Päikeseküte - valesti mõistetud küttesüsteem
"Päikselõõsalist rannailma on Eestis tõesti sageli vaid nädala või kahe jagu aastas, kuid päikesekütte mõistes polegi see oluline – soojuseks saab muuta ka pilves, oktoobrikuise sompus ilmaga maale jõudva kiirguse. Saadav energiahulk on lihtsalt väiksem. Kas Eesti olusid arvestades üldse tasub päikeseküttega jännata või mitte, on küsimus, millele üritamegi vastuse leida.
Esmalt tuleb selgeks teha, palju soojuseks muudetavat kiirgust teoreetiliselt üldse jõuab Eestis maapinnale. Numbritele, mida erinevad küttesüsteemide müügimehed mulle artikli tarbeks infot kogudes ette söötsid, ma trükimusta kulutama ei hakkaks. Vaatame parem erapooletute uurimisagentuuride numbreid. Euroopa Komisjoni uurimisagentuuri (DG Joint Research Centre, http://re.jrc.ec.europa.eu/solarec) andmetel jõuab päikesekiirgust Eestisse aastas keskmiselt 1150 kWh/m² kohta. Üllataval kombel on see vaid 18% vähem kui Prantsusmaa keskmine (1386 kWh/m2), ning alla kahe korra vähem kui Itaalia keskosas (Toscana, 1563 kWh/m2). Alles kesk Vahemerd kerkiv kaljune Malta saab ligi kaks korda rohkem päiksekiirgust kui Eesti (2006 kWh/m2).
Põhjus, miks me ennast teps mitte sooja ja päikseküllase maa elanikena ei tunne, peitub keskmises temperatuuris. Kui Tallinnas on aasta keskmine temperatuur 6,2 kraadi, siis Pariisis on sama näitaja 11,6 kraadi. Ehk kuigi päikest näevad Tallinn ja Pariis veel ligilähedaselt võrdselt, siis Põhja-Jäämere lähedus ning kirdetuuled jahutavad kiirelt ning meie enda kraevahetermomeeter liigitab Eesti põliseks põhjamaaks. Maaks, kus päikeseküttel nagu poleks perspektiivi.
Selgitamaks, kumba numbrit või enda tunnetust uskuda, peame süüvima päikesekütte tehnoloogiasse – kas ja kui palju mõjutab välistemperatuur süsteemi efektiivsust?"
Tsiteeritud artiklit ajakirjast TM KODU & EHITUS /NR 8/ 2009 : http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php
No comments:
Post a Comment