http://www.elfond.ee/images/stories/Taastuvenergia.pdf
Võrku ühendatud ja akusid laadivad
väikesed tuulegeneraatorid on igaühe
võimaluseks ennast elektrenergiaga
varustada või vähendada võrgust
ostetava energia hulka. Pildil 1,4 kW
tuulegeneraator ja 1 kW päikesepatarei
talus Lääne-Eesti rannikul.
Tuule jõudu on inimkond ära kasutanud juba
sajandeid. Enam kui 3000 aastat tagasi
ületas ta purjelaeval ookeane, tuuleveskeid
on aga ulatuslikult rakendatud teravilja jahvatamiseks
ja vee pumpamiseks. Moodsa
aja koidikul varustati eraldatud piirkondi
koguni tuuleturbiinide abil toodetud elektrienergiaga.
Üldkasutatavate elektrivõrkude ja naftasaaduste
jaotamise infrastruktuuri laienemise
tõttu pärast maailmasõdu leidis
aga tuulejõud üha vähem rakendamist. Tänapäeval
pööratakse tuuleenergiale siiski
uuesti tähelepanu, sest see ei reosta keskkonda
ja on taastuv.
Tuul kujutab endast liikuvat õhku ja tuuleturbiin
muundab osa õhu kineetilisest
energiast (tuuleenergiast) elektriks. Tuuleturbiine
on võimalik liigitada nende teljesuuna
järgi horisontaalteljelisteks - see on
tavalisem tüüp - ja vertikaalteljelisteks.
Horisontaalse teljega tuuleturbiin koosneb
mastist, gondlist (masinaruumist) ja
turbiinilabadest. Gondlis paiknevad reduktor,
generaator, pidurid, juhtimissüsteem ja
pööramisajamid. Gondel pöördub tuulde
kas elektrimootorite või tuule enda jõul.
Vertikaalse teljega tuuleturbiine ei ole
vaja tuule suuna järgi orienteerida. Teine
säärase konstruktsiooni eelis on masinaruumi
paiknemine maapinnal, mis vähendab
veelgi masti paigaldamise ja hooldamise
maksumust. Kuid sellegipoolest ei ole
vertikaalteljega turbiinid seni äriedu saavutanud.
Põhjuseks on turbiinilabadele langeva
koormuse tsüklilisus, mis on enamasti
kutsunud esile materjali kiire väsimise.
Praegu tegeldakse mitmel pool sellise tehnoloogia
arendamisega, mis võiks niisugused
turbiinid tulevikus konkurentsivõimeliseks
muuta.
Säästlikkuse seisukohalt on ülimalt tähtis,
et tuuleturbiinid paikneksid soodsa tuulekliimaga
kohas. Kuna enamik tänapäeva
tuuleturbiine on ühendatud elektrivõrku,
saab suurema osa toodetud elektrienergiast
ära kasutada. Seetõttu oleks loogiline
kõik sobivad paigad võimalikult optimaalselt
kasutusele võtta, püstitades nendesse
tuuleparkideks nimetatavaid turbiinirühmi.
Selline praktika vähendaks ühtlasi juurdepääsuteede,
võrguühenduste jm infrastruktuuri
rajamise maksumust. Turbiinide
alla jääb ühtekokku enam-vähem 1% tuulepargi
pindalast ja seetõttu saab elektrienergia
tootmisega ühendada ka muid tegevusi
- näiteks põllumajandust.
Katsetamise ja tootmise alustamise järgus
on praegu eramajadele ja kontorihoonetele
paigaldamiseks mõeldud väikesed
tuulegeneraatorid, mis võimaldavad tulevikus
vähendada kodude ja kontorite elektriarveid.
Euroopa Komisjoni taastuvenergiat käsitleva
“Valge raamatu” hinnangul kasutatakse
2010. aastal Euroopas 40 000 MW ulatuses
tuuleenergiat.
Viimase 15 aasta jooksul on ühe energiaühiku
tootmiseks vajalike investeeringute
maht kahanenud poole võrra. Jõujaamade
tootlus ja kasutegur on samal ajal aga
tunduvalt suurenenud. Sellise arengu tulemusena
on tuuleelektri maksumus langenud
niisugusele tasemele, et see on peagi
võimeline võistlema fossiilkütustest toodetava
elektriga. Edaspidi võib “roheline” maksupoliitika
tuulejõu ja muu taastuvenergia
konkurentsivõimet veelgi tõsta. Tulevikus
on omahinna alanemist loota järgmistel
põhjustel:
» õige asukoha täpsemaks kindlaksmääramiseks
vajalike vahendite
väljaarendamine suurendab
paigaldatavate turbiinide tootlust;
» parema konstruktsiooniga turbiinilabad
võivad olla suurema kasuteguri
ja pikema tööeaga;
» kergema ja paindlikuma
konstruktsiooni loomine vähendab
materjalikulu;
» enamasti on tuul maapinnast
Mõtlemiseks
» Tuul on energiasüsteemile tasuta
“kütuseks”.
» Tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss.
» Elektri tootmine tuulest ei tekita
kasvuhoonegaase.
» Tehnoloogia on hästi arenenud ja
elektrit suudetakse toota sama hinnaga
nagu suurtes fossiilseid kütuseid
kasutavates elektrijaamades.
» Maad tuuleturbiini ümber saab kasutada
põllumajanduses.
» Vana turbiini saab lahti monteerida
ja eemaldada.
» Tuuleturbiinid tekitavad teatud määral
müra, sest nende labad liiguvad läbi õhu.
» Käigukastid teevad mehaanilist müra.
» Vertikaalse teljega uue põlvkonna
turbiinid on peaaegu hääletud.
» Vahet tuleb teha väikestel ja suurtel
generaatoritel. Linnatingimustesse
kavandatud generaatoritel on
minimaalne visuaalne mõju ja
madal müratase.
» Tuuleturbiinid võivad maastikus
silma torgata. Mõnedele inimestele
ei meeldi nende välimus.
» Elektri tootmiseks on vaja tugevat tuult.
» Tuuleturbiinid võivad häirida radarija
televisioonisignaale.
» Kui turbiinid asetatakse rändlindude
teele, võivad linnud labadega pihta
saada. Sellest probleemist ei ole
palju teateid.
» Disaini ja konstruktsiooni täiustatakse
pidevalt ja turbiinid muutuvad
odavamaks.
» Eesti saartel ja rannikul ning avamerel
on piisavalt tugevad tuuled tuuleparkide
rajamiseks.
» Sageli on kõige tuulisem talvekuudel,
mil me vajame rohkem elektrit.
» Kuna turbiinide maksumus kahaneb
pidevalt, saab väikeseid tuuleparke
või üksikuid turbiine ehitada rohkem
kogukondi, et toota elektrit kohalikuks
kasutamiseks.
