Homoseksuaalsus pole kaasasündinud

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/voib-olla-oleks-targem-homoseksuaalid-rahule-jatta.d?id=33928385&com=1&s=1&no=20 
Harri Kingo, 16.10.2010 09:15
Homoseksuaalsus pole kaasasündinud. Nagu keegi pole sünnilt alkohoolik, nii pole keegi pole sünnilt homo. Homoks ei sünnita, homoks saadakse. Homoseksuaalsus on eelsoodumuse baasil sotsiaalsest keskkonnast ja kogemusest omandatud ja õpitud harjumuslikuks ja omaseks saanud käitumine. Oleks rumal mõelda, et antiik-Kreekas ja Roomas elas massiliselt sünnipäraseid, lausa geneetiliselt tingitud homosid. See oli siiski komme, omandatud seksuaalne suundumus, ja kindlasti mitte tollaste inimeste sünnipärane, lausa füsioloogiline paratamatus. Nii ka siin ja täna.

Nagu osadel inimestel on sünnipäraselt enam võimalus muutuda alkohooolikuks, nii on osadel inimestel ka sünnipärane eeldus eeldus saada homoseksuaaliks. Kuid see ei tähenda, et selline soodumus peakski tegelikuks saama, et seda eeldust peaks avalikult propageerima, seda inimeses välja arendama, seda väärtustama, selle puude normaalsuseks kuulutama. Mõnel on sünnipärane eeldus saada dieabeetikuks, südame- või kopsuhaigeks - kas peaksime neil inimestel need haigused siis sellise eelduse pärast välja arendama?

Kaasajal esineb homoseksuaalsus kui avalik, organiseerunud liikumine ja ideoloogia aga üha enam õigustust nõudleva teadliku jõuna, mis võib muuta noore inimese loomulikul teel arenevat seksuaalsust ja muuta homodeks ka need noored, kel pole soodumust ega eeldusi saada homoseksuaalseks. See on taunitav - kui homoseksuaalsust reklaamitakse kui normaalsust, siis on alati neid noori, kes võtavad seda tõsiselt ja lähevad seda "uut normaalsust" katsetama. Kuid homoseksuaalsete suhete katsetamisel juhtub sama, mis alkoholi või narkootikumidega katsetamisel - muututakse homodeks. Sealt "tagasi tulla" hetero maailma ja hetero ellu on võimatu, sest oma minevikku ja seal olnut ei saa olematuks muuta. Nagu alkohoolikust ei saa enam kunagi puudeta isikut, nii homost ei sa enam kunagi heterot.

Alkohoolikuid ja narkomaane nende puude pärast ei kiideta ega ei õigustata. Me ei kujutle neid eriliste inimestena ega võitle nende sotsiaalse õiguse eest juua ja manustada narkootikume, alkoholi ja narkootikume valimatult noorte seas levitada, teha sellest lausa oma ideoloogiat.

Samasugust omandatud kõrvalekallet - homoseksuaalsust - homod õigustavad ja seavad eeskujuks ning normiks kõigile. Kaasaja kõlbelise aluseta lääne ühiskond kiidab selle puude mõtlematult heaks, isegi võrdväärseks variandiks oma elu ära elada. See lääne nn. poliitkorrektne suhtumine on sama tark kui... õpetada lastele koolis, et alkoholism ja narkomaania on normaalne variant elada täisväärset, loomulikku elu.

Otstarbekas on mõista homoseksuaalsust kui soodumuse pinnalt omandatud kõrvalekallet - nagu kaasajas mõistetakse alkoholismi, narkomaaniat, hasartmängurlust, mistahes muud elus omandatud hälvet normaalsusest. Ning vastavalt mõista, et kuigi mõnel on eeldus saada kõrvalekalde ohvriks, pole see õigustus puude normaalsuseks kuulutamiseks. Kui nii mõistame, siis märkame - see puue nõuab sellistele isikutele abi osutamist. Me oleme saanud aru, kui laastav on olla alko-, narko- või hasartmängusõltlane. Vaadelgem samas võtmes ka homoseksuaalsust ja asjad asetuvad omadele kohtadele - me vähemalt oskame selliseid inimesi mõista ja kujundada endas neisse arukama suhtumise kui praegused äärmuslikud - taevani ülistamine... või lausvihkamine.

Nad on oma õpitud puudega elavad inimesed, kes pigem vajavad abi kui hukkamõistu. Ka siis, kui neile nende puue meeldib ja nad seda naudivad. Joomar naudib joomist - kuid kas see on õigustus tema joomisele? Kas joomise nautimine ja joomarlus muudab tema eluviisi normaalseks, tema enda võrdseks kainelt elava inimesega? Et homoseksuaalsus on fakt, see pole õigustus homoseksuaalsusele. Nagu alkoholism kui fakt pole õigustus alkoholismile, narkomaania kui fakt pole õigustus narkomaaniale, kuritegevus kui fakt pole õigustus kuritegevusele.