22.11.2010 16:23
Erakond Eestimaa Rohelised nõuab riigilt õiglasemat maaelupoliitikat.
Reedel, 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses Ökomessi raames toimuval maaelu konverentsil «Maa mahedaks» arutatakse, milline peaks olema tuleviku põllumajanduspoliitika.
Euroopa Komisjon on jõudnud Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP ) muutmise vajalikkuse tunnistamiseni ja on pakkumas välja võimalusi selle uuendamiseks, oleme jõudnud arengujärku, kus põllumajanduse tulevikku kujundavad otsused sõltuvad kõigist meist.
Roheliste erakonna hinnangul on selge, et senise põllumajanduspoliitika jätkamine pole majanduslikult, sotsiaalselt ega keskkonnakaitseliselt jätkusuutlik. Praegu saavad parimates majandamistingimustes tegutsevad vanade liikmesriikide põllumehed uute liikmesriikide ametivendadest oluliselt suuremaid toetusi. Samas on ka vanades liikmesriikides piirkondi, kus majandamistingimused ääretult rasked, kuid toestused samas madalad. Seega ei teeni Roheliste arvates tänane ÜPP vastupidiselt väidetavale sugugi rasketes tingimustes majandavate väiketalude huvisid.
«See on justkui Priit Pärna Tagurpidi-Antsla,» märkis Roheliste fraktsiooni liige, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aleksei Lotman. «Need, kes raskete majandamistingimuste tõttu teenivad turul kõige vähem ja kelle kaitseks väidetavalt süsteem on vajalik, saavad kõige väiksemaid toetusi. Kuigi ebasoodsamatele aladele on olemas ka eraldi toetus, ei korva seegi ebavõrdset olukorda: parimates tingimustes tootvad põllumehed saavad summaarselt lõviosa toetustest,» selgitas ta.
Ka ÜPP keskkonnamõju on kokkuvõttes negatiivne. Vanade liikmesriikide suurtootjate ebaloomulikult kõrged toetused põhjustavad ka mõttetult suurt väetisetarbimist, mis on Läänemere halva keskkonnaseisundi põhjustaja. Uutes liikmesriikides, kus toetuse tasemed on madalamad, nii suurt väetiste liigtarbimist ei ole.
Samuti põhjustab tänane ÜPP põllumajandusmaastiku elurikkuse jätkuvat vähenemist. Kuigi tänase ÜPP osaks on ka põllumajanduse-keskkonnatoetused, mis on ennast laias
laastus õigustanud, ei suuda see heastada poliitika ülejäänud osa negatiivset mõju. «Olukord on üsna skisofreeniline,» tõdes Lotman. «Ühe käega antakse raha, mis läheb tootmise intensiivistamiseks ja teisega pisut juurde selle mõju heastamiseks.»
Reedel, 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses Ökomessi raames toimuval maaelu konverentsil «Maa mahedaks» arutatakse, milline peaks olema tuleviku põllumajanduspoliitika.
Euroopa Komisjon on jõudnud Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP ) muutmise vajalikkuse tunnistamiseni ja on pakkumas välja võimalusi selle uuendamiseks, oleme jõudnud arengujärku, kus põllumajanduse tulevikku kujundavad otsused sõltuvad kõigist meist.
Roheliste erakonna hinnangul on selge, et senise põllumajanduspoliitika jätkamine pole majanduslikult, sotsiaalselt ega keskkonnakaitseliselt jätkusuutlik. Praegu saavad parimates majandamistingimustes tegutsevad vanade liikmesriikide põllumehed uute liikmesriikide ametivendadest oluliselt suuremaid toetusi. Samas on ka vanades liikmesriikides piirkondi, kus majandamistingimused ääretult rasked, kuid toestused samas madalad. Seega ei teeni Roheliste arvates tänane ÜPP vastupidiselt väidetavale sugugi rasketes tingimustes majandavate väiketalude huvisid.
«See on justkui Priit Pärna Tagurpidi-Antsla,» märkis Roheliste fraktsiooni liige, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aleksei Lotman. «Need, kes raskete majandamistingimuste tõttu teenivad turul kõige vähem ja kelle kaitseks väidetavalt süsteem on vajalik, saavad kõige väiksemaid toetusi. Kuigi ebasoodsamatele aladele on olemas ka eraldi toetus, ei korva seegi ebavõrdset olukorda: parimates tingimustes tootvad põllumehed saavad summaarselt lõviosa toetustest,» selgitas ta.
Ka ÜPP keskkonnamõju on kokkuvõttes negatiivne. Vanade liikmesriikide suurtootjate ebaloomulikult kõrged toetused põhjustavad ka mõttetult suurt väetisetarbimist, mis on Läänemere halva keskkonnaseisundi põhjustaja. Uutes liikmesriikides, kus toetuse tasemed on madalamad, nii suurt väetiste liigtarbimist ei ole.
Samuti põhjustab tänane ÜPP põllumajandusmaastiku elurikkuse jätkuvat vähenemist. Kuigi tänase ÜPP osaks on ka põllumajanduse-keskkonnatoetused, mis on ennast laias
laastus õigustanud, ei suuda see heastada poliitika ülejäänud osa negatiivset mõju. «Olukord on üsna skisofreeniline,» tõdes Lotman. «Ühe käega antakse raha, mis läheb tootmise intensiivistamiseks ja teisega pisut juurde selle mõju heastamiseks.»
No comments:
Post a Comment