» Tuuleturbiinid kasutavad maad, mis
on majanduslikult väheväärtuslik ja mille
järele ei ole suurt nõudlust.
» Tuuleturbiine saab rajada avamerele,
Eesti territoriaalmeres olevad madalikud
on selleks igati sobivad.
» Lähitulevikus saab igaüks soetada ja
paigaldada oma väikese võrku
ühendatava tuulegeneraatori,
mis vähendaks hoone elektriarvet.
» Väikesed tuuleturbiinid tagavad
tulevikus eraisikutele ja firmadele
energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse
elektrikatkestuste ja fossiilkütuste
suurte hinnakõikumiste korral.
tuuleenergia
taastuvenergia
kõrgemal tugevam ning turbiini
mõõtmete suurendamisel
(kõrgemate mastide korral) muutub
seetõttu automaatselt suuremaks
ka tuulejõu kontsentratsioon;
» väljundvõimsuse optimeerimine
nõuab turbiini töökiiruse varieerimist,
see aga ei sobi kokku toodetava
elektrienergia fikseeritud sagedusega.
Sellist takistust on võimalik ületada
tänapäevase võimsuselektroonika
abiga;
» turbiini ehituse lihtsustamine
(reduktorita konstruktsioonid) võib
vähendada mehaanilisi kadusid.
Kõik energialiigid, sealhulgas ka taastuvallikatest
saadav energia, avaldavad mingisugust
mõju keskkonnale. Tuuleenergia tootmine
tekitab madalsageduslikku müra ja
enamasti paigutatakse üksikturbiinid hoonetest
vähemalt 300 m kaugusele. Tuulepargi
puhul tuleb seda vahemaad suurendada
vähemalt ühe kilomeetrini. Müra
viimisel miinimumini on otsustava tähtsusega
turbiinide kõrgetasemeline aerodünaamiline
kujundus.
Mõned inimesed peavad tuuleturbiini
siluetti maastiku rikastajaks, teised aga on
vastupidisel arvamusel. Tähtsad parameetrid
on turbiini asukoht ja värvus ning muud
visuaalset pilti kujundavad tegurid. Õige
asukoht on tähtis ka raadiosignaalide interferentsi
vältimise seisukohalt. Mingi paikkonna
ärakasutamine tuuleelektri tootmiseks
ei välista sugugi muid tegevusi ning
ka lindude pärast ei peaks olema põhjust
muretseda: on nad ju kohandanud oma
käitumist näiteks tuuleveskitega.
Suured elektrituulikud tuulepargis
Heeliumiga täidetud trossi otsas hõljuvad tuulegeneraatorid
Vertikaalse teljega tuuleturbiin kõrghoonel
Vertikaalne tuuleturbiin linnas
Tänavavalagusteid energiaga
varustav väikegeneraator
Elumajale kinnitatud tuulegeneraator
Võrku ühendatud ja akusid laadivad
väikesed tuulegeneraatorid on igaühe
võimaluseks ennast elektrenergiaga
varustada või vähendada võrgust
ostetava energia hulka. Pildil 1,4 kW
tuulegeneraator ja 1 kW päikesepatarei
talus Lääne-Eesti rannikul.
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
Sunday, February 28, 2010
Väikesed tuuleturbiinid tagavad tulevikus eraisikutele ja firmadele energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse elektrikatkestuste ja fossiilkütuste suurt
http://www.elfond.ee/images/stories/Taastuvenergia.pdf
Mõtlemiseks
» Tuul on energiasüsteemile tasuta
“kütuseks”.
» Tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss.
» Elektri tootmine tuulest ei tekita
kasvuhoonegaase.
» Tehnoloogia on hästi arenenud ja
elektrit suudetakse toota sama hinnaga
nagu suurtes fossiilseid kütuseid
kasutavates elektrijaamades.
» Maad tuuleturbiini ümber saab kasutada
põllumajanduses.
» Vana turbiini saab lahti monteerida
ja eemaldada.
» Tuuleturbiinid tekitavad teatud määral
müra, sest nende labad liiguvad läbi õhu.
» Käigukastid teevad mehaanilist müra.
» Vertikaalse teljega uue põlvkonna
turbiinid on peaaegu hääletud.
» Vahet tuleb teha väikestel ja suurtel
generaatoritel. Linnatingimustesse
kavandatud generaatoritel on
minimaalne visuaalne mõju ja
madal müratase.
» Tuuleturbiinid võivad maastikus
silma torgata. Mõnedele inimestele
ei meeldi nende välimus.
» Elektri tootmiseks on vaja tugevat tuult.
» Tuuleturbiinid võivad häirida radarija
televisioonisignaale.
» Kui turbiinid asetatakse rändlindude
teele, võivad linnud labadega pihta
saada. Sellest probleemist ei ole
palju teateid.
» Disaini ja konstruktsiooni täiustatakse
pidevalt ja turbiinid muutuvad
odavamaks.
» Eesti saartel ja rannikul ning avamerel
on piisavalt tugevad tuuled tuuleparkide
rajamiseks.
» Sageli on kõige tuulisem talvekuudel,
mil me vajame rohkem elektrit.
» Kuna turbiinide maksumus kahaneb
pidevalt, saab väikeseid tuuleparke
või üksikuid turbiine ehitada rohkem
kogukondi, et toota elektrit kohalikuks
kasutamiseks.
» Tuuleturbiinid kasutavad maad, mis
on majanduslikult väheväärtuslik ja mille
järele ei ole suurt nõudlust.
» Tuuleturbiine saab rajada avamerele,
Eesti territoriaalmeres olevad madalikud
on selleks igati sobivad.
» Lähitulevikus saab igaüks soetada ja
paigaldada oma väikese võrku
ühendatava tuulegeneraatori,
mis vähendaks hoone elektriarvet.
» Väikesed tuuleturbiinid tagavad
tulevikus eraisikutele ja firmadele
energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse
elektrikatkestuste ja fossiilkütuste
suurte hinnakõikumiste korral.
tuuleenergia
taastuvenergia kasutamine
24
Mõtlemiseks
» Tuul on energiasüsteemile tasuta
“kütuseks”.
» Tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss.
» Elektri tootmine tuulest ei tekita
kasvuhoonegaase.
» Tehnoloogia on hästi arenenud ja
elektrit suudetakse toota sama hinnaga
nagu suurtes fossiilseid kütuseid
kasutavates elektrijaamades.
» Maad tuuleturbiini ümber saab kasutada
põllumajanduses.
» Vana turbiini saab lahti monteerida
ja eemaldada.
