Kaseke elas käreda talve üle
| 
Foto: Raivo Tasso
“Vahet pole, kas õues on 5 või 30 kraadi külma, tubades on alati tublisti üle 20 kraadi sooja,” lisab mullu passiivmajaks muudetud lasteaia majandusjuhataja Lilian Tamm.
Kuigi talv on pakaseline olnud, on soojakulu mõõtvate riistade kuunäidud varasemate soojemate talvede omastki suurusjärgu võrra väiksemad. Ja seda vaatamata sellele, et mullu septembris lõppenud ümberehituse käigus lisandus 1964. a pärit lasteaiale 300 m² pinda, kuhu saadi muu hulgas ka spordisaal, millest oli ammu unistatud.
Ole või paljajalu
Lasteaia rekonstrueerimine energiasäästliku passiivmaja pilootprojektina oli Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamägi idee.
“Küttekulu on kindlasti varasemast tunduvalt väiksem, kuid passiivmaja puhul on vaja võtta arvesse aasta keskmine ja seda siis varasematega kõrvutada,” selgitab ta.
Remondi eel prognoosis Linnamägi, et lasteaia küttevajadus peaks endisega võrreldes aasta jooksul vähenema 15–16 korda, mis toob paarsada tuhat krooni kokkuhoidu.
Mis aitab siis küttekulusid kokku hoida? Kõige tähtsam on hoone parem soojustus ja ventilatsioon. See on kütmisest tähtsamgi. Lasteaia juhataja näitab uusi, ligemale meetri paksuseid seinu, endistest poole paksemaid. Ta osutab tihedalt kinni käivatele akendele ja ustele. “Sooja saame nüüd majja lõunapoolsele katusele paigaldatud 26 päikesepaneelist, need soojendavad ka vett.”
Ainuüksi päikeseküte peaks katma umbes 60% sooja vee ja kolmandiku aastasest küttetarbest. Võimsad ventilatsiooniseadmed annavad 90% ventileeritava õhu soojusest tagasi. Kui neist mõlemast peaks nappima, võetakse puudujääv soojus linna keskküttesüsteemist. Õhtust hommikuni ja nädalavahetustel keeratakse küte säästurežiimile.
Ajal mil lapsi ringiruumis ja spordisaalis pole, on need jahedad, laste ruumi sisenedes lülitub õhkküte tööle ja ruum soojeneb kähku. Kasvatajad tunnevad rõõmu, et kadunud on ka vanale lasteaiale omased külmad nurgad ja aknaalused.
“Väga soe on, võiks lausa sokid ära võtta ja paljajalu olla,” räägib 3–4aastaste rühma õpetaja Milvi Betler.
Kasekese ümberehituse projekteerimisest saati on sellega seotud olnud Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumik-labor. Praegugi jooksevad sinna iga päev Valgast lasteaia õhutemperatuuride ja niiskuse näidud.
Üle ei maksa ka pingutada
Tuumiklabori spetsialist Jaanus Hallik ütleb esimese mulje põhjal, et Valga lasteaias kavandatu on end õigustanud. Vastupidiselt skeptikute arvamusele, et ega nad sellise majaga ela esimestki talve üle.
“Esimesi hinnanguid võib anda siiski alles kütteperioodi lõppedes, kui esialgne analüüs tehtud,” möönab Hallik.
Põhjalikumaid järeldusi saab aga teha pikaajalise ja keskmise andmestikuga. Üksik kärekülm talv veel palju ei näita.
Passiivmaja definitsioon näeb Halliku sõnul ette suhteliselt kitsast tehnilist standardit. Ühe peamise normina on öeldud, et hoone küttevajadus peab keskmisel aastal jääma alla 15 kWh/m² kohta.
Seejuures pole tähtis, millega köetakse – päikese, maakütte või mõne muu energiaallikaga. Valga puhul näitas projekti viimane variant selleks alla 20 kWh/m².
Samas ei saavat Kasekese lasteaeda täiel määral passiivmajaks nimetada, kuna hoone ei vasta 100% passiivmajale esitatavatele tehnilistele tingimustele.
“Võib kasutada terminit, et seal oli renoveerimine passiivmaja komponentidega,” jätkab Hallik. Parima tulemuse saab siis, kui maja selle mõttega juba ehitama hakatakse. Valgas aga oli tegu ümberehitusega.
Kasulik vallamaja
Läinud aasta lõpul valminud Palamuse uue vallamaja ehitamisel kasutati samuti passiivmaja põhimõtteid. Tuumiklabor pakkus neilegi oma arvutustes välja lahendusi, kuidas energiakulu võimalikult madalaks viia.
Palamuse vallavanem Urmas Astel on igatahes rahul. Küttekulud tunduvad arvutuste põhjal olevat vana majaga võrreldes kolm-neli korda madalamad.
Uue vallamaja elektrikulu kütteks ja muuks toimetamiseks hoones oli külmal jaanuarikuul 16,2 kWh/m², vanas tühjaks jäänud vallamajas, kus küte oli maha keeratud ja kasutati elekterkütet minimaalselt torustike külmumise vältimiseks, kulus aga 43,5 kWh/m².
Passiivmajade ehitamine on Eestis praegu kuum teema, leiab Hallik.
Mõned on lausa eufoorias, adumata, et mitte liiga hea geomeetriaga arhitektuuri puhul on passiivmaja normide saavutamine väga keeruline.
Teisalt on aga sellele mõtlemine teretulnud, sest ärgitab energiasäästlikkusele panustama.
Kui ehitust lõpuks ei saagi passiivmajaks nimetada, on suur võit seegi, kui küttekulud kõvasti vähenevad.
Halliku teadmisel ei ole Eestis seni veel ühtegi hoonet, kus passiivmaja metoodikast lähtudes oleks arvutustega ära tõestatud, et tegu ikkagi on passiivmajaga.
Seepärast on mõne aja pärast huvitav teada saada, mida näitab Valgas ettevõetu.
Eesti esimeseks n-ö tõeliseks passiivmajaks, mis sellisena juba projekteeritakse, võib saada Tartu Tehnoloogiapargi büroohoone, mille eskiisprojekt on juba valmis.
Mis on passiivmaja?
- Passiivmaja kontseptsioon on arendatud lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude ja soojakadude vähendamisega minna.
- Elujõuliseks on ta osutunud põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte just võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, kus on võimalus “aktiivsest” küttesüsteemist (keskküttesüsteem koos torude, radiaatorite ja õli- või gaasikatlaga) loobuda.
- Maja köetakse sissejuhitavat õhku soojendades, osa soojakadudest kaetakse päikeseenergia ning elektriseadmete ja inimeste soojaeralduse arvelt.
- Maja soojusvajadus ei tohi ületada 15 kWh/m² kohta aastas.
- Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer).
- Euroopas on praegu üle 5000 passiivmaja, neist suur osa Saksamaal ja Austrias, näited aga ka Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal ja mujal.
- Passiivmaja standard on kujunenud Euroopas säästliku ehitamise sünonüümiks.
Allikas: www.passiivmaja.ee
No comments:
Post a Comment