Mis imeloom on "Zero Emission Vehicle", ehk elektriautodest lähemalt.

http://puhaselu.blogspot.com/2010/08/mis-imeloom-on-zero-emission-vehicle.html

Enamustele inimestele seostub sõna "elektriauto" kas mingi kummalise välimusega ja kalli imemasinaga, mida vaid rikkurid endale eputamiseks saavad lubada või siis plastmassise ja Eesti kliimasse mittesobiva "rollerautga".
Ühesõnaga - ei midagi asjalikku ja praktilist, pigem ulmevaldkonda ja prototüüpidesse jääv "futuauto".

Tuleb "tuttav ette", kui neid pilte vaadata ?
Samas "lipsab" meie uudistest vahetvahel läbi ka mõni asjalikum kirjutis, kus räägitaks elektriautodest (Zero Emission Vehicle", mida ka tõepoolest autoks võib nimetada.
Kui sellel aasta lõpus müüki saabuvat Peugeot iOn´i võib tähte närides veel kuidagi välimuse järgi sinna "futu" või "ufoautode" sekka surada


Siis Nissan Leaf, Opel Ampera ja Ford Focus EV või siis ZEV CT1510 näevad välja nagu täiesti tavalised "normaalsed" autod.


Uurisin Eestis elektriautodega tegeleva "OÜ ZEV" tegevjuhi Teet Randma käest, mis "imeloom" see elektriauto siis tegelikult on.
Uurisin lähemalt elektriauto kasutusega seonduvate kulude, reaalse kilomeetrihinna, laadimise ja muu vajaliku kohta. Lähitulevikus on plaanis üks elektriauto ka "Puhta Elu" kasutusse võtta ja sellega natukene sõiduproovi teha.


Nüüd siis kõigest lähemalt.

* Kas Elektriauto on pigem "rikaste lõbusõiduk" või on tegemist mõistliku sõidukiga, mille peale ka tavaline pereisa võiks mõtelda ?

Elektriauto on tavalisele linnasõiduautole täiesti mõeldav alternatiiv. Sellega sõitmine ei ole küll päris tasuta (isegi kui kasutad laadimiseks isiklikku tuulikut või päikesepaneeli), kuid kindlasti on majanduslikkus mõttes tegemist mõistliku alternatiiviga, mitte lihtsalt "rikaste mänguasjaga".

* Kui suur on elektriauto sõidukulu ?

Pliiakudega 1T elektriauto koos akude eluea pikendajaga (uus tehnoloogia, mis meil nüüd testitud ja teeb imesid) on sõidukuluks kuskil 30senti/km. Sellest ca 10 senti on elektrikulu ja 20 senti on akude kulu.

Liitiumakudega on sõidukulu kallim seoses akude suurema sõidukuluga - ca 60 senti/km.

Võrdluseks on ühe kilomeetri hind 8L/100km bensiiniautoga (suhteliselt säästlik linnasõit) 17,25 bensiinihinnaga 138 senti.

Seega - kui sõiduauto aastane läbisõit on 10 000km (ca 30km/päevas), säästab pliiakudega ca 11 000 EEK ja liitiumakudega ca 7800 EEK aastas.
Suurema läbisõidu puhul on ka sääst suurem. Näiteks 70-80 km päevase läbisõidu puhul, on sääst ca 30 000 EEK pliiakudega ja 21 000 EEK liitiumakudega aastas.

* Millised on elektriauto hoolduskulud ?


Elektriautol on küll veermikuga seotud hooldused (piduriklotsid, amortisaatorid jne.), aga mootoriga seotud hooldused praktiliselt puuduvad. Mõned mootorid on harjadega, siis tuleb iga 15 000 tagant harju vahetada, enamus on tänapäeval aga harjavabad mootorid - sellel on iga 100 000 tagant laagrite vahetus.
Muud hooldust ei ole.
Akude vahetamist käsitlesime juba sõidukulus.

* Kuidas käib laadimine ja kui kaua akud vastu peavad ?


Laadijad on täisautomaatsed - ei pea muretsema selle pärast eriti - pistik külge ja kui akud on täis, lõpetab laadija oma töö ning lülitub välja. Mingit "balansseerimist" mõned laadijad teevad, aga see on väikse vooluga.
Laadimine toimub tavalisest "võrguvoolust" 220V 16A. Ühe laadimisega sõidab auto (sõltuvalt akupakist) 100 - 150 Km, mis peaks olema piisav nii linnasõitudks kui ka linna-lähi sõitude puhul.

