saa­me pro­tes­ti­meel­se­test ko­da­ni­kest ja­hu­mi­se­ga tos­su väl­ja las­ta,

http://www.epl.ee/artikkel/464741
ARTUR TALVIK: Lubage torkida püha lehma
267 arvamust

Mind kut­su­ti Mi­nu Ees­ti ins­pi­rat­sioo­ni­kon­ve­rent­si­le, mis oli mõel­dud ilm­selt ko­gu­kon­da­de ak­ti­vis­ti­de­le 1. mai mõtte­tal­gu­test suu­re­ma osavõtu saa­vu­ta­mi­seks.

Artur Talvik filmiprodutsent 08. aprill 2009 00:00

Sain ins­pi­rat­sioo­ni sel­le ar­tik­li kir­ju­ta­mi­seks. Küll aga ei saa­nud ma ins­pi­rat­sioo­ni oma ko­gu­kon­na kaa­sa­mi­seks tal­guüri­tu­se­le.

Um­bes kümme aas­tat ta­ga­si käis mi­nus krõks ja su­ve­ma­ja pla­nee­ri­mi­se käi­gus esi­ta­sin en­da­le küsi­mu­se: miks ma ei võiks maal ela­da ka tal­vel? Nüüd elan­gi vä­he­malt kaks kol­man­dik­ku aas­tast maal. Mul­le tun­dub, et te­ge­lik ko­da­ni­kuühis­kond toi­mib just maal. Nii koon­da­si­me meie­gi küla ak­tiiv­se­ma rah­va ja hak­ka­si­me ot­sast küla­le olu­li­si as­ju ära te­ge­ma.

Mu ülla­tus oli suur, kui se­da ak­tiiv­sust ko­he ma­ha ei tam­bi­tud ja suur osa väik­sest ko­gu­kon­nast tu­li meie mõte­te­ga kaa­sa. Küla va­ba­nes le­tar­giast. As­jad hak­ka­sid lii­ku­ma. Muu hul­gas kor­ral­da­me igal ke­va­del küla­-koo­so­le­ku. Meie oma mõtte­tal­gud.

Nen­de küla­koo­so­le­ku­te tu­le­mu­sel on ümb­rus­kon­nas pal­ju ära teh­tud. Mõned al­ga­tu­sed on kah­juks ka rii­gi ta­san­dil top­pa­ma jää­nud. Suu­re­ma­te idee­de el­lu­vii­mi­seks on va­ja suu­re­mat jõudu.

Nüüd sain kut­se Mi­nu Ees­ti ins­pi­rat­sioo­ni­kon­ve­rent­si­le (Mi­nu Ees­ti mõtte­tal­gud on ko­da­ni­ku­lii­ku­mi­ne, mil­le eesmärk on tuua mõtte­tal­gu­te­le 100 000 ini­mest. Lii­ku­mi­se 260 osa­le­ja­ga ins­pi­rat­sioo­ni­kon­ve­rents toi­mus 1. ap­ril­lil – toim). Põle­sin loo­tu­ses nä­ha uue jõu tek­ki­mist, sel­li­se, mis va­bas­taks le­tar­giast ter­ve Ees­ti. Aga õhin kus­tub kii­res­ti ja asen­dub se­ga­du­ses oli­ja kõhk­le­va­te küsi­mus­te­ga. Ku­hu ma olen sat­tu­nud? Kas see on mõne uus­ki­ri­ku ko­gu­du­se koos­vii­bi­mi­ne? Tõepoo­lest – ena­mik ini­me­si on õnne­li­kud (ja see on to­re), aga sil­mis sä­rab õnne kõr-val ka soov püha leh­ma mit­te kri­ti­see­ri­da.

Oled kojavanem või talgujuht?

Se­ga­dust te­ki­tab ka pea­mi­se eest­ve­da­ja Rai­ner Nõlva­ku kõne. Sis­se­ju­ha­tu­seks rää­gib ta sel­lest, et ju­ba 1971. aas­tast ei ole ra­hal reaal­set ka­tet. Kas mõtte­tal­gu­te tu­le­mu­sel lõpeb ra­ha ka­su­ta­mi­ne? Vas­tust ei tu­le. Nõlvak hak­kab rää­ki­ma hoo­pis sel­lest, kui hea süsteem on loo­dud üri­tu­se lä­bi­vii­mi­seks. Kõne esi­me­ne osa mee­nu­tab mul­le Zeit­geis­ti-ni­me­li­st lii­ku­mi­st (maail­ma­pa­ran­dus­lik lii­ku­mi­ne, mis püüab võidel­da kon­ku­rent­siühis­kon­na vas­tu – toim). Mõtisk­len omaet­te, et ju siis see siin on Zeit­geis­ti Ees­ti osa­kond.

Hääl rah­va seast soo­vi­tab esi­me­se sam­mu­na ra­ha­ta ühis­kon­na suu­nas loo­bu­da võima­lu­sest re­gist­ree­ri­da pan­ga kau­du oma osavõtt tal­gu­test, aval­da­des sel­le­ga pro­tes­ti nen­de ülemvõimu vas­tu. Sel­le pea­le ar­va­vad or­ga­ni­saa­to­rid, et pan­ga kau­du on siis­ki mu­ga­vam re­gist­ree­ri­da. Et­te­pa­nek ei lä­he lä­bi. Zeit­geist aga kor­ral­dab New Yor­gis pro­tes­ti­mii­tin­gut pan­ka­de vas­tu.

