Lugupeetud pööbel,te olete ajupestud!

http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3708&lang=est

TIIT MADISSON: Kartellimeedia silmakirjalik ja läbinähtav vastuhakk

Lisatud: 25. märts

Paberiväljaannete lugejad märkasid, et 18. märtsi mitme lehe esiküljed ja mõne väljaande siseküljed olid tühjad. Järjepanu kuulevad ja loevad meediatarbijad mitmendat päeva järjest lehtede peatoimetajate ja juhtivate ajakirjanike selgitusi, miks see nii on ja kui hirmus on allikakaitse kohta käiv seaduseelnõu 656 SE. Justiitsminister Rein Lang tahtvat piirata sõnavabadust, mis iseenesest mõistetavalt piiravat demokraatiat ja olevat vaikivaks ajastuks jne, jne. Ühesõnaga, lastakse paista, nagu olekski Eesti ajakirjandus demokraatlik “neljas võim”, kellele hirmsasti tahetakse pähe panna päitseid

Süsteemist väljatõrjutuna ütlen teile, härrased priithõbemägid, vallotoometid, toomasleitod ja tarmutammerkid, kes te esindate väljatoodud arvamustega oma ajalehti või meediat üldse: nn peavoolu meediale on juba ammu päitsed pähe pandud, kasvõi toimetajate enesetsensuuri ja omandisuhete kaudu, hoidumisega poliitiliselt ebakorrektsetel teemadel kirjutisi avaldamast. Kui oleks meil toiminud tõeliselt demokraatlik ajakirjandus, siis meid ei valitseks vastutustundetu ja ilma algelisema väärikustundeta seltskond poliitilisi limukaid.

Kui väljapaistev vabadusvõitleja, kahekordne nõukogudeaegne poliitvang, praeguseni väga ergu sotsiaalse mõtlemisega Mart Niklus ei saa oma mõtteid riigis, mille eest ta kokku 16 aastat on Gulagis veetnud, avaldada, siis on ikka midagi väga kardinaalselt mäda. Võiks ju olla, et eksisteeriks mingi elementaarne korralikkus, austust vana vabadusvõitleja vastu on vist utoopiline oodata. Ei ole sugugi naljakas, et Nikluse taolistele avaldamiskeelu kehtestanud kartellimeedia “lipulaeva” Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik (KGB-aegse varjunimega Jaak Kaljo) saatuse irooniana osaleb igal arvamusliidrite kokkutulekul.

Üks kasulik soovitus veel: ärge mängige mõtlemisvõimetule pubklikumile, keda te ise oma lehtede kaudu olete juba enam kui tosin aastat peedistanud ja selle niigi nigelat mõtlemisvõimet “kollaste” uudiste pakkumisega ruineerinud. Teinud sellest zombistunud orjamassi, keda uue maailmakorra loojatel imelihtne valitseda on. See seltskond nagunii ei tea, mis asi see demokraatia või sõnavabadus tegelikult on, pole kuulnudki, mis asi on väärikaks kodanikuks olemise tunne, ega suuda seega teie nutulaulule kaasa tunda.

Teie demokraatiat kaitsvad väljaanded on vaid susserdamiste ja spekulatiivse tegevusega rikkaiks saanutele usinasti tagant kiitnud, neid austavalt ärimeesteks ja majanduseliidiks pidanud; lõhkunud niigi nõrka solidaarsustunnet ja propageerinud ahnust kui edukuse alust; paari aasta tagust laenumullist tulenenud edukusemüüti reklaaminud; viie rikkama Euroopa riigi hulka saamise jutust uhkust tundma kutsunud; halvustanud laenuralli peatada püüdnud inimesi; kutsunud mulli ülespuhujaid mitte süüdistama, vaid avaldama solidaarsust valitsejatega ja edasi ründama ostukeskuseid; igasugust süsteemivälist rahvuslikku opositsiooni äärmuslasteks sõimanud ja halvustanud; halvustanud väärikust, rahvustunnet ja aateid; propageerinud rahakultust ja tolereerinud pederastiat; tagant kiitnud välismaiste pankade röövtegevust; tõstnud eeskujuks poliittegelasi, kelle õige koht oleks pigem vangimajas kui Euroopa Komisjoni laua taga jne, jne.

Teie ajalehed on aastaid olnud nende samade ekskommunistidest poliitlimukate truud teenrid, kelle tegevuse vastu julgete nüüd protestida, propageerinud meie vildakat valimissüsteemist tulenenud korporatiivset “rahademokraatiat”, kus kodanikule ei ole jäänud mitte mingisugust võimalust valimiste vahelisel ajal poliitikasse sekkuda. Iga väiksemagi mõtlemisvõimega meediatarbija on märganud, et aastatega on endistest okupatsioonirezhiimi teenritest saanud taas Eesti valitsejad, kes on omasugustega mehitanud kõik kandvamad ametid. See on kõik toimunud meedia vaikival nõusolekul ja isegi tagantkiitmisel, sest sõna “kommunist” on ajakirjanduse poolt saanud tabusõnaks.