» Tuuleturbiinid tekitavad teatud määral
müra, sest nende labad liiguvad läbi õhu.
» Käigukastid teevad mehaanilist müra.
» Vertikaalse teljega uue põlvkonna
turbiinid on peaaegu hääletud.
» Vahet tuleb teha väikestel ja suurtel
generaatoritel. Linnatingimustesse
kavandatud generaatoritel on
minimaalne visuaalne mõju ja
madal müratase.
» Tuuleturbiinid võivad maastikus
silma torgata. Mõnedele inimestele
ei meeldi nende välimus.
» Elektri tootmiseks on vaja tugevat tuult.
» Tuuleturbiinid võivad häirida radarija
televisioonisignaale.
» Kui turbiinid asetatakse rändlindude
teele, võivad linnud labadega pihta
saada. Sellest probleemist ei ole
palju teateid.
» Disaini ja konstruktsiooni täiustatakse
pidevalt ja turbiinid muutuvad
odavamaks.
» Eesti saartel ja rannikul ning avamerel
on piisavalt tugevad tuuled tuuleparkide
rajamiseks.
» Sageli on kõige tuulisem talvekuudel,
mil me vajame rohkem elektrit.
» Kuna turbiinide maksumus kahaneb
pidevalt, saab väikeseid tuuleparke
või üksikuid turbiine ehitada rohkem
kogukondi, et toota elektrit kohalikuks
kasutamiseks.
» Tuuleturbiinid kasutavad maad, mis
on majanduslikult väheväärtuslik ja mille
järele ei ole suurt nõudlust.
» Tuuleturbiine saab rajada avamerele,
Eesti territoriaalmeres olevad madalikud
on selleks igati sobivad.
» Lähitulevikus saab igaüks soetada ja
paigaldada oma väikese võrku
ühendatava tuulegeneraatori,
mis vähendaks hoone elektriarvet.
» Väikesed tuuleturbiinid tagavad
tulevikus eraisikutele ja firmadele
energeetilise julgeoleku ja sõltumatuse
elektrikatkestuste ja fossiilkütuste
suurte hinnakõikumiste korral.
tuuleenergia
taastuvenergia kasutamine
24
Mitmed Naissaarel asuvad majad katavad oma suvise energiavajaduse täna päikesepatareidega.
http://www.elfond.ee/images/stories/Taastuvenergia.pdf
Mitmed Naissaarel asuvad majad katavad oma suvise
energiavajaduse täna päikesepatareidega.
Mitmed Naissaarel asuvad majad katavad oma suvise
energiavajaduse täna päikesepatareidega.
Passiivne päikeseküte:
http://www.elfond.ee/images/stories/Taastuvenergia.pdf
Passiivne päikeseküte:
Päeval päike soojendab läbi lõunapoolsete akende
siseruume ja soojust salvestavat massiivseina, öösel
kütab ruumi soojust salvestav sein
Passiivne päikeseküte:
Päeval päike soojendab läbi lõunapoolsete akende
siseruume ja soojust salvestavat massiivseina, öösel
kütab ruumi soojust salvestav sein
,seega on igaüks meist kuni 2000 tonni põlevkivi seaduslik omanik
http://www.elfond.ee/images/stories/Taastuvenergia.pdf
Põlevkivi aktiivvaru on erinevatel hinnangutel
1,1 - 2,2 miljardit tonni. Eesti kodanikke
on 1,1 miljonit, seega on igaüks meist
kuni 2000 tonni põlevkivi seaduslik omanik
Põlevkivi aktiivvaru on erinevatel hinnangutel
1,1 - 2,2 miljardit tonni. Eesti kodanikke
on 1,1 miljonit, seega on igaüks meist
kuni 2000 tonni põlevkivi seaduslik omanik
Tuulepargi operaatorite hinnanguil on tuuleturbiini hoolduskulu Eestis 10 senti kilovatt-tunni kohta, langedes mahu kasvamisel.
http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020
Tuuleelektri kallidusest
Tuuleenergia kallidus on eilsest päevast pärit müüt. Kallis on tuuleturbiini ost ja selle ülesseadmine, kuid käigushoidmine pole põlevkivienergeetikast kallim. Tuuleturbiini ostuhind kilovati kohta võrdub täna keevkiht-põlevkivikatla omaga ja moodustab 900 eurot/kW kohta, langedes aga 2020 aastaks 500 euroni kW eest. Võrdluseks, Soomes ehitatava Olkiluoto tuumajaama maksumus on 2000 eurot/kW.
Lähitulevikus on tuuleturbiin Eesti jaoks odavaim elektriallikas. Euroopa Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni andmetel kulub tänapäevase suure avamere tuuleturbiini hoolduseks aastas 40 inimtundi, hooldust merel tehakse korra poolaasta jooksul. Tuulepargi operaatorite hinnanguil on tuuleturbiini hoolduskulu Eestis 10 senti kilovatt-tunni kohta, langedes mahu kasvamisel. Rääkimata meie ainsa taastumatu energeetilise maavara kadumisest 40 aasta jooksul, juhul kui põlevkivienergeetikaga jätkame. Rääkimata sellest, et kivipõletamise teel elektri tootmisega tekib iga kilovatt-tunni kohta pool kilo tuhka, üle kilo kasvuhoonegaasi ja palju reostatud vett.
Tuuleelektri kallidusest
Tuuleenergia kallidus on eilsest päevast pärit müüt. Kallis on tuuleturbiini ost ja selle ülesseadmine, kuid käigushoidmine pole põlevkivienergeetikast kallim. Tuuleturbiini ostuhind kilovati kohta võrdub täna keevkiht-põlevkivikatla omaga ja moodustab 900 eurot/kW kohta, langedes aga 2020 aastaks 500 euroni kW eest. Võrdluseks, Soomes ehitatava Olkiluoto tuumajaama maksumus on 2000 eurot/kW.
