Mida Norra kogemustest õppida? Eestis peaks taoline ühendav roll olema maakondlikul omavalitsuste liidul, mis oma sisult on mittetulunduslikel põhimõt

http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&artid=36208&sub=3

Mida Norra kogemustest õppida?
Autor: JaanikaVakker, Lümanda vallavanem
Kolmapäev, 12. mai 2010.



Võiks ju arvata, et Norra on Eestist liiga erinev selleks, et sealt midagi otseselt üle või eeskujuks võtta: neil on nafta ja gaas, väga kõrge elatustase, heaolumudel on Skandinaaviale omaselt universaalne ja laiaulatuslik.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Just sotsiaalvaldkond on selline ala, mille väljaarendamiseks kogunes hulganisti mõtteainet ja kahtlust, millal või kuidas ükskord oma hoolekande ligilähedaseltki toimima saame. Samas tulid ette ka mõned küsimused, mis on nii seal kui meil Eestis ühtemoodi üles kerkinud.

Norras on need juba ka kohati lahenduse leidnud – väikesaartele püsiühenduse loomine on toonud tagasi noored pered ja ettevõtluse.

Kiireim edasiliikumise viis on, vaatamata võimalikele isiklikele eripärasustele, selgade kokkupanek ning probleemide ühiselt lahendamine vastandina igaühe eraldi, nn põlve otsas nokitsemisele. Et haldusreformi alus ei saa olla matemaatiline geograafia ja piiride joonistamise fantaasiamäng, vaid küsimus, milliseid teenuseid kodanik vajab ning millisel tasandil ollakse kõige paremini suutelised neid osutama.

Üks joon on meie riikidel sarnane – maavanema institutsioon on küllaltki formaalne ning ennekõike järelevalvav, omavalitsused aga pigem väikesed ning “inimesele lähedal”. Väikese mõiste on muidugi suhteline – Norras toimus suurem kommuunide (kohalike omavalitsuste) ühinemine 1960-ndatel seoses haridusreformiga, mil nende arv vähenes neli korda. Praegu on seal kohalike omavalitsuste keskmine suurus umbes 10 000–15 000 inimest.

Kahe riigi erinevus ilmneb aga näiteks selles, kuidas on organiseeritud omavalitsuste koostöö – on ilmne, et teatud küsimused lahenevad ühiselt palju kergemini ning laiemapõhjalisem otsustajate ring annab nii mõnigi kord tulemusele vajaliku kaalu.

Eestis peaks taoline ühendav roll olema maakondlikul omavalitsuste liidul, mis oma sisult on mittetulunduslikel põhimõtetel tegutsev ühendus. Et tegu on pigem vabatahtliku liiduga, ei ole selle otsustel maakonnas seadusandlikku jõudu. Selle võrra puudub liidul ka õigus ja võimalus menetleda või kehtestada õigusakte valdkondades, mida tegelikult tuleks vaadata laiemalt, kui ainult ühe valla/linna piires.

Norras on selleks kohaks maavolikogu – omavalitsuse teine tasand, kommuunide (valdade) ja linnade liit. Selle põhimõte on koordineerida ja juhtida näiteks maakonna üld- ja teemaplaneeringute menetlemist, majanduselu aktiveerimist, keskharidust, kutse- ja ametiõpet, koolide järelevalvet, terviseedendust, rahvusvahelist koostööd, teedeehitust jne.

See on tasand, mis ühelt poolt vahendab omavalitsuste ja riigi huvisid, teisalt jätab regioonile vabaduse oma elu suurel määral ise suunata. Taolise jaotuse tulemuseks on üksikisikut puudutavate küsimustega tegelemine kommuunis (sotsiaalvaldkond, detailplaneerimine, algharidus, kultuur), eespool mainitud regionaalselt oluliste valdkondade juhtimine aga üheskoos.

