Mida tähendab plussenergia maja?

http://www.elumaja.ee/kkk

Mida tähendab passiivmaja?

Passivmaja on hoone, mille energiatarve on väga madal ja mille kasutuskulud minimaalsed. Rahvusvahelise passiivmaja standardi kohaselt ei ületa hoone kütteks kuluv energiatarve aastas 15 kWh/m². Passiivmaja ei vaja tavapärast küttesüsteemi, hoonet köetakse tsirkuleeriva sooja õhuga, mida eelsoojendatakse madalatemperatuurilise küttekehaga vältimaks õhukuivust.

Mida tähendab nullenergia maja?

Nullenergia maja on hoone, mille ekspluatatsiooniks vajamineva energia hulk on võrdne hoone poolt toodetava (taastuv)energia hulgaga. Teisisõnu, sellise hoone kasvuhoonegaaside emissioon ekspluatatsiooni jooksul võrdub nulliga.

Mida tähendab plussenergia maja?

Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.

Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.

Millega passiivmaja köetakse ja kui suur on küttekulu?

Passiivmaja standardile vastav moodulmaja kasutab kütteelemendiga soojatagastusega ventilatsiooni. Maja kütmine toimub elektriga, selleks soojendatakse hoonesse tagasijuhitavat õhku. Küttekulu on vaid ca 1000 kr/aastas. Võrreldes tavalise tänapäevase maja aastase küttearvega on see vähemalt kümme korda odavam.

Kas passiivmaja on kilesse pakitud ja ei “hinga”?

Passiivmaja madal energiatarve on saavutatud tõhusa soojustamise tulemusel. Hoone kohta ei saa öelda, et see oleks “kilesse pakitud”. Õhutiheduse annab looduslähendane PRO Clima Intello membraan, mis laseb õhuniiskust läbi core-tex jopega sarnasel põhimõttel. Võrreldes tavalistest karkassmajades kasutatava kilega membraan “hingab” ja kindlustab majas terviskliku sisekliima.

Kas passiivmajas tohib aknaid lahti teha?

Loomulikult! Elanikud võivad avada aknaid palju soovivad ja millal tahavad. Ehkki nad ei pea seda ilmtingimata tegema, sest pideva värske õhu olemasolu tagab passiivmajas automaatne ventilatsioonisüsteem. Muuhulgas puhastab ventilatsioon ka õhku erinevatest saasteainetest ja kahjulikest osakestest, samuti õietolmust. Seetõttu on hoone sisekliima tervislik, sobides hästi allergikutele.

Mõistagi nagu iga majaga, nii on ka passiivmaja puhul selge, et kui jätta aknad lahti talvel või lihtsalt pikaks ajaks, alaneb toatemperatuur märgatavalt ja hoone kütteks kuluv energiatarve omakorda suureneb.

Kas passiivmajasse saab kamina või ahju teha?

Saab küll, vajalik on aga tagada piisav õhutihedus ajal, mil küttekeha ei kasutata, seega on vajalik eraldi tähelepanu pöörata milline küttekeha on sobilik ning milline mitte. Samuti tuleks tagada küttekolde hooneväline õhuvõtt. Meile hetkel teadaolevalt passiivhoone kriteeriumile vastavaid kaminaid/ahje Eestis ei müüda. Kui aga siiski põletavalt suur soov elavat tuld tuppa tuua, saab kasutada viimasel ajal ka siinmail nähtud etanooli põletavaid kaminaid, soodne ja murevaba lahendus.

Kellele passiivmaja on mõeldud?

Passiivmaja on mõeldud kõigile inimestele. Elumaja kontseptsioon sobib ideaalselt nii noorele kui suurele perele, tudengile, poissmehele, pensionärile, linna- ja maainimesele, keskkonnateadlikule kodanikule, ettevõtjale jpt.

Kas passiivmaja sobib ka allergikutele?

Passiivmaja sobib hästi allergikutele, sest hoone sisekliima on tervislik. Elumaja sisekliima kvaliteedi määravad mitmed näitajad, mida saab reguleerida hoolika materjalide valiku, hoone konstruktsiooni ja kütteelemendiga ventilatsiooni koostoimel. Siseõhu niiskustaseme puhvrina töötab savikrohv sidudes üleliigse niiskuse endasse ning andes seda tagasi õhu kuivenedes. Ventilatsioonisüsteem puhastab õhku ja allergikutele ohtlik õietolm, lestalised ja seeneeosed või muud saasteained ei pääse tuppa. Tänu automaatsele ventilatsioonisüsteemile püsib passiivmajas õhk puhtana ka siis, kui elanikud on pikemalt kodust ära.

Kas passiivmaja on kallim kui tavaline maja?

Ei ole. Passiivmaja maksab sama palju või pisut enam kui tavamaja, kuid kasud ilmnevad kasutuse käigus. Kuna hoone soojapidavus on väga hea ja energiatarve väike, saab küttekulusid nimetada olematuks. Ka hoone sisekliima on väga stabiilne ja mõnus.

Passiivmaja standardile vastava moodulmaja ehitamisel on põhirõhk kvaliteedil ja materjalide tervislikkusel, samuti kasutatavate seadmete ja tehnoloogiate säästlikkusel. Kasutame parimaid võimalikke lahendusi, et saavutada antud kvaliteedi juures optimaalseim hind. Moodulmaja tootmine on standardiseeritud, mis tagab fikseeritud maksumuse.