Lähitulevikus on tuuleturbiin Eesti jaoks odavaim elektriallikas. Euroopa Tuuleenergeetika Assotsiatsiooni andmetel kulub tänapäevase suure avamere tuuleturbiini hoolduseks aastas 40 inimtundi, hooldust merel tehakse korra poolaasta jooksul. Tuulepargi operaatorite hinnanguil on tuuleturbiini hoolduskulu Eestis 10 senti kilovatt-tunni kohta, langedes mahu kasvamisel. Rääkimata meie ainsa taastumatu energeetilise maavara kadumisest 40 aasta jooksul, juhul kui põlevkivienergeetikaga jätkame. Rääkimata sellest, et kivipõletamise teel elektri tootmisega tekib iga kilovatt-tunni kohta pool kilo tuhka, üle kilo kasvuhoonegaasi ja palju reostatud vett.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
USED BREEZE LOW WIND 12 VOLT GENERATOR TURBINE 500W Paypal £203.63
http://www.windturbinegen.co.uk/alternative-energy/homeless-shelters-get-solar-power/
http://www.windturbinegen.co.uk/alternative-energy/homeless-shelters-get-solar-power/
USED BREEZE LOW WIND 12 VOLT GENERATOR TURBINE 500W
USED BREEZE LOW WIND 12 VOLT GENERATOR TURBINE 500W
Paypal £203.63
http://www.windturbinegen.co.uk/alternative-energy/homeless-shelters-get-solar-power/
USED BREEZE LOW WIND 12 VOLT GENERATOR TURBINE 500W
USED BREEZE LOW WIND 12 VOLT GENERATOR TURBINE 500W
Paypal £203.63
Fossiilsetele kütustele leiti alternatiiv.Alternatiiviks on plussenergia majad.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.
Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.
Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html
Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d
Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Marek Strandberg: talumaja peab muutuma oma
energiavarustuselt sõltumatuks
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.
Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.
Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html
Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d
Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Marek Strandberg: talumaja peab muutuma oma
energiavarustuselt sõltumatuks
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Saturday, February 27, 2010
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Plussenergia maja tähendab seda,et selles majas toasoojus ja elekter on tasuta.
Kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.
Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.
Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html
Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d
Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Marek Strandberg: talumaja peab muutuma oma
energiavarustuselt sõltumatuks
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.
Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.
Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html
Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d
Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Marek Strandberg: talumaja peab muutuma oma
energiavarustuselt sõltumatuks
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Mõte: masinaid Eestis tootma hakata
http://www.e24.ee/?id=222096
Proovisõit: soomustatud Combat T98 (61)
08.02.2010 15:48
Mõned aastad tagasi, kui Eestis autonäitusi veel Motorexi kaubamärgi all peeti, võis ühel neist näha peahalli seina ääres seismas üht sinist kandilist monstrumit, suured venekeelsed kirjad «Kombat» peal. Tänase loo kangelane on soomustatud auto Combat T98, mis kujutab endast selle Vene masina Eestis toodetud euroversiooni, kirjutab Autonet.ee.
Vene meedias on autost üsna palju kirjutatud. Sealmail koostatakse neid 15 - 20 eksemplari aastas ning peamisteks tarbijateks on inkassaatorid. Mõte masinaid Eestis tootma hakata tulenes asjaoludest, et nende jaoks vajalik teras tarnitakse Saksamaalt, veermik ja mootorid aga USAst.
Seega puhtalt ratsionaalsest küljest vaadates on siin vähem bürokraatiat, aga ka kergem neid masinaid müüa - tegu ju Euroopa Liidus valmistatud sõidukitega, mis vastavad kõikidele siinsetele üsna karmidele nõudmistele, millest mööda hiilida pole võimalik.
Kuna tegu on väga erilise sõiduvahendiga, siis tuleks Combati juures alustada selle ehitusest. Kõigepealt valmistatakse tugev raam, millele omakorda kinnitatakse justkui kinniseks kookoniks keevitatud kere.
Olenevalt kliendi tellimusest valitakse keret kaitsvate terasplaatide ja klaaside paksus, neist omakorda sõltuvad ka turvaklass ning auto kaal. Erineva klassiga autode välisdisain on identne ning silmaga vaadates pole võimalik neil vahet teha.
Ülalmainitud konstruktsioonil on tugev eelis näiteks tavaliste soomustatud BMWde või Mercedeste ees. Ka viimased võivad kuuli eest kaitsta, kuid plahvatuse korral lendavad need kergemini laiali, sest seal on turvalisuse tõstmiseks lisatud vaid paksemad klaasid ja terasplaadid, mis kinnitatakse muu plekiosa alla. Siin aga on kogu kere konstrueeritud suunamaks võimaliku plahvatuse jõudu vähem kriitilistesse kohtadesse.
Ehituse käigus pildistatakse masinat korduvalt ning iga etapp dokumenteeritakse. Seetõttu on igal kliendil täpne ülevaade oma auto valmimisest. Muide, et ehitada selliseid autosid, pidid Tallinna külje all Lool asuva Combat Armoring Groupi keevitajad läbima spetsiaalse koolituse. Seega pole tegu sugugi suvalises nurgataguses garaažis põlve otsas kokku keevitatud masinaga.
Kui kere on raamiga liidetud, monteeritakse külge USAst ostetud tehnika. Mootorid ja veermik võetakse GMC mudelilt Sierra. Testiauto mootoriks 365 hobujõuga 6,6-liitrine Duramax turbodiisel. Samas on võimalik tellida ka Vortec 8100 V8 400-hobujõulist bensiinimootorit. Automaatkäigukastil 6 astet ning masin võib liikuda ka nelikveolisena.
Kuna masina kaal on ligi neli tonni, on sellega sõitmiseks tarvis C-kategooria juhilube. Samas on vedrustus valitud just konkreetse modifikatsiooni kaalu järgi, see omakorda tagab ka meie nigelatel teedel üsna sujuva kulgemise.
Diiselmotoori jõust piisab täiesti normaalseks kiirenduseks. Täpseid parameetreid küll pole, kuid paigalt võttis Combat päris isukalt ning möödasõitudega probleeme polnud. Nelikvedu tagas ka meetrikõrguste lumehangede läbimise. Sportlikuks sõidukiks pole selline elukas aga loomulikult loodudki.
Kütusekulu maanteel kiirusega 90 km/h sõites pidi jääma umbes 12 liitri kanti. Linnasõidul kulub normaalse liiklemise korral umbes 17 liitrit saja kilomeetri läbimiseks. Seega, väga röögatu januga diiselmootor küll silma ei paista.
Samas hakkas diisli müra pisut kõrva, eriti just kiirendamistel, kuid sellise auto puhul on üsna kerge lasta täiendavat isolatsiooni paigaldada. Auto ju ehitataksegi täpselt selline, nagu klient tahab.
Viimane asjaolu kehtib ka sõitjateruumi puhul. Kui armatuurlaud koos näidikute, keskkonsooli ja istmetega tulevad samuti General Motorsist, siis kõik ülejäänu valmistavad erinevad Eesti firmad, välja arvatud muidugi elektroonika.
Ka paljude muude detailide, näiteks mootorikatete valmistamisel kasutatakse kodumaist tööjõudu. Seetõttu ongi kliendil võimalus üsna palju kaasa rääkida oma tulevase sõiduki funktsionaalsuses.
Soovi korral on võimalik juht limusiinidele sarnaselt vaheseinaga eraldada, paigaldada DVD, TV või mida iganes. Ruumi igatahes autos on. Baasvarustusse kuuluvad navigatsioon, multimeedia, ABS, stabilisatsioonisüsteem, kliimaseade, tulede reguleerimine, kaamerad ees ja taga, elektriliselt reguleeritavad istmed jpm.
