Austraalia ja ameerika eestlased teevad võrumaalastest miljonärid

http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&h=2010/7/22

Inno Tähismaa
inno@vorumaateataja.ee
Loe kommentaare (56)

Võrumaa ettevõtja Michael Wegecsanyi osutab oma Kurenurme kodumaja katusel olevale päikseküttesüsteemile, mis aitab kolmandiku võrra vähendada küttekulu.

PÄIKESEENERGIA • Võrumaale Sõmerpalu valda Kurenurmele elama kolinud austraalia ja ameerika eestlased teevad võrulastest miljonärid, kui õnnestuvad nende plaanid seoses päikseenergia kasutamisega.

Skeem on lihtne: poolakad ja sakslased teenivad juba päikseenergia pealt miljoneid, miks ei võiks sedasama teha eestlased, kellel on päikest tänu valgetele talvedele ja pikkadele suvepäevadele isegi rohkem ning küllaga maad, kuhu päiksepaneele üles seada. Eestis omakorda on eelis Võrumaal, kust alustab Austraalias ligi 20-aastast päikseenergia kasutamise kogemust omav Michael Wegecsanyi (54). Viimase ema on eestlane, isa ungarlane. Ise tuli Michael Eestisse oma juuri otsima 2003. aastal ning vaimustus sedavõrd, et ostis kohemaid omale Kurenurme koolimaja lähedusse talukoha, müüs seejärel oma elamise Austraalias Perthis ning kolis möödunud aastal koos oma abikaasa Suzannega Võrumaale paikselt elama.

Nüüdseks on Wegecsanyi oma maja katusele pannud vaakumtorudel põhineva veesoojendi, mis meenutab väljastpoolt kosmoselaeva atribuutikat, ent mis on vee soojendamiseks isegi tavalistest päiksepaneelidest efektiivsem. „Viimastel aastatel on päikse-energia alase tehnoloogia hinnad märgatavalt kukkunud,” räägib Wegecsanyi. Sellise, ühe majapidamise tarbeks vett soojendava süsteemi maksumus jääb koos paigaldusega 20 tuhande krooni kanti, selle saab ühendada elektriboileriga ning aitab vähendada vee soojendamise kulusid kolmandiku võrra. Veel mõned aastad tagasi oli säärase päiksesoojendi hind mitu korda kõrgem.

„Praegu kütab päike ainult rohtu,” osutab Wegecsanyi oma kodumaja kõrval asuvale heinamaale, mis seisab kasutuseta, ent kuhu saaks samuti paigaldada päiksepaneelid. Väljas on ligi 30 kraadi sooja ning nahk leemendab higist, päike on õhu kütnud tulikuumaks. Tänavune suvi on Wegecsanyi jaoks ideaalne, sest näitab selgelt kätte Eesti eelised päikseenergia kasutamisel. Eestis on palju lagedaid, päiksele avatud põlde ning puuduvad kõrged mäed, mis varju heidavad.

Järgnevalt toob Wegecsanyi koos oma kompanjoni, endise ameerika eestlase, aastaid Tallinnas Eesti Maja restorani pidanud ja nüüdseks samuti Kurenurmele kolinud Viido Polikarpusega kuuri alt välja sinakat värvi päiksepaneeli. Selliseid on plaanis Kurenurme maadele sügiseks üles panna mitukümmend. Et mitte katteta lubadusi anda, tahab Wegecsanyi ise ära proovida ja tõestada, et Eestis on võimalik päikseenergiaga teenida. Nii näiteks on Kurenurme ettevõtjate tegemiste vastu huvi ilmutanud juba Eesti Energia ning Läti energiafirma Latvenergo esindajad. Vee-energiast sõltuva Läti energiafirma jaoks on suvi aeg, kus tuleb osta energiat naabrite käest ning elektrienergia pakub ahvatlevat alternatiivi. Eesti Energia omakorda on seotud lubadustega suurendada alternatiivsete energiaallikate osakaalu 20%ni. Osa sellest võtab enda alla tuuleenergia, ent tuulegeneraatorid teevad suurt müra ja igale poole ei sobi, mistõttu on ka Eesti Energia jaoks päikseenergia huvipakkuv.

