Valmimas on tuuleenergeetika teemaplaneering
Autor: MM
Kolmapäev, 27. oktoober 2010.
Loe kommentaare | Kommenteeri
Tuuleenergeetika ja tuuleparkide kavandamine on ikka ja jälle avalikkuses kirgi küttev teema. Sealjuures kiputakse unustama, et tegemist ei ole pelgalt arendajate ärihuvidega, vaid ka riik-liku kohustusega.
Lähtuvalt nn taastuvenergeetika direktiivist on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks aastaks 2020 katta taastuvatest allikatest lähtuva energiaga 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav kohustuslik protsent individuaalne – Eesti peab 2005. aasta 18% tasemelt jõudma aastaks 2020 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üks olulisemaid võetud kohustuse täitmise võimalusi. Nii on Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018 kirja pandud, et aastaks 2013 tuleb Eestis olevate maismaatuulikute võimsust suurendada 400 MW-ni ning aastaks 2018 maismaa- ja meretuulikute koguvõimsust 900 MW-ni. 2010. aasta alguseks oli Eestis töötavate tuulikute koguvõimsus ca 137 MW, sellest ca 94 MW Lääne-Eestis, sellest Saare maakonnas vaid 5,8 MW. Seega tuleb Eesti maismaaosas asukoht leida veel ca 360 MW tuulikute installeerimiseks.
Lõpetamaks vaidlusi tuulikute ja tuuleparkide asukohtade teemal, on koostamisel Saare, Hiiu, Pärnu ja Lääne maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringud. Nelja maakonda hõlmavat projekti rahastatakse siseministeeriumi ning Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi poolt. 11. oktoobril tutvustati maavalitsuse saalis huvilistele Saare maakonna tuuleenergeetika tee-maplaneeringu eskiislahendust. Eskiislahendus tähendab, et valminud on esialgne kaardima-terjal ning määratletud tuuleenergeetika arendamise põhimõtted ja tingimused.
Eskiiskaardil on ligi 30 erineva kriteeriumi alusel määratletud tuulikute paigaldamiseks rohkem või vähem sobivad piirkonnad ning koostöös valdadega määratud eelisarendatavad alad tuuleparkide ra-jamiseks. Üks olulisemaid kriteeriume on kaugus elamutest, ühiskondlikest hoonetest, elamu- ja puhkealadest. Planeeringu koostamise protsessis on erinevate töö- ja huvigruppide arva-mustest lähtuvalt jõutud kokkuleppeni, et üldjuhul on selleks 1 km.
Teistest olulisematest kriteeriumidest võib nimetada kaitstavaid loodusobjekte (nt kaitse- ja hoiualad, merikotkaste pesad), riigikaitse objekte (nt mere- ja õhuseireradarid), suuri infra-struktuuri objekte (nt riigimaanteed, lennuväljad), kultuurimälestisi (nt kirikud, maalinnad), mille kaitseks või huvides on moodustatud erineva laiusega tuulikuid välistavaid puhveralasid.
Saare maakonnas on selliseid tuulikuid välistavaid objekte väga palju ja nende puhveralad suured. Kõiki kriteeriume arvestades on planeeringu koostamisel jõutud tõdemuseni, et ideaalseid, piirangutest vabasid alasid tuuleenergeetika arendamiseks Lääne-Eestis ei ole. Va-lida tuleb halvemate ja vähem halvemate asukohtade vahel. Kui seni on üksikute detailplanee-ringute alusel kavandatavate tuuleparkide puhul võimalik neid “oma tagahoovist” “kusagile mujale” tõrjuda, siis pärast teemaplaneeringute kehtestamist selliseid vaidlusi enam tekkida ei saa. Saare maakonnas on tuuleparkide arendamiseks eelisarendatavad alad määratletud pea-miselt Saaremaa keskosas suurematel põllumassiividel ja ammendatud turbakarjäärides. Nende kasutuselevõtt sõltub suuresti elektrivõrgu arengust ega ole lähiaastate küsimus.
Nagu tuuleparke käsitlevatel aruteludel pea alati, olid ka 11. oktoobril toimunud arutelul keskseteks teemadeks müra ja kompensatsioonimehhanismid kogukonnale. Müra puhul vaid-lustatakse sageli kehtivaid, õigusaktidega määratud norme ning heidetakse ette vastavate uuringute ja küsitluste puudumist. Kõnealuste teemaplaneeringute koostamise raames viiakse esmakordselt Eestis läbi sotsiaalne uuring selgitamaks kohalike elanike suhtumist tuuleparki-desse. Uuringu viib läbi OÜ Saar Poll ja selle käigus küsitletakse ligi sadat Läänemaal Noa-rootsi ja Hanila vallas asuvate suurte tuuleparkide lähipiirkonnas elavat leibkonda. Uuringu tulemusi ootame novembri lõpuks.
Kompensatsioonimehhanismidena on teemaplaneeringus välja pakutud erinevaid võimalusi alates mittetulundusühingute toetamisest kuni kohalike maksudeni. Ühine arusaam on, et ühel või teisel moel peab kohalik kogukond tuuleressursi kasutamisest oma territooriumil osa saama.