Ja muidugi ei tohiks sugugi ära unustada Combati ainulaadsust. 100 meetrit ettevõtte tsehhist eemal ei äratanud auto erilist eufooriat, kaugemal aga jäid kõik pika pilguga järele vaatama.
Auto ise on 5 350 millimeetrit pikk, 2 100 lai ning teljevahe ulatub 3 500 millimeetrini. Brembo pidurid on lisavarustuse nimekirjas.
Combat Armoring Groupis seletati, et pigem võiks T98 leida kasutust saateautona - massi on piisavalt ohu blokeerimiseks või siis takistuse teelt minemapühkimiseks.
Combat T98 teemat on väga raske kuidagi lühidalt kokku võtta. Kui alguses näib masin tahumatult kohmakas, siis üsna kähku harjub selle disainiga ära. Sõiduomadustel pole samas midagi viga. Iseasi muidugi, kas sellise sõiduki ostnul neist sooja või külma on. Tema istub pigem tagaistmel ja tegeleb oma asjadega.
Jääb veel lisada, et kolme kuu jooksul kokkupandava Combati hinnad sõltuvad üsna palju turvaklassist. Proovisõiduks antud auto maksis 2,3 miljonit krooni.
Toimetas: Marina Lohk
Proovisõit: soomustatud Combat T98 (61)
08.02.2010 15:48
Mõned aastad tagasi, kui Eestis autonäitusi veel Motorexi kaubamärgi all peeti, võis ühel neist näha peahalli seina ääres seismas üht sinist kandilist monstrumit, suured venekeelsed kirjad «Kombat» peal. Tänase loo kangelane on soomustatud auto Combat T98, mis kujutab endast selle Vene masina Eestis toodetud euroversiooni, kirjutab Autonet.ee.
Vene meedias on autost üsna palju kirjutatud. Sealmail koostatakse neid 15 - 20 eksemplari aastas ning peamisteks tarbijateks on inkassaatorid. Mõte masinaid Eestis tootma hakata tulenes asjaoludest, et nende jaoks vajalik teras tarnitakse Saksamaalt, veermik ja mootorid aga USAst.
Seega puhtalt ratsionaalsest küljest vaadates on siin vähem bürokraatiat, aga ka kergem neid masinaid müüa - tegu ju Euroopa Liidus valmistatud sõidukitega, mis vastavad kõikidele siinsetele üsna karmidele nõudmistele, millest mööda hiilida pole võimalik.
Kuna tegu on väga erilise sõiduvahendiga, siis tuleks Combati juures alustada selle ehitusest. Kõigepealt valmistatakse tugev raam, millele omakorda kinnitatakse justkui kinniseks kookoniks keevitatud kere.
Olenevalt kliendi tellimusest valitakse keret kaitsvate terasplaatide ja klaaside paksus, neist omakorda sõltuvad ka turvaklass ning auto kaal. Erineva klassiga autode välisdisain on identne ning silmaga vaadates pole võimalik neil vahet teha.
Ülalmainitud konstruktsioonil on tugev eelis näiteks tavaliste soomustatud BMWde või Mercedeste ees. Ka viimased võivad kuuli eest kaitsta, kuid plahvatuse korral lendavad need kergemini laiali, sest seal on turvalisuse tõstmiseks lisatud vaid paksemad klaasid ja terasplaadid, mis kinnitatakse muu plekiosa alla. Siin aga on kogu kere konstrueeritud suunamaks võimaliku plahvatuse jõudu vähem kriitilistesse kohtadesse.
Ehituse käigus pildistatakse masinat korduvalt ning iga etapp dokumenteeritakse. Seetõttu on igal kliendil täpne ülevaade oma auto valmimisest. Muide, et ehitada selliseid autosid, pidid Tallinna külje all Lool asuva Combat Armoring Groupi keevitajad läbima spetsiaalse koolituse. Seega pole tegu sugugi suvalises nurgataguses garaažis põlve otsas kokku keevitatud masinaga.
Kui kere on raamiga liidetud, monteeritakse külge USAst ostetud tehnika. Mootorid ja veermik võetakse GMC mudelilt Sierra. Testiauto mootoriks 365 hobujõuga 6,6-liitrine Duramax turbodiisel. Samas on võimalik tellida ka Vortec 8100 V8 400-hobujõulist bensiinimootorit. Automaatkäigukastil 6 astet ning masin võib liikuda ka nelikveolisena.
Kuna masina kaal on ligi neli tonni, on sellega sõitmiseks tarvis C-kategooria juhilube. Samas on vedrustus valitud just konkreetse modifikatsiooni kaalu järgi, see omakorda tagab ka meie nigelatel teedel üsna sujuva kulgemise.
Diiselmotoori jõust piisab täiesti normaalseks kiirenduseks. Täpseid parameetreid küll pole, kuid paigalt võttis Combat päris isukalt ning möödasõitudega probleeme polnud. Nelikvedu tagas ka meetrikõrguste lumehangede läbimise. Sportlikuks sõidukiks pole selline elukas aga loomulikult loodudki.
Kütusekulu maanteel kiirusega 90 km/h sõites pidi jääma umbes 12 liitri kanti. Linnasõidul kulub normaalse liiklemise korral umbes 17 liitrit saja kilomeetri läbimiseks. Seega, väga röögatu januga diiselmootor küll silma ei paista.
Samas hakkas diisli müra pisut kõrva, eriti just kiirendamistel, kuid sellise auto puhul on üsna kerge lasta täiendavat isolatsiooni paigaldada. Auto ju ehitataksegi täpselt selline, nagu klient tahab.
Viimane asjaolu kehtib ka sõitjateruumi puhul. Kui armatuurlaud koos näidikute, keskkonsooli ja istmetega tulevad samuti General Motorsist, siis kõik ülejäänu valmistavad erinevad Eesti firmad, välja arvatud muidugi elektroonika.
Ka paljude muude detailide, näiteks mootorikatete valmistamisel kasutatakse kodumaist tööjõudu. Seetõttu ongi kliendil võimalus üsna palju kaasa rääkida oma tulevase sõiduki funktsionaalsuses.
Soovi korral on võimalik juht limusiinidele sarnaselt vaheseinaga eraldada, paigaldada DVD, TV või mida iganes. Ruumi igatahes autos on. Baasvarustusse kuuluvad navigatsioon, multimeedia, ABS, stabilisatsioonisüsteem, kliimaseade, tulede reguleerimine, kaamerad ees ja taga, elektriliselt reguleeritavad istmed jpm.
