Kas Tallinna pangaga tehakse nii kuis tehti Maapangas või Tartu Kommertspangas? Võtke oma rahad välja sulipankadest ja paigaldage Tartu rahaühistusse

Noh,pannakse maha tüng ja siis pole kedagi süüdistadagi sest omanikke pole teada...
Eesti pank ei tea Tallinna panga omanikke...
P.S.
(Nordea, Danske, DnB Nord ja Parex) ei ole Eesti Pangalt tegevusluba taotlenud ja tegutsevad siin emapanga filiaalidena.

Lillemüüjaid kioskites politsei piinab tegevusloa pärast aga pankadelt luba ei nõuta...


Kas nüüd rahvas võtab oma rahad välja eelpool mainitud pankadest?



http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/eesti-pank-votku-kommertspankadelt-arveldused-ara.d?id=30966091
Eesti Pank võtku kommertspankadelt arveldused ära

Margus Järv, www.DELFI.ee
11. mai 2010 04:00


Pärast Indrek Neivelti kriitilist artiklit 2006. aasta sügisel on Eesti Panga ülalpidamiskulud kasvanud ligi kaks korda.

Eesti Pank on üks Eesti kõige kallimatest asutustest. Eesti Panga töötajate keskmine palk oli 2008. aasta aastaaruande järgi 29835 krooni (22000 krooni aastal 2005) ja personalikulu 126 miljonit krooni (86 miljonit krooni aastal 2005).

Reklaam

2008. aasta lõpus oli Eesti pangas 245 töökohta. Eesti Panga ülalpidamiskulud olid 2008. aastal 360 miljonit krooni krooni ja on võrreldes 2005. aastaga peaaegu kahekordistunud.

Samas ei ole Eesti Pank saanud hakkama välisraha pakkumise reguleerijana, misläbi ujutati Eesti kinnisvarabuumi aastatel rahaga üle. Palju raha investeeriti madala kvaliteediga ja väga riskantsetesse äriprojektidesse. Liigne välisraha käivitas tohutu inflatsioonikeerise ja Eesti jäi 2007. aastal eurost ilma.

Eesti Panga käsustuses olev ainuke turu reguleerimise instrument on pankade kohustusliku reservi määra muutmine, aga seda meedet kasutas Eesti Pank buumiaastatel väga ettevaatlikult, tõstes 2006. aasta juulis kohustusliku reservi määra 12 protsendilt 15 protsendini.

Kolm ja pool aastat tagasi õigustasid Eesti Panga juhid Andres Lipstok ja Märten Ross panga passiivsust jutuga, et kui nad oleks tõstnud pankade kohustusliku reservi määra liiga kõrgele (jutt käis Horvaatia keskpanga näitel 55 protsendist), siis oleks majandus varisenud kolinal kokku. Eesti majandus varises kokku ikkagi, kuigi aasta-poolteist hiljem.

Majandusolukorra analüüsijana ja turuosaliste informeerijana on Eesti Pank aga sabassörkija. Minge kas või Eesti Panga kodulehele ja lugege panga viimast majanduskommentaari 28. aprillist 2010: "Maailmamajanduse kasv on taastumas ning usaldus rahvusvahelises finantssüsteemis on võrreldes aasta varasemaga oluliselt paranenud..."

Päev enne oli S&P reitinguagentuur Kreeka riigivõla reitingu rämpsuks alandanud. Nädal aega hiljem sai Kreekas massirahutustes surma kolm pangatöötajat ja USA aktsiaturg tegi läbi suurima päevasisese kukkumise pärast 1987. aastat.

Nädalavahetusel istusid koos Euroopa suurriikide juhid, et leida lahendus Kreeka võlakirjakriisile ja peatada probleemide laienemine teistesse Euroopa riikidesse.

Pankade litsentseerijana on Eesti Panga käed liiga lühikesed. Hiljuti Eesti turule tulnud välispangad (Nordea, Danske, DnB Nord ja Parex) ei ole Eesti Pangalt tegevusluba taotlenud ja tegutsevad siin emapanga filiaalidena. Aga Tallinna Äripanga näitel on meil tegemist vanima oma nime all tegutseva litsentseeritud Eesti pangaga, kelle tegelikke omanikke ei ole Eesti Pangal õnnestunud kõigi nende aastate jooksul välja selgitada.

Ja lõpuks - Eesti Pank pakub kommertspankadele odavat arveldusteenust (50 senti ülekanne ja kiirmakse 10 krooni (nii rääkis seminaril 27.04.10 Eesti Panga asepresident Rein Minka), mida need 5-10 korda kallimalt (6-50 krooni ülekanne) klientidele edasi müüvad.

Tegelikult võiks Eesti Pank kommertspankadelt arveldustega tegelemise ära võtta, siis oleks Eesti rahval Eesti Pangast ka kasu. Las välispangad jäävad ainult raha hoiustajateks, laenajateks ja investeeringute vahendajateks.