Elektri hinna 25-protsendise tõusuni jääb kaks aastat
Raimo Poom 07. september 2010 07:30 
Seda, et 2007. aasta alguses riigikogus heaks kiidetud süsteem on taastuvenergia tootjatele väga helde, kahtlustati ammu. Nüüd on valitsus hakanud sellele esimest korda tähelepanu pöörama.
Tõepoolest, kui 2007. aastal maksis elektritarbija iga kilovatt-tunni elektri hinnast 2,2 senti taastuvenergia tasu, siis sel aastal maksab ta juba 12,6 senti. Mõne aastaga on toimunud kiire hinnakasv, ja eks neid elektritootjaid on võrku aina lisandunud.
Eesti Päevalehe käsutuses on konkurentsiameti valitsuskabineti nõupidamisel tutvustatud materjalid, millest nähtub, et kõigil, kes on kahtlustanud taastuvenergia tootmisse investeerinute väga head äri subsiidiumide najal, on olnud õigus.
Samad materjalid esitlevad valitsusele ka üht elektri hinna tulevikustsenaariumi, millel on poliitikutele suurem mõju kui tõigal, et mõni ettevõte teenib head kasumit.
Nimelt esitas konkurentsiamet valitsusele esimese läbimõeldud arvutuse selle kohta, mis saab elektri hinnast 2013. aasta 1. jaanuaril, mil Eesti elektriturg avaneb täielikult. Elekter tõotab kodutarbijale kallineda 25 protsenti ehk ligi 20 senti kilovatt-tunni eest. Juhul kui nii elektriaktsiis, võrguteenus kui ka taastuvenergia tasu jäävad samale tasemele, tähendab see tarbijale elektriarve suurenemist ligi 12 protsenti.
Suur hinnahüpe
See on väga märkimisväärne ühekordne elektri hinna tõus. Konkurentsiamet märkis valitsusele tehtud ettekandes, et sellist hinnatõusu aitaks leevendada taastuvenergia tasude vähendamine. Seni on ametiasutused 2013. aasta elektrituru avanemise puhul tavatarbijast rääkides olnud üsna tagasihoidlikud. Veel vähem on tahetud rääkida võimalikust hinnatõusust. Pole kahtlust, et konkurentsiameti pakutud stsenaarium on enam kui piisav põhjendus sadade tuhandete kodutarbijate, s.t valijate nimel kiiresti tegutsema hakkamiseks.
Mida järeldas konkurentsiamet?
•• Konkurentsiamet esitas valitsuskabinetile materjalid, milles hinnatakse nii mõnegi taastuvenergia tootmisviisi praegust subsideerimise määra liiga kõrgeks.
•• Tuuleparkide keskmine tootlikkus on 16–25 protsenti, mis tähendab, et projekt tasub end ära 4–6 aastaga. Samal ajal on tuuliku eluiga keskmiselt 20 aastat. Riigiamet järeldab, et tuuleenergia toetuste määra tuleks vähendada.
•• Turvast ja puitu elektrienergia tootmiseks kasutavate jaamade tootlikkus on koguni 22–28 protsenti, mis tähendab, et need tasuvad end 25-aastase eluea juures ära juba 4–5 aastaga. Konkurentsiamet järeldas, et projektid tasuvad end ära ka ilma toetuseta.
•• Hüdroelektrijaamade tootlikkuseks hinnati aga 20–41 protsenti. Jaamad, mille keskmine eluiga on 40 aastat, tasuvad praeguse toetuste süsteemi puhul end ära 2–8 aastaga. Järeldus: niisuguseid projekte ei ole vaja toetada.
•• Mis puutub Narva elektrijaamades puidu põletamise täiendavasse subsideerimisse, siis konkurentsiamet pidas seda toetust põhjendatuks, ehkki liiga kõrgeks.
•• Seevastu elektrijaamades, kus taastuvenergiat toodetakse koostootmispõhimõttel gaasiga, leiti toetuse optimaalne suurus olevat tihedas sõltuvuses gaasist. Kehtiva gaasi hinna puhul toetusest ei piisa, kuid kui hind langeb, võib olukord kujuneda teistsuguseks.
No comments:
Post a Comment