Ja muidugi ei tohiks sugugi ära unustada Combati ainulaadsust. 100 meetrit ettevõtte tsehhist eemal ei äratanud auto erilist eufooriat, kaugemal aga jäid kõik pika pilguga järele vaatama.
Auto ise on 5 350 millimeetrit pikk, 2 100 lai ning teljevahe ulatub 3 500 millimeetrini. Brembo pidurid on lisavarustuse nimekirjas.
Combat Armoring Groupis seletati, et pigem võiks T98 leida kasutust saateautona - massi on piisavalt ohu blokeerimiseks või siis takistuse teelt minemapühkimiseks.
Combat T98 teemat on väga raske kuidagi lühidalt kokku võtta. Kui alguses näib masin tahumatult kohmakas, siis üsna kähku harjub selle disainiga ära. Sõiduomadustel pole samas midagi viga. Iseasi muidugi, kas sellise sõiduki ostnul neist sooja või külma on. Tema istub pigem tagaistmel ja tegeleb oma asjadega.
Jääb veel lisada, et kolme kuu jooksul kokkupandava Combati hinnad sõltuvad üsna palju turvaklassist. Proovisõiduks antud auto maksis 2,3 miljonit krooni.
Toimetas: Marina Lohk
päikeseenergia laev
http://www.france24.com/en/20100225-skipper-unveils-worlds-biggest-sol
ar-powered-boat
http://www.citizen.co.za/index/Article.aspx?pDesc=1,1,22&Type=top&
amp;File=newsmlmmd.0e4477c760875565c06c17a58a6fecb1.461.xml
ar-powered-boat
http://www.citizen.co.za/index/Article.aspx?pDesc=1,1,22&Type=top&
amp;File=newsmlmmd.0e4477c760875565c06c17a58a6fecb1.461.xml
world's biggest solar-powered boat
http://www.citizen.co.za/index/Article.aspx?pDesc=1,1,22&Type=top&File=newsmlmmd.0e4477c760875565c06c17a58a6fecb1.461.xml
Skipper unveils world's biggest solar-powered boat
KIEL, Germany (AFP)
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
A skipper hoping to become the first to sail round the world using solar power said his catamaran could carve a wake for pollution-free shipping as he unveiled the record-breaking yacht Thursday.
"This is a unique feeling to see in front of me today a boat which I so often dreamed about," said Raphael Domjan as the covers came off the 18 million euro (24 million dollar) boat, the world's biggest solar-powered vessel.
PlanetSolar, a 31- by 15-metre (100 by 50 foot) white catamaran, has been designed to reach a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can hold up to 50 passengers.
It is topped by 500 square metres (5,380 square feet) of black solar panels, with a bright white cockpit sticking up in the centre.
Constructed at the Knierim Yacht Club in Kiel in northern Germany, its state-of-the-art design also means it will be able to slice smoothly through the waves even in choppy waters.
Domjan will launch PlanetSolar in late March before starring at Hamburg port's 821st anniversary celebrations in May and undergoing testing between June and September. The world tour will then start in April 2011.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Silent and clean circumnavigations of the planet were achieved centuries ago using sail power, and the team behind its construction acknowledge that solar power is not about to become the main power source on modern cargo ships.
They say they want to use the voyage primarily to promote solar power and other non-polluting sources of energy, and to show what can be done.
"The aim is really to show that we have the technology today, not tomorrow. It's not in a laboratory or DIY, it is a technology that is reliable, able to perform and economically interesting," Domjan, 38, told AFP.
"We're not saying that all the world's boats could be solar-powered ... But along the Equator there are lots of fishing boats, lots of boats that only sail for a few hours, and it would be perfect for these to be solar-powered."
The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
Dozens of other passengers, including journalists and environmental campaigners, are expected to join the voyage at various stages.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
The roughly 40,000-kilometre journey is expected to last around 140 days, with organisers assuming the boat can keep up an average speed of around eight knots.
The planned route foresees the boat crossing the Atlantic Ocean, slipping through the Panama Canal, crossing the Pacific and then the Indian Ocean, before passing through the Suez Canal into the Mediterranean.
Stopovers are planned along the route including in New York, San Francisco, Darwin in Australia, Hong Kong, Singapore, Abu Dhabi and Marseille in southern France.
With the boat scheduled to go round the pirate-infested waters off the Horn of Africa on its approach towards the Suez Canal, however, organisers said they might send it around the Cape of Good Hope instead.
© 2010 AFP
25/02/2010 16:51:42 UST
Skipper unveils world's biggest solar-powered boat
KIEL, Germany (AFP)
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
A skipper hoping to become the first to sail round the world using solar power said his catamaran could carve a wake for pollution-free shipping as he unveiled the record-breaking yacht Thursday.
"This is a unique feeling to see in front of me today a boat which I so often dreamed about," said Raphael Domjan as the covers came off the 18 million euro (24 million dollar) boat, the world's biggest solar-powered vessel.
PlanetSolar, a 31- by 15-metre (100 by 50 foot) white catamaran, has been designed to reach a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can hold up to 50 passengers.
It is topped by 500 square metres (5,380 square feet) of black solar panels, with a bright white cockpit sticking up in the centre.
Constructed at the Knierim Yacht Club in Kiel in northern Germany, its state-of-the-art design also means it will be able to slice smoothly through the waves even in choppy waters.
Domjan will launch PlanetSolar in late March before starring at Hamburg port's 821st anniversary celebrations in May and undergoing testing between June and September. The world tour will then start in April 2011.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Silent and clean circumnavigations of the planet were achieved centuries ago using sail power, and the team behind its construction acknowledge that solar power is not about to become the main power source on modern cargo ships.
They say they want to use the voyage primarily to promote solar power and other non-polluting sources of energy, and to show what can be done.
"The aim is really to show that we have the technology today, not tomorrow. It's not in a laboratory or DIY, it is a technology that is reliable, able to perform and economically interesting," Domjan, 38, told AFP.
"We're not saying that all the world's boats could be solar-powered ... But along the Equator there are lots of fishing boats, lots of boats that only sail for a few hours, and it would be perfect for these to be solar-powered."
The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
Dozens of other passengers, including journalists and environmental campaigners, are expected to join the voyage at various stages.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
The roughly 40,000-kilometre journey is expected to last around 140 days, with organisers assuming the boat can keep up an average speed of around eight knots.
The planned route foresees the boat crossing the Atlantic Ocean, slipping through the Panama Canal, crossing the Pacific and then the Indian Ocean, before passing through the Suez Canal into the Mediterranean.
Stopovers are planned along the route including in New York, San Francisco, Darwin in Australia, Hong Kong, Singapore, Abu Dhabi and Marseille in southern France.