Kaasaegne, energiasäästlik-, tervisliku sisekliimaga ja väikese ökoloogilse jalajäljega elumaja on kättesaadav igale teadlikule koduostjale.

Kas tavalise maja saab ümber ehitada passiivmajaks?

See on teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas keeruline teostada nii olemasoleva hoone konstruktsiooniliste lahenduste tõttu kui asendi tõttu ilmakaarte suhtes. Passiivmajal puuduvad näiteks külmasillad, ent tavaliste majade ehitamisel pole seda põhimõtet üldjuhul järgitud ning selle ümberehitamine on väga töömahukas ja kulukas. Samuti pole standardsete hoonete puhul tavaliselt silmas peetud paiknemist ilmakaarte suhtes akna ja ukseavade suurus ning asetus võivad olla risti vastupidised energiasäästlikku hoone jaoks vajalikust.

Olemasolevate hoonete renoveerimisel tasub järgida passiivmaja ehitamise juures kasutatavaid põhimõtteid, et seada eesmärgiks vähendada tavaliste hoonete aastast keskmist energiatarvet tasemeni 25 kWh/m²a. Ent passiivmaja standardini jõudmiseks on ka siit veel pikk tee minna.

Kas ventilatsioonisüsteem, mida inimesed sageli kardavad, põhjustab probleeme nt bakteritega, müraga vm?

Passiivmaja automaatne ventilatsioonisüsteem tagab puhta õhu juurdevoolu hoonesse, erinedes oluliselt kardetud kliimaseadmest, mis keerutab ringi hoone siseõhku. Bakterite kasv on ohuks just nimetatud kliimaseadmete kasutamisel, kui neid ei ole korralikult hooldatud ja puhastatud. Elumajas kasutatava ventilatsiooniseadme müratase on tavarežiimis töötavana 22dB, ehk selle töötamise kontrollimiseks on vajalik ka vaikses ruumis kõrvu pingutada. Puhas õhk juhitakse hoonesse aeglaselt ja loomulikult ning isegi ventilatsiooniava vahetus läheduses ei tekita värske õhu voog ebamugavustunnet.

Kui palju passiivmaju on Euroopas ehitatud?

Passiivmaju ehitatakse ja kasutatakse väga paljudes riikides. Ühtekokku on üleilmselt rajatud enam kui 15 000 passiivmaja standardile vastavat hoonet. Euroopas on neid kõige rohkem ehitatud Saksamaal (üle 6000 maja) ja Austrias (üle 3000 maja), samuti Šveitsis ja Rootsis. Individuaalmajade kõrval kerkib järjest enam passiivmaja standardile vastavaid kortermaju, büroohooneid, konvernentsikeskusi, koole, vanadekodusid, messikeskusi, kauplusi, kirikuid jne.

Kas passiivmaja sobib meie kliimasse, kui talvel on külm ja päikest paistab vähe?

Sobib küll. Hoone vastamiseks passiivmaja standardile tuleb teha lihtsalt suuremat tööd, tõhustada veelgi soojustust ja niiskuskindlust, õhutihedust ja ventilatsiooni. Lisaks tuleb kasutada olemasolevat päikeseenergiat maksimaalselt efektiivsel moel. Sisuliselt võib passiivmaja ehitada igale poole üle maailma, sest vastav standard määratleb hoone kütteks kuluva keskmise energiatarbe, mis ei tohi ületada aastas 15 kWh/m². Näiteks Põhja Norras Tromsos on passiivmaja standardile vastav hoone rajatud.

Kas meil Eestis, aastaringse kehva suusailma tingimustes tõesti paistab piisavalt päikest?

Paistab rohkemgi kui näiteks Kesk Euroopas Austria pealinnas Viinis. Tartu ilmavaatlusandmete järgi on seal päikeselisi päevi enamgi. See on seletatav pilvkattega, mis mägistes piirkondades võib olla sagedam kui rannikul, siinjuures on muidugi vajalik tunnistada, et aasta keskmine temperatuur on Viinis siiski kõrgem kui Tartus.

Mille järgi saab aru, et hoone vastab passiivmaja standardile?

Seda kinnitavad vastavad arvutused ja testid, mida tehakse ehitusprotsessi käigus ja pärast maja valmimist. Standardile vastav kinnitus väljendub maja passis, mis antakse hoone omanikule. Elumaja valmisel saab omanik samuti maja passi, kus antud näitajad kirjas.

Millised on Elumaja kontseptsiooni eelised võrreldes tavamajaga?

Elumaja on energiasäästlik, tervislik, mugav, mobiilne ja paindlik maja. Passiivmaja standardile vastav moodulmaja on tavalisest majast vähemalt kümme korda madalamate küttekuludega. Elumaja puhul on fookuses minimaalne ökoloogiline jalajälg hoone rajamisel ja selle ekspluateerimisel (vihmavesi, reovesi, majapidamisjäätmed jpm).

Elumaja kontseptsioon tagab parima võimaliku valmisoleku ühiskonnas ja globaalselt toimuvatele muutustele: energia kättesaadavus ja energiahinna tõus, keskkonnaseisundi muutused, elukoha ja elustiili muutused jne. Ühtlasi on see esimene omalaadne moodulmaja terviklahendus Eestis ja teadaolevalt ka Euroopas.

* uus1

Otsi
ultraKUB OÜ, Bremeni käik 1, 10123 Tallinn, Eesti
Edicy. Tee ise koduleht!