Kui va­hea­jal rin­gi ja­lu­ta­n, pöör­dub mi­nu poo­le tut­tav nais­te­rah­vas, üri­tu­se ak­ti­vist ja küsib, et kas ma olen ko­ja­va­nem või tal­gu­juht. Nüüd mõis­tan – olen sat­tu­nud just­kui uue par­tei loo­mi­se juur­de. Par­tei võib ol­la iga­ne­nud väl­jend, aga kõik mee­nu­tab kui­da­gi te­leuu­dis­test näh­tud ko­du­mai­seid par­tei­kong­res­se. Ehk siis­ki on eest­ve­da­ja­tel mõte, mi­da el­lu viia, ja neil on va­ja ai­nult mas­se?

Par­tei­sar­na­selt on Mi­nu Ees­til suur hulk po­tent­siaal­seid liik­meid, on po­tent­siaal­sed toe­ta­jad, on ju­hid ja sel­ge hie­rar­hia. Mi­da ei ole, on prog­ramm. Mõt-te­tal­gu­tel pan­nak­se ka prog­ramm kok­ku.

OK, ütle­me, et Mi­nu Ees­ti ei ole par­tei, on min­gi­su­gu­ne uus jõud. Sel­li­ne mo­raal­se lõua­haa­gi kamp. Jõud, mis teos­tab tä­na­va­de­mok­raa­tiat. Ku­ju­ta­ge et­te, kui kar­ju­va üle­koh­tu või küüni­li­se nõme­du­se pea­le tu­leks 100 000 ini­mest tä­na­va­le. Ja sel­leks oleks va­ja ai­nult üht klik­ki, üht mei­li, mis jõuaks se­kun­di­ga 100 000 Mi­nu Ees­ti võrgus ole­va ini­me­se­ni. Ja us­ta­vad jüng­rid tu­leks­ki tä­na­va­le.

Kah­juks sel­list jõudu ei ole plaa­nis näi­da­ta. Po­lii­ti­kud on Mi­nu Ees­ti häs­ti vas­tu võtnud, sest nen­de mõnu­sat ärae­la­mist see üri­tus küll ei häi­ri. Vas­tu­pi­di, saa­me pro­tes­ti­meel­se­test ko­da­ni­kest ja­hu­mi­se­ga tos­su väl­ja las­ta, mõtle­vad ne­mad seal Toom­peal.

Pea­le­gi ei ole uu­dis ka see, et eel­mi­se aas­ta „Tee­me ära!” jäi poo­li­kuks. Prügi­ko­ris­tus­tal­gu­te prügi ve­de­leb siia­ni la­dus­tus­koh­ta­des ja kel­lel­gi po­le jõudu se­da sealt lii­gu­ta­da. Vae­valt on siis ka jõudu tüli­kaid mõtteid el­lu viia.

Hägune fookus

Mõtte­tal­gu­te eesmär­gi­tus häi­rib­ki mind kõige roh­kem. Foo­kus on hä­gu­ne, na­gu fil­mi­te­gi­jad ütle­vad. Ühis­kon­na­tead­la­sed on väl­ja mõel­nud 18 tee­mat ja mi­nu mõtle­mist tu­leb suu­na­ma tal­gu­juht. Siis an­tak­se need mõtted in­fotööt­lu­ses­se, se­lek­tee­ri­tak­se sealt väl­ja olu­li­se­mad ja võetak­se ühen­dust nen­de mõte­te väl­jamõtle­ja­ga, et need siis el­lu viia. See­ga ei ole ju 1. mai üld­se olu­li­ne, täh­tis on see, mis toi­mub pä­rast. Miks peab sel­leks kor­ral­da­ma to­hu­tu kam­paa­nia?

Vas­tu­se­ta küsi­mu­si on veel pal­ju. Näi­teks, miks ei suut­nud mi­nu teat­ri­ju­hist sõber oma häid ideid el­lu viia Re­for­mie­ra­kon­nas või ro­he­lis­te juu­res, kel­le ri­da­des­se ta kuu­lus? Re­for­mi­kad va­jak­sid Pee­ter Ja­la­ka su­gust re­for­mi­jat na­gu tuld. Vaa­tan rek­laa­me. Vil­lu Tam­me tea­tab, et ta­haks oma väi­ke­lin­nas elu ro­he­li­se­maks te­ha, aga ta ei tea, kui­das. No ma ei usu, et Vil­lul po­le ideid, kui­das se­da te­ha. Imes­ta­ma pa­neb, et miks ta siis ro­he­lis­te lii­ge on. Miks peab sel­leks uue or­ga­ni­sat­sioo­ni loo­ma? Äkki on va­ja hoo­pis jõun­äi­ta­mi­se tal­guid? Rah­va jõu...

Eel­nev ei ole kind­las­ti mit­te vi­ri­se­mi­ne ja kai­gas­te ko­da­ras­se loo­pi­mi­ne to­re­da­le rah­vaüri­tu­se­le. Kar­dan hoo­pis, et ühis­kond­li­ke muu­tus­te ase­mel toi­mub jär­je­kord­ne tu­lu­tu ja­hu­mi­ne, ja kõik jääb en­di­seks. Ja siis näeb ka see ak­tiiv­ne tal­gu­tel osa­lev ko­da­nik, et ta ei suu­da mi­da­gi muu­ta ning frust­ree­rub ka te­ma…

Mul mõtteid on, ma soo­vin jõudu. Li­sajõudu. Sa­mu­ti soo­vin Mi­nu Ees­ti­le jõudu ja sel­ge­mat foo­kust! Meie tee­me nii­kui­nii oma iga-aas­ta­sed tal­gud – nii mõtte- kui ka ko­ris­tus­tal­gud.

Selle artikli kohta on võimalik lugeda 267 arvamust