Miks on teile nüüd hirmus tähtsaks saanud allikakaitse? Ma ei ole loomulikult isand Langi mingi poolehoidja, kuid ühinen temaga: ohtu on sattunud teie ärihuvid, sinna ongi koer maetud. Olete aastate vältel välja arendanud inimtüübi, kellele lähevad korda tühised seltskonnaelu uudised ja glamuur, mida lehtedest otsitakse. Kuna ühiskonna eliidiks kutsutud poliitikute ja ärimeeste seltskonna hulgas juhtub igasuguseid skandaale ja skandaalikesi, mida oleks huvitav sellele samale ärapeedistatud ajudega lugejale serveerida, siis loomulikult ei saa viidata allikale. Niiviisi ei julgeks keegi edaspidi ühiskonna “eliidi” räpaseid saladusi paljastada. Selliste saladuste väljatoomine erutab “uhket ja hääd” eestlaskonda, annab kõneainet ja võimaluse lehtedel tiraaži tõsta.

Loomulikult ei kutsu ükski peavoolu meedia väljaanne puude taga metsa nägema, et kogu süsteemipoliitika ongi mäda, mis teinud Eestist selle eliidi laheda maksumaksja turjal äraelamise projekti. Eestist on tehtud väljavalitud seltskonna ja välismaiste kartellide äriprojekt. Mäda, ekskommude juhitud süsteemi alustalade kallale kartellimeedia ei lähe, märkamata seda, et kui süsteem on teie kaasabil ennast täielikult kindlustanud, jääbki teie osaks kurgiretseptide avaldamine!

Kas on teil möödunud aastate jooksul olnud vaja kasutada allikat, kes paljastaks näiteks fakti, et meid valitsevad poliitikud kuuluvad salajastesse vabamüürlusloožidesse? Mida pole ühiskond, mis toitub vaid kartellimeedias serveeritust, kuulnudki. Kas äkki oleks vaja kaitsta allikat, kes tuleb välja “saladusega”, et 50% meie kaitseväe ajateenijate koosseisust on pärit venekeelsetest peredest, mistõttu on kaitseväe lahinguvõime olematu, sest vene ajateenijate lojaalsus kehtib kuni esimese sõjaminutini? Või äkki on mõni allikas julgenud avaldada “riigisaladuse”, et kaitsepolitseist sujuvalt meelsuspolitseiks muutunud organi töötajaskond koosneb kas KGB tagapõhjaga “spetsialistidest” või ülikoolides kaasõpilaste poolt põlatud alaväärsuskompleksi põdevatest madala IQ-ga tüüpidest, kes leidnud kapos endale sobiva ja hästitasustatud tegevuse kaaskodanike taga nuhkimiseks? Et “demokraatlikust” Eestist on saanud totaalne orwellilik nuhkimisühiskond, kus “teesklejatest” nuhkidele läheb nende “tööstaaž” lausa pensioni arvestusse, et neid on rohkem, kui nõukogude režiimi ajal. Kas see on meie “neljandale võimule” korda läinud? Kas ajakirjandus reageeris, et meelsuspolitsei ohvitser jagab avalikult soovitusi, kuidas või mida “vaba” ajakirjandus peab kirjutama?

Kas teie, kõrgeltharitud toimetajad, pole tõesti märganud, et esialgselt põhiseadusliku korra kaitseks loodud organist on saanud valitsuse tööriist opositsiooni peedistamisel, mille töötajad rikuvad kõige jultunumalt sedasama põhiseadust, mida nad kaitsma peaksid? Kas märkamata on ka see, et pea kõik kaitsepolitsei algatatud kohtuasjad on algatajate juriidilise ebakompetentsuse tõttu kohtutes kokku varisenud? Pronksineliku kohtasi neist vast kõige tuntum.

Või oli sedasama allikakaitset vaja selleks, et avaldada hiljaaegu statistikabüroo andmed, mille alusel elab Eestis vaid 830 tuhat eestlast, ülejäänud on paremat äraelamist ja väärikmat ühiskonda otsides välismaale põgenenud. Kas sellise mõtlemapaneva fakti avaldamine oleks olnud mingi eriline kangelastegu? Kindlasti oleks see olnud vastumeelne meie valitsejaile, kelle vastu mässama hakkasite, kuid ükski ajalehe toimetaja poleks selle eest ilmselt tööd kaotanud.

Eeltooduga tahan ütelda, et soovin riigikogule jõudu seaduseparanduse 656 SE poolt hääletamiseks. Kollaste uudiste produtseerimiseks küll mingit allikakaitset ei ole vaja. Kas informatsioon, kuidas üks pederast suhtleb omasugusega, vajab tõesti andmekaitset? Demokraatia vajaks kaitsmist küll, kuid selle kaitsmisega ei tegele meie kartellimeedia juba ammu. Mida vähem “kollaseid” uudiseid, seda vähem lugejaid, seda rohkem “rahademokraatlikule” režiimile ustavaid, Marju Lauristini väljaõpetatud, igat süsteemi kaitsvaid ajakirjanikke jääb tööta… Ja hea ongi, siis ehk tunnetatakse omal nahal, missuguses augus Eesti hetkel tänu meie valitsejaile suuresti viibib, keda kartellimeedia aastaid upitanud ja kaitsnud on. Rohkem hakatakse lugema harivaid ja adekvaatselt uudiseid edastavaid süsteemiväliseid interneti väljaandeid, mille jälgitavus viimastel kuudel niigi tormiliselt suurenenud on (mistõttu oleks aeg hakata reklaamipindu müüma), ja kuulama Eesti ainukest sõltumatut raadiojaama Nõmme Raadio.

Riigikogulased, andke tuld rohelisele nupule vajutamisega! Sest teidki ilmselt häirib, kui mingid leheneegrid teie kuluhüvitisi kokku loevad või ülemäärast ahnust ja suurt töötasu taunivad. Jõudu, seltsimehed!