On muidugi iseasi, kas rahvaarvult ja pindalalt väikeses Eestis poleks tugeva omavalitsuste teise tasandi loomine mitte liigne valitsemisaparaadi suurendamine, kuid tõsiasi on, et praegu valdade-linnade pädevuses olevatest valdkondadest nii mõndagi oleks mõttekam korraldada ühiselt.

Olukorras, kus maavalitsus koostööd ja arendavat rolli järjest nõrgendab, on tekkinud koostöövaakum, mida võiks täita sisuga omavalitsusliitude baasilt.

Võrdluses Norra maavolikoguga on neil kaks olulist ühist joont: need on niiöelda alt üles algatatud ühendused (Norras seadustatud) ning nende põhimõte on ühiselt lahendada omavalitsustele pandud ülesandeid.

Eesti riigi halduskorralduses on praegu mitmeid lahtisi küsimusi, mille lahendamist tõenäoliselt enam kaua edasi lükata ei saa. Jääb üle loota, et suudame õppida teiste riikide juba omandatud kogemustest ning ka reformi enda lõpptulemusena sünniksid edaspidi võimalikult targad otsused.

Minu kommentaar:
Väga ilus ja olete õigel teel:))) kui nii öelda tohib:)))
Kuid te peate teadma mõningaid karme asju...
700 aastat saksa orjapõlve ei hävitanud meie rahvust sest me olime põllumehed...sada aastat vene pärisorjuse aega ei hävitanud meie rahvust sest me olime põllumehed...viiskümmend aastat nõukogude diktatuuri ei hävitanud meie rahvust sest me olime põllumehed...
kakskümmend aastat liberalismi on viinud selleni,et liberalistide esindaja President härra Toomas-Hendrik Ilves kuulutas välja eesti rahvuse väljasuremise umbkaudse tähtaja...no selle pensioni tõstmise ea selgituses nad ju väitsid,et praegu on pensionärikohta neli inimest,mõne aasta pärast kolm ja siis kaks jne.
Liberalism on kõige küünilisem teistest riigikordadest sellepärast,et
meie rahvus on koos juurtega kistud lahti maa küljest...meist on tehtud linnainimesed...ja seepärast me oleme väljasuremise teel...
Eesmärk pühendab abinõu ja kõik jõud tuleb panna sellele,et Eestlased tagasi tuua maale elama...ei pea ju just tegelema põllumajandusega aga miks ka mitte sest põllumajandustehnika on ju tootlikum ja seega on ju palju lihtsam põldusid harida...on vaja vaid lahendada omandiküsimus...ja siit tulevadki mängu MTÜ-d,kommuunid...Tuleb tegutseda kardinaalselt...
Mina teie asemel praegu teeksin nii:
Mõõdaks välja jupikese valla maad igale eesti perele(eestlastele) ja laenaks neile kakskümmend tuhat krooni,et nad saaksid neile maajupikestele ehitada põhumaju-noh,talgute abil saab põhumaja kätte kahekümne tuhande krooni eest...
Siis võtaksin ühendust Silwi autoehitusega mis hakkab tootma elektriautosid ja Veloelektron-iga mis toodab elektri rollereid ja investeeriks neisse,et nood paneksid oma tootmised püsti Lümandas...ja ka koolitaks kohaliku rahva välja,et nood oskaksid teha tööd neis firmades,noh korraldaks täiskasvanute ümberõppe kursuised...Mikspärast just neid firmasid peaks toetama?
Sest sellistel firmadel on kindel tulevik ja nende abil saaksid kohalikud tööd alatiseks sest see ala areneb edasi ja selles on meie tulevik...
Lisaks sellele korraldaks väikese võimsusega elektrituulikute kursused,et rahavs oskaks ise ehitada elektrituulikuid ja paigalada noid oma hoovidele...
Kui me ei taasta maaelu siis me sureme välja...esmalt tuleb pärisorjus ehk kiibistamine mida juba USA-s teostatakse,esimene etapp on siin:
http://www.linecinema.org/newsz/drama-online/500863-kapitalizm-istoriya-lyubvi-capitalism-a-love.html