(Foto: ERR)
Igor Taro
Põlvamaal Moostes toimunud taastuvenergeetika konverentsi eesmärgiks oli pöörata tähelepanu kohaliku tähtsusega energiatootmisele, mis avab vähemarenenud äärealade jaoks uusi võimalusi.
Põlva maakonnas võib hüdroelektri osakaal küündida kuue protsendini ning see on vaid üks mitmest ressursist, mis kataksid täielikult ühe Eesti äärealale jääva maakonna energiavajadused, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Loetud päevad tagasi Võhandu jõel pöörlema hakanud Leevaku hüdroelektrijaama uus turbiin toodab praegu keskeltläbi 80 kilovatti elektrit. Kui teise turbiiniga saavutab jaam oma projekteeritud võimsuse, saab Leevaku küla elektrivajadus kaetud ning voolu jääb ülegi. Langeb ära vajadus transportida tuhandeid kilovatt-tunde elektrit Narvast.
"Tehnikaülikooli ja Maaülikooli teadlased leidsid, et tegelikult on Põlvamaal piisavalt ressursse - mõtlen: põllul, farmides, metsas -, et võiks katta kogu maakonna energiavajaduse oma kohaliku ressursiga," ütles Põlva maavalitsuse peaspetsialist Mikk Mehilane.
Seniajani on Eestis taastuvenergeetikaga samastatud kõige rohkem hiiglaslike tuuleparke ja kombijaamu. Ühe küla või talu vajadusi kattev mikrotootmine pole eriti tähelepanu saanud, kuigi just see aitaks vähemarenenud piirkondadel oma energiabilanssi parandada ning osa seni väljaminevast rahast endale jätta.
"Taastuvenergeetika arendamine on igas riigis oluline selleks, et suurendada kohalikku tööhõivet ning samas hoida ka energia hinda kontrolli all," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.
Elektri maksumuse alandamist on toodud põhjenduseks taastuvenergia toetuste kärpimiseks, kuid seejuures pole vahet, kas tegu on hiigelkasumeid kasseeriva suurtootja või piirkonnale lisaväärtust loova väikeettevõttega.
"See on, ma arvan, selle oksa saagimine, millel istutakse - taastuvenergia toetuste alandamine.
Kui neid tasusid ja toetusi ei ole, siis on väga raske käivitada sellist mikrotootmist," nentis Piiriäärse Energiaarenduse MTÜ juht Urmo Lehtveer.
"Me peame ikka tõsiselt mõtlema, kas üldse seda asja edasi arendada ja hoida, kuigi see on aastaid, kui mitte aastasadu olnud Eestis üheks kultuuri osaks," ütles AS-i Generaator juhataja Jan Niilo.
Paljud vesiveskid on täna tõepoolest minevik, sest üheks hüdroenergia tootmist takistavaks teguriks on karmid keskkonnanõuded.
"Kui on jõgi, kus on olnud 40-50 hüdrojaama peal, ja täna ei ole ühtegi, siis tänases energeetilises olukorras oleks mõistlik vaadata seda jõge ja mõelda selle peale, et äkki on võimalik kasutada seda hüdroenergiat siis elektri tootmiseks," rääkis Urmo Lehtveer.
No comments:
Post a Comment