Wegecsanyi on loonud koos oma naisega ettevõtte OÜ Energy Smart, kus on peale Polikarpuse tegevad veel kinnisvaraettevõtja Roland Nermann ja ehitusinsener, Võru endine linnapea Tõnu Jõgi. Samuti on ettevõtmist hingega toetanud Riigikogu liige, samuti Võrust pärit Erki Nool ning europarlamendi liige Trivimi Velliste. Michael ja Suzanne Wegecsanyi on ettevõtmisse sisse pannud 3 miljonit oma raha, lisaks saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 2,9 miljonit ning toetada on lubanud Kliima- ja Energiaagentuur KENA. See on Eesti puhul väike summa kui arvestada, et näiteks Poolas on investeeritud päikseenergiasse Euroopa Liidu toel 7,5 miljardit eurot ehk 117 miljardit krooni. Saksamaal, kus päikseenergia tootmisvõimsus on 6 GW, elatavad mõned talunikud end juba täielikult päiksest.

OÜ Energy Smart paari hektari suuruse päiksepargi esialgne võimsus on 100 KW, maksumus ligi 6 miljonit krooni ja see peaks valmis olema tuleva aasta kevadel, ehitustööd algavad Kurenurmel tänavu sügisel, vahetult pärast viljakoristust. Wegecsanyi väitel võiks iga talunik püsti panna 100 KW päiksepargi, mis võimaldab teenida aastas ligi miljon krooni. Kui arvestada, et sellise pargi maksumus on 6 miljonit ja hoolduskulud minimaalsed, teenib see tasa end juba 6 aastaga. Päiksepaneelide eluiga on aga mitukümmend aastat.

Võrumaa päikseprojektis osaleva endise linnapea Tõnu Jõgi sõnul annab Eestile võrreldes Saksamaa ja Poolaga eelise lumikate ja selle kestvus. Päikse poolest on head ka Soome lõunarannik ning Eesti läänerannik. Võrumaa pole tema sõnul just kõige valgem, aga numbrid on piisavalt head, et päikest kasutada. Samuti on Võrumaa eelis piisav hulk vaba maad, mida rannikul ei ole, kuna sinna on rajatud palju suvilaid. Nii Võrumaal kui Kesk-Eestis on palju tühja maad, mida saaks päikseenergia kogumiseks kasutada.

Jõgi räägib, et päikseenergiaga kindlasti püstirikkaks ei saa, aga kui võrrelda seda traditsiooniliste investeeringutega põllumajandusse, siis tuleb päikse kasutamine efektiivsem. Näiteks on sel lühem tasuvusaeg kui põllumehel omale traktor osta. Samuti pole päikseenergia puhul hirmu, et see müümata jääb, nagu juhtus paljudele maaettevõtjatele suurt tulu tõotanud astelpajumarjadega. Elekter läheb alati kaubaks ja selle hind pigem tõuseb kui langeb.

„Kes enne jooksma saab, see loob sisuliselt kompetentsikeskuse,” kirjeldab Jõgi Võrumaa eeliseid päikse-energia alal. Tema sõnul on asi siinkandis nii lapsekingades, et see, kes midagi teeb, ongi kompetentsikeskus. Edasi tuleb vaid hoolitseda, et see nii jääkski. Mis tähendab, et Võrumaast kujuneb päikseenergia alal eraalgatuslikult keskus mitte üksnes Eestis, vaid terves Baltikumis ning Põhja-Euroopas. Edaspidi on vastava kogemuse saanud Võrumaa ettevõtjatel ja spetsialistidel võimalik oma teadmisi ja oskusi edasi müüa nii Eestis kui mujal. Jõgi lisab, et väljatöötamisel on uued päiksepaneelid, mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt päikseenergiat toota. Näiteks vaakumtorudel põhinev süsteem, mille Wegecsanyi oma maja katusele pani, võimaldab vett soojendada ka talvel. Samuti on kukkumas päiksesüsteemide hinnad. Näiteks vaakumtorudel põhinev süsteem tuleb juba soodsam kasutada kui levinud soojuspump.

Jõgi sõnul pole Eestis seni päikseenergiat kasutatud, kuna siin pole olnud vastavat kompetentsi. Päikse osas on otsuseid tehtud emotsionaalsel baasil. Nüüd on suutnud vastavat kogemust omav mees ka teisi uskuma panna, et ka Eestis on võimalik päikseenergiat kasutada ja selle abil teenida.