Monday, August 30, 2010

Niiskest õhust saab toota elektrit

http://forte.delfi.ee/news/teadus/niiskest-ohust-saab-toota-elektrit.d?id=32838537&l=fplead
Niiskest õhust saab toota elektrit
www.FORTE.ee
30. august 2010 11:21

Uurijate väitel on elektrivoolu võimalik toota otse niiskest õhust tillukesi laenguid kogudes. Taoline tehnoloogia kasutab ära üht vähetuntud atmosfäärinähtust, kinnitasid teadlased Bostonis toimunud Ameerika keemialiidu koosolekul.

Brasiilia Campinase ülikooli doktori Fernando Galembecki sõnul on katsed näidanud, et laengute kogumiseks saab kasutada metalle ning et selline rakendus võib kujuneda uueks potentsiaalseks energiaallika niiske kliimaga piirkondades, vahendab BBC.

Eksperdid pole aga efekti töömehhanismi ega mastaapide osas ühel nõul. „Põhimõte on selles, et niiskes keskkonnas toimub iga tahke või vedela keskkonna pinnal vee imendumine,” selgitas Galembeck. „Minu esitatud töö näitab, et märga keskkonda paigutatud metall muutub tegelikult laetuks.”

Galembeck ja kolleegid isoleerisid mitmeid metalle ja metallipaare mittejuhtiva eralduskihiga, konstrueerides sel moel põhimõtteliselt kondensaatoreid, ning juhtisid üle nende eri veeauru-kontsentratsiooniga lämmastikku.

Töörühm avastas, et metallides tekkisid seepeale eri tugevusega positiivsed või negatiivsed laengud. Taoliseid laenguid võib perioodiliselt suunata vooluvõrku ning sel moel rakenduskõlbulikku elektrit toota.

Efekt on uskumatult väike, võimaldades koguda pinnaühiku kohta sada miljonit korda väiksema laengu kui toodab päikesepatarei, ent paistab endast kujutavat pinge akumuleerimise seni tähelepanuta jäetud viisi.

Galembeck leiab, et jätkuva arendamise juures võiks seda printsiipi laiendada taastuvenergia tootmiseks maailma niisketes piirkondades, näiteks troopikas.

Ehkki mõte õhust saadud tasuta elektrist on kütkestav, tekitab vaidlusi küsimus, kas seda on võimalik rakendada laialdaseks kasutamiseks piisavas ulatuses.

Southamptoni ülikooli teadur Hywel Morgan ütleb, et taoline efekt on juba mõnda aega tuntud, osutades asjaolule, et pinge tekitamine hõõrdumise kaudu — laengu tekitamine näiteks villast riiet vastu merevaiku või veepiisku vastu veepiisku hõõrudes — on äikesetormide tekkimise põhjuseks.

„Meie arvates pumpab ta veeauru üle kondensaatori ning pumpamisprotsessi käigus toimubki hõõrdlaadimine,” sedastab ta, andes mõista, et tulemuseks on küll laeng, ent see pole sama, mis laengu tootmine liikumatust niiskest õhust.

Temaga pole nõus Massachusettsi tehnoloogiainstituudi füüsik ja traadita elektriülekande-tehnoloogia Witricity loojaid Marin Soljacic, kes nimetab tööd väga huvitavaks ja valdkonda uurimisväärseks.

Küll aga nõustub ta, et esialgsete katsete käigus kogutud laengu tugevus viitab sellele, et taolist efekti võib olla keeruline rakendada. „Antud hetkel paistab mõju kasutamine igapäevarakendustes mõneti kahtlane. Kindlasti on vaja edasisi uuringuid, mis aitaksid mõista selle tehnoloogia kõiki piiranguid ja võimalikku ulatust,” märgib ta.

No comments:

Post a Comment