Ökomunni kalkulaator
Ökoloogilise munni kalkulaator on üks viise teada saada, kuidas Sinu elustiil mõjutab maakera jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema munni me endast maha jätame. Arvuta, kui suur on Sinu ökoloogiline munn ning mõtle, mida saaksid Sina teha selle vähendamiseks!
Mis on ökoloogiline munn?
Ökoloogiline munn on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökomunni ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile.Ökoloogilist munni saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökomunni kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi.
Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökomunn ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökomunn oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera!
Tanel peedistab teid:
ReplyDeletehttp://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9174/Mida-me-seljas-kanname-#com
Tanel, 18.okt 2010, 21:28
Loomset päritolu riietel on reegline suurem ökoloogiline munn, kui
sünteetilistel.
Miks? Sest loomad vajavad toitu, hoolitsust, soojust jne, millele kulub igal
looma
eluetapil kordades rohkem energiat, kui sünteetikale. Nii et ökohuviline
tarbija
ilmselt loomset päritolu riideid selga ei tõmba. Heaks alternatiiviks on
loomulikult
taimedest tehtud riided: lina, kanep etc.
Lambavilla ja siidi puhul on kindlasti oluline ka eetikaküsimus. Nt siidi
valmistamiseks keedetakse siidiussid elusalt ja on väga tõenäoline, et need
olendid tunnevad valu ning kannatavad seeläbi (aga kellele meeldikski
saada
elusalt keedetud?). Lambavilla kasvatus seondub omakorda loomade enese
tervisele kahjuliku aretustegevuse ning eriti Eesti tingimustes kuritahtliku
hoolimatusega, kus loomade jäetakse nälgima ja surema. Ent lambadki ei
ole
vaid kõndivad villamasinad, vaid on loomad - nagu inimesed - kellel on
vajadused ja heaolunõuded.
Lõppeks ei maksa unustada, et Hiinast või Indiast või mujalt kolmandast
maailmast tooteid ostes, on nad siia transporditud - mis ei ole ju kuidagi
ökoloogiline. Ning põhjus, miks meie ostame kaupu Hiinast ja Indiast ning
mitte
vastupidi, on enamjaolt sealne orjatööjõud. Kuidas teha kindlaks, et su
ostetud
toode pole lapsorja tehtud?
Tasuks mõelda selle peale, et ka Austraaliast ei tule asjad siia ise kohale,
vaid
kaasneb tohutu transpordikulu. Kui teha väike rehkendus, siis toote
ökoloogiline
jalajälg on ju tegelikult vastuvõetamatu.
Ja kui ikka on isu lambavillane riideese selga ajada, kuigi tead, et see ei saa
kuidagi olla ökoloogiline? Siis mõtle sellele, et vill on tegelikult looma karv.
Kas
sa kannaksid kõikide loomade karvadest tehtud riideid? Ka inimese oma?
Näiteks inimese karvad on juuksed, või kaenla all, või intiimsemates
kohtades.
Kas sa kannaksid inimese karvadest riideid? Kui ei, siis miks? Kas suudad
näha,
et inimene on vaid üks loomaliikidest ning lammaski on vaid üks paljudest
loomadest. Kas kannaksid siis nt kassikarvadest riideid? See mõttearendus
võib
tunduda kummaline, aga ilmselt on meil endal tihti mingid
mõttekonstruktsioonid
või mõisted - vill, siid - mis varjutavad asjade olemust.
Kui suur on interneti ökoloogiline jalajälg?
ReplyDeletehttp://forte.delfi.ee/news/teadus/kui-suur-on-interneti-okoloogiline-jalajalg.d?id=34030921&com=1
0==]======>, 19.10.2010 11:21
Asja analüüsinud "analüütik" on kah "täiesti tasemel". Väites, et kuna kõiki energia kulusid tõmmatakse kokku, siis selle arvelt kasvab interneti energiakulu osakaal üldises energiabilansis ennaktempos, on pehmelt öeldes asjatundmatu. Kui neid tarbimisi vähendatakse, siis mitte selle arvel, et midagi tehtaks koguseliselt vähem vaid ikka ja ainult säästlikema tehnoloogiate abil. Samas arvab "analüütik", et kogu infotehnoloogia jääb kasutama tänapäevaseid tehnoloogiaiad. Elu on näidanud paraku, et energia säästu tehnoloogiate areng ja kasutamine infotöötluse riistvaras on olnud oluliselt suurem ja kiirem kui muudes valdkondades.
Arvestades seda, et mobiilsete seadmete osakaal kasvab oluliselt on juba lähitulevikus oodata suuremat läbimurret energiasäästlike tehnoloogiate arengus. Juba praegu on võrreldes mõne aasta taguste aegadega võrreldes muutunud mobiilsed seadmed pea kaks korda energiasäästlikumaks.
Seega ei peaks inimesed, kes asjast mitte muhvigi ei jaga, kirjutama sellistel teemadel. Põhimõttest "kolmega ostan viiega müün - see kaks protsenti vahelt rahuldab mind täiesti" keerulisemate asjade analüüsiks, kui seda on õlle hind, ei piisa.
(ise olen IT-alal tööd teinud viimased 30 aastat)