BOIKOTT VENE GAASILE JA NESTELE,LUKOILILE,STATOILILE!

http://www.e24.ee/?id=271888
Aru sõnul kaitseb seaduseparandus taastuvenergiainvesteeringuid ja annab tööd puidutöötlejaile. «Miks peame sõltuma Vene gaasist?» päris Aru.

Aru sõnul kaitseb seaduseparandus taastuvenergiainvesteeringuid ja annab tööd puidutöötlejaile. «Miks peame sõltuma Vene gaasist?» päris Aru.

Aru sõnul kaitseb seaduseparandus taastuvenergiainvesteeringuid ja annab tööd puidutöötlejaile. «Miks peame sõltuma Vene gaasist?» päris Aru.




Reformierakond tahab seadustada Dalkia monopoli
04.06.2010 08:26

Eesti Energia ja Dalkia kontserni tütarfirma heitlus Tallinna soojamüügi pärast jõudis Toompeale, kus Reformierakond toetab Dalkia huve vastava seaduseparandusega.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru kinnitas neljapäeva õhtul, et fraktsioon esitas monopolide ohjeldamise seaduse eelnõule parandusettepaneku, mis lubab hakkpuidust sooja tootjal sõlmida kuni 12-aastase eksklusiivlepingu.

Eesti linnadest on vaid Tallinnas soojatootjate vahel ka tegelik konkurents. Tallinna Kütte võrku saavad sooja müüa nii Väo kui ka Iru soojuselektrijaam. Väo omanik on aga sama, mis Tallinna Küttel – Dalkia kontsern. Iru kuulub Eesti Energiale.

«Ettepanek ei ole absoluutne, sest sellist lepingut saab sõlmida siis, kui hakkpuidust toodetu on kuni viis protsenti kallim teistest energiaallikatest toodetust,» lausus Aru.

Väo eelisseisundis

Aru sõnul kaitseb seaduseparandus taastuvenergiainvesteeringuid ja annab tööd puidutöötlejaile. «Miks peame sõltuma Vene gaasist?» päris Aru.

Eesti Energia Iru jaam toodab praegu sooja gaasist, Väo peamiselt hakkpuidust. Eesti Energial on aga valmimas Irus võimas prügipõletustehas.

Väol on juba praegu Tallinna Küttega eksklusiivne leping. See tähendab, et Väo katlamajal on tööd aasta ringi, Irul aga vaid külmakuudel, kui Väo võimsusest enam ei piisa Tallinna idaosa kütmiseks.

«Dalkia riisub juba praegu Tallinna kaugkütte müügilt koore,» kommenteeris Eesti Energia taastuvenergia juht Ando Leppiman.

«Kui see ettepanek peaks seadusesse jõudma, siis oleks Dalkiale kuuluval Väo elektrijaamal võimalik samuti Dalkiale kuuluva Tallinna Küttega sõlmida kuni 12 aastaks taastuvenergiast toodetud soojuse tarne leping kallima soojahinnaga, kui konkurendid seda võiksid pakkuda,» tõdes ta.

Kaebus konkurentsiametile

Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et Eesti Energia esitas praeguse eksklusiivse lepingu kohta kaebuse. Ametlikult ei ole menetlus lõppenud, kuid konkurentsiamet on andnud märku, et niisugune ühe tootja eelistamine rikub vaba konkurentsi.

«Eesti Energia kaebab, et talle on tehtud takistusi soojuse müügil Tallinna Kütte kaugkütte võrku. Kaudselt on see seotud ka Väo elektrijaamaga, sest Eesti Energiale kuuluv Iru elektrijaam konkureerib soojuse müügil Väo elektrijaamaga,» kommenteeris Ots.

Väo soojuselektrijaama juht Andres Taukar ei teinud saladust, et firma püüab seaduseparandusega konkurentsiametit korrale kutsuda. «Meid häirib konkurentsiameti seisukoht, et pikaajalised lepingud piiravad konkurentsi,» lausus Taukar.

«Pank ei anna sentigi raha, kui ei ole laenu tagasimakse ajaks soojuse müügi lepingut,» lisas Taukar. «Uute võimsuste ehitamiseks on vaja pikaajalisi laenulepinguid ja soojuse müügi lepinguid.»

Kuigi võiks arvata, et hakkpuit on igal juhul soodsama hinnaga toasoojaallikas kui Vene gaas, ei olnud see Leppimani kinnitusel näiteks eelmisel suvel mitmel kuul sugugi nii.
Järelikult oleks Tallinna Küte Irust sooja ostes saanud kokkuvõttes ka linnarahvale soodsama hinna, aga küttefirma eelistas samasse kontserni kuuluvat Väod.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste sõnul kujunes üleeilne seaduseelnõu töörühma koosolek kõvaks sõnasõjaks konkurentsiameti ja Dalkia advokaadi vahel. Tõniste märkis, et on kohatu esitada monopolide ohjeldamise seadusse parandusi, mis on tarbijale kahjulikud, aga toetavad mõne firma huve.

Dalkia huve esindav advokaat esitas pikaajalisi lepinguid sõlmida lubava parandusettepaneku riigikogu majanduskomisjonile juba märtsi lõpus. Kahe kuu jooksul ei juhtunud sellega midagi. Mai lõpus aga hakkasid reformierakondlased eksklusiivse pikkusega lepingu sõlmimist aktiivselt toetama.

Asi läks nii kaugele, et Eesti Energia juht Sandor Liive saatis majanduskomisjonile konkureeriva parandusettepaneku. Postimehel ei õnnestunud eile teada saada, kas ka Eesti Energial on oma saadikud, kes oleks energiafirma sõnastatud ettepaneku ametlikult seaduseparandusena tähtajaks esitanud.
Andrus Karnau