Rootslastel tuuleparkidega Saaremaal suured plaanid

Küll venelased tahavad rajada omi tuuleparke,küll rootslased...aga
eestlased?
Kes on kodumaal peremehed?!!!
Kas eestlastele ei jõua kohale,et tulevik ja jõukus peitub
tuuleparkides?!!!

http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=19119&sec=1

Rootslastel tuuleparkidega Saaremaal suured plaanid

Kliki ja vaata pilti suuremalt
ASI VAJAB SELGITUST: Ingvar Svantessoni (vasakult), Peeter Kuke ja Seppo Ekelundi hinnangul ollakse tuuleparkide vastu suuresti teadmatusest, kui kasulikud need tegelikult on. Foto: Peeter Kukk
Autor: Kertu Kalmus
Kolmapäev, 05. mai 2010


Rootsi tuulegeneraatorite firma Eolus Vind AB sõlmis aprillis oma tütarettevõtte Ekovind AB kaudu lepingu, mille kohaselt kavandab ettevõte tuuleparkide rajamist ka Saaremaale.

Eestit esindab projektis Ekovind’i tütarettevõte Baltic Wind Energy, mis on varemgi Saaremaal tuulikuid püstitanud. “Oleme ehitanud kaks turbiini Nasvale ja loomulikult on meie eesmärk ehitada neid siia rohkem,” ütles Saarte Häälele Eolus Vind AB juhatuse liige ja Ekovind’i tegevjuht Ingvar Svantesson.

Saaremaa valisid rootslased välja põhjusel, et see sarnaneb Gotlandi ja Ölandiga, kus tuuleenergiat kasutatakse vägagi edukalt. “Siin on palju tuult ja Eesti vajab puhast elektrienergiat,” põhjendas Svantesson.
Kohti, kuhu tuulepargid püstitada võiks, ei osanud rootslased veel nimetada, sest kogu asi on alles projekteerimise algfaasis. Rootslastel mitmeid mõju-uuringuid teha aidanud Seppo Ekelund tunnistas aga, et huvitatud ollakse tervest Saaremaast, mitte ainult mereäärsetest paikadest, nagu esialgu arvata võiks.

Rootslaste siinne abiline Peeter Kukk lisas, et uute tuulikute osas ei ole kindlasti eesmärk neid Nasval üles seada. Neile asukoha valimine on oluliselt laiem küsimus. “See sõltub nelja maakonna planeeringust (Hiiu-, Saare-, Pärnu- ja Läänemaa – toim), mis peaks olema valmis järgmise aasta veebruaris,” ütles Kukk.

Saarte Hääl

Alles sellest lähtuvalt saaks hakata turbiinidele kohti valima. Praeguseks on n-ö ära märgitud algsed piirkonnad, mis on esimese valiku kohaselt sobilikud tuuleenergia tootmiseks, kuid Kuke kinnitusel tuleb ses osas kindlasti muudatusi. Üks mis kindel on see, et rootslaste plaanid on seotud pigem maismaa-aladega.

Sõltub uuest kaablist

Tuuleparkide arendamine Saaremaal eeldab Peeter Kuke sõnul kindlasti uue elektrikaabli ehitamist. “Kui see Saaremaale ei tule, siis võib juhtuda, et mitte ükski neist projektidest tegelikult töösse ei lähegi,” nentis Kukk.

Täpselt niisamuti pole veel teada, kui palju tuulikuid Saaremaale üldse tulla võib. Rootslaste plaanide plussiks on Ingvar Svantessoni sõnul see, et nende projektis asuksid lähestikku keskmiselt kuni neli turbiini, mis tähendaks õige väikseid tuuleparke. Samas on aga plaanis püstitada kõrgemaid maste, kui seni püstitatud on. “Nasval on praegused 65 meetrit kõrged, Sõrves on osa kõrgemad, ja 3 MW tuulikud, mis sobivad sisemaale, on kuni 150-meetrise kogukõrgusega,” selgitas Peeter Kukk.

Viimane ei tähenda siiski, et rootslased kavatseksid Saaremaa 150-meetriseid tuulikuid täis pikkida, sest kõik sõltub arendajatest ja maaomanikest.
Seppo Ekelundi sõnul on praegu alanud tuulikute n-ö teine ajastu – väiksemaid tuulikuid võetakse maha ja asemele pannakse suuremad ja võimsamad. “Mida suurem generaator, seda vähem on neid vaja üles panna, sest tootlikkus on suurem,” kinnitas Svantesson. Seega saab ka jätta generaatorite vahele suuremad vahed ning nad riivavad vähem silma.

Müra elamist ei sega

Kõrgema tuuliku plussiks on seegi, et rootori labad käivad ringi aeglasemalt, mistõttu on ka tekkiv müra vaiksem. Nii mõneski kohas on tuulikute püstitamisega kaasnenud kohalike vastuseis ning Svantessoni arvates on selle põhjuseks inimeste teadmatus generaatorite kasulikkusest.

Lisaks ei teata, et peale võimaliku pilguriivamise ei kujuta need endast elukeskkonnale ohtu ning kaasnev müra on tasemel, mis igapäevaelu kuidagi segada ei saa. “Inimesed elavad kõrvuti meremühaga, autode müraga, müra on kõikjal ja on olemas kindlad müralimiidid. Tuulikutel on suhteliselt madal limiit – 40 detsibelli. Sõitvad autod tekitavad samas keskmiselt 65 dB. Nii et liiklusmüra on selgelt suurem kui tuulegeneraator on võimeline tekitama,” tõi Svantesson näitena välja erinevad müratasemed.

Ta kinnitas, et projekti edasi arenedes informeeritakse kindlasti kõiki naabreid nende kinnistute osas, kuhu tuulikuid oleks sobiv püstitada. Peeter Kukk lisas, et tuuleparkide rajamisega kaasneb kohalikele kasu ka seeläbi, et kohtades, kuhu tuulikud püsti pannakse, tehakse korda ka nendeni viivad teed, paraneb elektrivõrk ja maaomanikud võivad saada rahalist tulu.