Liitiumakudega ei ole oluline pidev laadimine - pliiakud on selles suhtes tundlikud. Liitiumaku kasutus on nagu mobiilil - mäluefekti enam ei ole, vahet pole kuidas laeb. Samas on liitiumakud kordades kallimad.

Pliiakusid võib laadida ka lühiajaliselt - liitiumakusid väidetavalt võib, kuid nii põhjalikud testandmed meil liitiumi kohta puuduvad. Soovitaks siiski pikemaid laadimisi kui 30 minutit liitiumiga. Samas eks alati ole mõistlik akud ikka võimalikult täis alati hoida.

Laadimistega akude eluiga pikkamööda väheneb. Akude eluea lõpuks loetakse mahtuvuse vähenemine 75% peale algsest.

* Kas akusid saab laadida vajadusel ka näiteks bensiinijaamades ?

Otseselt sellist teenust veel ei pakuta. Statoil ei luba laadida - samas Lukoilis olen laadinud. Oleneb ilmselt
teenindajatest ja oma suhtlusoskusest :)
Rootsis on laadimispunkte juba päris palju ja näiteks Portugalis tahetakse Lissaboni-Porto kiirtee laadimispunktidega katta 2011. aastaks.

* Talvel ja külmaga sõitmine ?

Me teeme autosid ka akude termoisolatsiooniga ja eraldi salongisoendiga (üldiselt bensiini või gaasi soendi talveks). Autosid saab kasutada seega aastaringselt - ise vähemalt kasutame.
Esituled mõjutavad läbisõitu/energiakulu 5% , kuid meil on olemas ka tootevalikus LED päevasõidutuled, millega ei ole seda probleemi.

* Elektriautot saab ka ise ehitada ?

Koversioon, ehk tavalisest autost elektriauto ümberehitamine annab kõige parema ning unikaalsema lõpptulemuse. Tänaseks oleme teinud näiteks elektrimootoriga Pobeda ja VW Golf.
Konversiooni puhul me pakume 18kw ja 24kw (max võimsus) AC 72V harjadeta komplekte. VW Golfis kasutasime 6,5kw lahendust ning 6x150Ah12V akusid.
Tegime akude soojustuse ning salongi soojendus pandi bensiinilt. Kokku läks maksma kliendile 175 000 EEK.

Täna saame me isegi vist nõks odavamalt teha - saame odavama hinnaga komponente. Juhul kui soovid täitsa ise ehitada, siis lähevad veel ka tööde rahad maha.


Kirjavahetuse alusel kokku pannud:
Toomas Toimeta, "Puhas Elu"

***

Lõpetuseks.

Loodetavasti hakkab ka Eesti teedel järjest rohkem liikuma osaliselt või täielikult elektri jõul liikuvaid sõidukeid, kindalsti oleks suureks "abimeheks" see, kui nii meie bensiinijaamad kui ka näiteks linnavalitsused hakkaksid rohkem mõtlema elektriautode laadimisvõimalustele ja seeläbi oluliselt puhtamale ja müravabamale linnakeskkonnale.

Ootan juba huviga Eesti meedias uudised stiilis "Nüüd saab ka Statoili bensiinijaamades elektriautosid laadida" või "Pärnu linnvalitsus katab kesklinna elektriautode laadimispunktidega".

Ja veel.

Et ennetada juba eos etteaimatavaid kommentaare stiilis: "elektriauto on mõttetu, sest sellega saab sõita vaid 100-150 km" jms.
Sama rumal ja kohatu oleks kurta, et tavaline sõiduauto jääb maastikul hätta või suure maasturiga ei mahu linnas parkima !
Igal sõidukil oma koht ja eesmärk ja keegi ei ootagi Honda Civicult Toyota Landcruiseri läbivusvõimet. Elektriauto sobib igapäevasõidukiks inimestele, kes teeva kõik või suurema osa oma sõitudes linnas ja või linnalähistel ning kasutavad kaugeteks sõitudeks kas ühistransporti või siis on peres lisaks veel ka teine, nn. "tavaline" auto.

Tahes tahtmata meenub üks netiavarustest meelde jäänud kommentaar seoses mujal Euroopas väga populaarsete väikeste linnaautodega (Aygo, IQ, Yaris, Smart jne). Ikka ja jälle "virises" keegi, et need on kautud autod, sest pagasiruum on liiga väike ja üleüldse ei mahu sinna autosse midagi. Seepeale ütles keegi kuldsed sõnad: "iga auto ei saagi olla mõeldud selle jaoks, et sinna mahuks lisaks juhile veel nädala toidumoon, koer, kolm last, kummipaat ning ratastoolis vanaisa..."

Mõtelge rohelise(ma)lt !