With the boat scheduled to go round the pirate-infested waters off the Horn of Africa on its approach towards the Suez Canal, however, organisers said they might send it around the Cape of Good Hope instead.
© 2010 AFP
25/02/2010 16:51:42 UST
world's biggest solar-powered boat
http://www.france24.com/en/20100225-skipper-unveils-worlds-biggest-solar-powered-boat
Skipper unveils world's biggest solar-powered boat
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
AFP - A skipper hoping to become the first to sail round the world using solar power said his catamaran could carve a wake for pollution-free shipping as he unveiled the record-breaking yacht Thursday.
"This is a unique feeling to see in front of me today a boat which I so often dreamed about," said Raphael Domjan as the covers came off the 18 million euro (24 million dollar) boat, the world's biggest solar-powered vessel.
PlanetSolar, a 31- by 15-metre (100 by 50 foot) white catamaran, has been designed to reach a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can hold up to 50 passengers.
It is topped by 500 square metres (5,380 square feet) of black solar panels, with a bright white cockpit sticking up in the centre.
Constructed at the Knierim Yacht Club in Kiel in northern Germany, its state-of-the-art design also means it will be able to slice smoothly through the waves even in choppy waters.
Domjan will launch PlanetSolar in late March before starring at Hamburg port's 821st anniversary celebrations in May and undergoing testing between June and September. The world tour will then start in April 2011.
Silent and clean circumnavigations of the planet were achieved centuries ago using sail power, and the team behind its construction acknowledge that solar power is not about to become the main power source on modern cargo ships.
They say they want to use the voyage primarily to promote solar power and other non-polluting sources of energy, and to show what can be done.
"The aim is really to show that we have the technology today, not tomorrow. It's not in a laboratory or DIY, it is a technology that is reliable, able to perform and economically interesting," Domjan, 38, told AFP.
"We're not saying that all the world's boats could be solar-powered ... But along the Equator there are lots of fishing boats, lots of boats that only sail for a few hours, and it would be perfect for these to be solar-powered."
The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
Dozens of other passengers, including journalists and environmental campaigners, are expected to join the voyage at various stages.
The roughly 40,000-kilometre journey is expected to last around 140 days, with organisers assuming the boat can keep up an average speed of around eight knots.
The planned route foresees the boat crossing the Atlantic Ocean, slipping through the Panama Canal, crossing the Pacific and then the Indian Ocean, before passing through the Suez Canal into the Mediterranean.
Stopovers are planned along the route including in New York, San Francisco, Darwin in Australia, Hong Kong, Singapore, Abu Dhabi and Marseille in southern France.
With the boat scheduled to go round the pirate-infested waters off the Horn of Africa on its approach towards the Suez Canal, however, organisers said they might send it around the Cape of Good Hope instead.
Click here to find out more!
Skipper unveils world's biggest solar-powered boat
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
The solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
Swiss skipper Raphael Domjan (R) and French skipper Gerard D'Aboville pose for a photo as the solar powered boat "PlanerSolar" is presented at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The vessel will be able to achieve a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kms (15 miles) per hour, and can accommodate 50 people on its round-the-world voyage, its Swiss-based makers say.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
The bridge of the solar powered boat "PlanerSolar" can be seen during its presention at the HDW shipyard in the northern German city of Kiel. The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
AFP - A skipper hoping to become the first to sail round the world using solar power said his catamaran could carve a wake for pollution-free shipping as he unveiled the record-breaking yacht Thursday.
"This is a unique feeling to see in front of me today a boat which I so often dreamed about," said Raphael Domjan as the covers came off the 18 million euro (24 million dollar) boat, the world's biggest solar-powered vessel.
PlanetSolar, a 31- by 15-metre (100 by 50 foot) white catamaran, has been designed to reach a top speed of around 15 knots, equivalent to 25 kilometres (15 miles) per hour, and can hold up to 50 passengers.
It is topped by 500 square metres (5,380 square feet) of black solar panels, with a bright white cockpit sticking up in the centre.
Constructed at the Knierim Yacht Club in Kiel in northern Germany, its state-of-the-art design also means it will be able to slice smoothly through the waves even in choppy waters.
Domjan will launch PlanetSolar in late March before starring at Hamburg port's 821st anniversary celebrations in May and undergoing testing between June and September. The world tour will then start in April 2011.
Silent and clean circumnavigations of the planet were achieved centuries ago using sail power, and the team behind its construction acknowledge that solar power is not about to become the main power source on modern cargo ships.
They say they want to use the voyage primarily to promote solar power and other non-polluting sources of energy, and to show what can be done.
"The aim is really to show that we have the technology today, not tomorrow. It's not in a laboratory or DIY, it is a technology that is reliable, able to perform and economically interesting," Domjan, 38, told AFP.
"We're not saying that all the world's boats could be solar-powered ... But along the Equator there are lots of fishing boats, lots of boats that only sail for a few hours, and it would be perfect for these to be solar-powered."
The two-person crew on the 60-tonne PlanetSolar plan to stick as close as possible to the Equator in order to maximise the amount of sunlight to power the vessel.
Dozens of other passengers, including journalists and environmental campaigners, are expected to join the voyage at various stages.
The roughly 40,000-kilometre journey is expected to last around 140 days, with organisers assuming the boat can keep up an average speed of around eight knots.
The planned route foresees the boat crossing the Atlantic Ocean, slipping through the Panama Canal, crossing the Pacific and then the Indian Ocean, before passing through the Suez Canal into the Mediterranean.
Stopovers are planned along the route including in New York, San Francisco, Darwin in Australia, Hong Kong, Singapore, Abu Dhabi and Marseille in southern France.
With the boat scheduled to go round the pirate-infested waters off the Horn of Africa on its approach towards the Suez Canal, however, organisers said they might send it around the Cape of Good Hope instead.
Click here to find out more!
Thursday, February 25, 2010
Eesti autotööstus asub maailma vallutama
http://www.e24.ee/?id=217850
28.01.2010 18:32
Kuu aja eest valmis Tallinna lähedal Lool esimene Combat T98, mis tootjate sõnul on kiireim nelikveoga raskelt soomustatud sõiduauto maailmas.
Aga elektriautosid ja elektritraktoreid juba tasapisi toodetakse:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915 ZEV Seven
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
http://elektriauto.blogspot.com/
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm
http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=2&t=22
Firma plaanib paari aasta pärast elektriautosid tootma hakata:
http://www.epl.ee/artikkel/478477
http://ee2020.wordpress.com/category/eesti-asjad/
Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas.
http://www.epl.ee/artikkel/478477
http://ee2020.wordpress.com/category/ee2020-klaster/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
28.01.2010 18:32
Kuu aja eest valmis Tallinna lähedal Lool esimene Combat T98, mis tootjate sõnul on kiireim nelikveoga raskelt soomustatud sõiduauto maailmas.