Eskiislahendusele järgneb planeerimisettepaneku kooskõlastamine erinevate riigiametite poolt, planeeringu vastuvõtmine maavanema korraldusega, planeeringu avalik väljapanek ning taas avalik arutelu. Planeeringu kehtestamiseni loodetakse jõuda 2011. aasta lõpuks. Huvilised leiavad tuuleenergeetika teemaplaneeringute kohta rohkem infot planeeringuportaalist http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/.
Agne Peetersoo,
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja juhataja ülesannetes
Kolmapäev, 27. oktoober 2010.
Loe kommentaare | Kommenteeri
Tuuleenergeetika ja tuuleparkide kavandamine on ikka ja jälle avalikkuses kirgi küttev teema. Sealjuures kiputakse unustama, et tegemist ei ole pelgalt arendajate ärihuvidega, vaid ka riik-liku kohustusega.
 |
Lõpetamaks vaidlusi tuulikute ja tuuleparkide asukohtade teemal, on koostamisel Saare, Hiiu, Pärnu ja Lääne maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringud. Nelja maakonda hõlmavat projekti rahastatakse siseministeeriumi ning Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi poolt. 11. oktoobril tutvustati maavalitsuse saalis huvilistele Saare maakonna tuuleenergeetika tee-maplaneeringu eskiislahendust. Eskiislahendus tähendab, et valminud on esialgne kaardima-terjal ning määratletud tuuleenergeetika arendamise põhimõtted ja tingimused.
Eskiiskaardil on ligi 30 erineva kriteeriumi alusel määratletud tuulikute paigaldamiseks rohkem või vähem sobivad piirkonnad ning koostöös valdadega määratud eelisarendatavad alad tuuleparkide ra-jamiseks. Üks olulisemaid kriteeriume on kaugus elamutest, ühiskondlikest hoonetest, elamu- ja puhkealadest. Planeeringu koostamise protsessis on erinevate töö- ja huvigruppide arva-mustest lähtuvalt jõutud kokkuleppeni, et üldjuhul on selleks 1 km.
Teistest olulisematest kriteeriumidest võib nimetada kaitstavaid loodusobjekte (nt kaitse- ja hoiualad, merikotkaste pesad), riigikaitse objekte (nt mere- ja õhuseireradarid), suuri infra-struktuuri objekte (nt riigimaanteed, lennuväljad), kultuurimälestisi (nt kirikud, maalinnad), mille kaitseks või huvides on moodustatud erineva laiusega tuulikuid välistavaid puhveralasid.
Saare maakonnas on selliseid tuulikuid välistavaid objekte väga palju ja nende puhveralad suured. Kõiki kriteeriume arvestades on planeeringu koostamisel jõutud tõdemuseni, et ideaalseid, piirangutest vabasid alasid tuuleenergeetika arendamiseks Lääne-Eestis ei ole. Va-lida tuleb halvemate ja vähem halvemate asukohtade vahel. Kui seni on üksikute detailplanee-ringute alusel kavandatavate tuuleparkide puhul võimalik neid “oma tagahoovist” “kusagile mujale” tõrjuda, siis pärast teemaplaneeringute kehtestamist selliseid vaidlusi enam tekkida ei saa. Saare maakonnas on tuuleparkide arendamiseks eelisarendatavad alad määratletud pea-miselt Saaremaa keskosas suurematel põllumassiividel ja ammendatud turbakarjäärides. Nende kasutuselevõtt sõltub suuresti elektrivõrgu arengust ega ole lähiaastate küsimus.
Nagu tuuleparke käsitlevatel aruteludel pea alati, olid ka 11. oktoobril toimunud arutelul keskseteks teemadeks müra ja kompensatsioonimehhanismid kogukonnale. Müra puhul vaid-lustatakse sageli kehtivaid, õigusaktidega määratud norme ning heidetakse ette vastavate uuringute ja küsitluste puudumist. Kõnealuste teemaplaneeringute koostamise raames viiakse esmakordselt Eestis läbi sotsiaalne uuring selgitamaks kohalike elanike suhtumist tuuleparki-desse. Uuringu viib läbi OÜ Saar Poll ja selle käigus küsitletakse ligi sadat Läänemaal Noa-rootsi ja Hanila vallas asuvate suurte tuuleparkide lähipiirkonnas elavat leibkonda. Uuringu tulemusi ootame novembri lõpuks.
Kompensatsioonimehhanismidena on teemaplaneeringus välja pakutud erinevaid võimalusi alates mittetulundusühingute toetamisest kuni kohalike maksudeni. Ühine arusaam on, et ühel või teisel moel peab kohalik kogukond tuuleressursi kasutamisest oma territooriumil osa saama.
Eskiislahendusele järgneb planeerimisettepaneku kooskõlastamine erinevate riigiametite poolt, planeeringu vastuvõtmine maavanema korraldusega, planeeringu avalik väljapanek ning taas avalik arutelu. Planeeringu kehtestamiseni loodetakse jõuda 2011. aasta lõpuks. Huvilised leiavad tuuleenergeetika teemaplaneeringute kohta rohkem infot planeeringuportaalist http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/.
Agne Peetersoo,
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja juhataja ülesannetes
No comments:
Post a Comment