Aga elektriautosid ja elektritraktoreid juba tasapisi toodetakse:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915 ZEV Seven
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
http://elektriauto.blogspot.com/
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm
http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=2&t=22
Firma plaanib paari aasta pärast elektriautosid tootma hakata:
http://www.epl.ee/artikkel/478477
http://ee2020.wordpress.com/category/eesti-asjad/
Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas.
http://www.epl.ee/artikkel/478477
http://ee2020.wordpress.com/category/ee2020-klaster/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
ELU ILMA ARVETETA ehk kuis taastada Eesti küla ehk mida tähendab vabadus ja sõltumatus?
Vaba on see inimene kes ei pea ostma kütust ja maksma transpordi eest,ei pea maksma toasoojuse ja elektri eest,ei pea maksma kodulaenu ja üüri eluaseme eest,ei ole sunnitud ostma toitu,ei allu meedia ajupesule ja riigivõimude sigadustele(ei maksa selliseid makse mida riigipiruka lähedal olevad mõned jätised on kehtestanud seaduseks)on lojaalne Eesti rahvusele aga mitte korrumpeerunud riigivõimudele mis teenivad võõrvõime,ei ole sunnitud igal sammul kellegile või mingi teenuse eest maksma ja ei pea kellegi heaks tegema tööd,elab oma unistuste järgi ja viib neid ellu,näiteks
http://www.scoraigwind.com/http:/ jne.
Ennemuistsel ajal inimesed kodustasid metsloomi aga veidi hiljem juudid kodustasid inimkonna...nad korraldasid terves maailmas elu sedasi,et igaüks peab rügama tööd teha või äri ajama nii,et higipull otsa ees aga ikka on igaüks kellegile võlgu,ikka peab rabama nii nagu orav rattas,igal sammul tuleb tasuda arveid-seda nimetatakse monetarismiks,kapitalismiks,liberalismiks-selletõttu kõik elanikud üle maailma teenivad pankade kaudu juute...sestap tulebki teha sedasi,et enam keegi ei peaks maksma arveid...elu ilma arveteta on lahendus kõigele...http://www.scoraigwind.com/
Religioonid on ju kah tehtud sel eesmärgil,et inimesed näiliselt leiaksid väljapääsu materiaalsest elust aga tegelikkuses jääksid sõltuvateks igasugustest arvetest ja nende kaudu pankadest-juutidest,vaata:
http://dulgerius-taliskitsingublogi.blogspot.com/2009/07/siioni-tarkade-protokollid.html
Youtube:a.David Icke-Big Brother b.The Money masters c.Money as debt
www.thezeitgeistmovement.com www.thevenusproject.com http://www.scoraigwind.com/
Eesti meedias vahetevahel leidub UUDISED ILMA AJUPESUTA ehk pööbli peedistamiseta,näieks Nõmme raadios www.nommeraadio.ee aga nad tihtilugu peedistavad pööblit sedasi,et pööravad pööbli tähelepanu tänapäevast ajaloole ja nad ei suuda anda lahendusi tänapäeva probleemidele.Kuku raadios tihti leidub uudiseid ilma ajupesuta,näiteks Suur Hiina 2008.08.28 või Libauudised:)))
Ajupesu tehtakse ikka selleks,et pööbel rabaks tööd teha nagu orav rattas ja alluks ülirikaste tahtele...
Eesti meedia surub lihtrahvale peale ülirikaste tahet(selleks,et rahvas rabaks nagu oravad rattas ja ei pääseks sellest välja),uudised on ülirikaste kesksed ja täidavad ülirikaste soove.Uudiste ridade vahelt loeb välja:
1.Kui teile ei meeldi siin siis minge väljamaale-sisuliselt nad küüditavad meie inimesi väljamaale...Maalapsed, need küüditatud http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=28339517 Väljamaale põgenemine pole lahendus sest siis ikka jääd nagu orav rattasse...
2.Neile ei lähe korda kas teie külas on võimalik elada neile on tähtsam Euro kasutuselevõtt.
3.Neile ei lähe korda töötus ja kodutud.
4.Neile ei lähe korda depressiivsed väikelinnad-nende jaoks Eesti on ainult Tallinn,kõik investeeringud jäävad Tallinna...
Ajupesule Eesti meedias teeb lõpu iPadi tulevased mudelid ja siis juhtub see mida ütles
Juku-Kalle Raid:"Selleks,et tõsta elatustaset Eestimaal arenenud riikidega samale tasemele kulub ajaliselt kolm päeva..."-see on teostatav ideoloogia töö abil.
Kes võidab ideoloogias see juhib riiki.Ideoloogias võidab see kes räägib tõtt.Idelooogia töö on lihtne,piisab vaid aeg ajalt kommenteerida ja öelda välja tõtt.
Mil ilmuvad iPadi tulevased mudelid millede abil on võimalik teha otseülekandeid siis kaob vajadus kommenteerida sest siis saab tõde öelda otse näkku ilma tsensuurita,seega maksma hakkab tõde.http://innojairja.blogspot.com/2010/01/pilk-ajakirjanduse-tulevikku.html
KUIS SAADA VABAKS JA SÕLTUMATUKS ehk kuis pääseda välja sellest "oravarattast":
1.TASUTA ELEKTER-katuseharja elektrituulikutel
(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma tasuta elekter:
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5-20 kw elektrituulikust-http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Iga mees võib ise ehitada katuseharja elektrituuliku,materjalide kulu on köömes-vaata www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
2.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit aga elektrit saab tasuta maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
3.TASUTA ELAMUD(vaid 20 000 krooni) ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pangaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni-Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.
4.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta ei gaasi ega elektri ega mistahes arveid sest maja toodab ise soojuse ja elektri...Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.www.elumaja.ee
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
5.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
6.TASUTA JURIIDILINE ABI:http://innojairja.blogspot.com/2009/12/pakun-tasuta-juriidilist-abi.html
http://innojairja.blogspot.com/2009/12/rootsi-pangad-liigkasuvotjad.html
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87〈=5&nid=7169
7.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm
Nõmme raadios tasuta pangandusest:http://www.nommeraadio.ee/meedia/lounatund/2010-01-19-teisipaev.mp3
Ennekuulmatu: setud tahavad käibele võtta oma raha!
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=367846
Setudel väärt ettepanek - oma raha
http://innojairja.blogspot.com/2010/02/setudel-vaart-ettepanek-oma-raha.html
8.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna tänavail,kadakaturu piraatide müüjad teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riigiga riigis.
Nõmme raadio Lõunatunni saates 10.02.2010 räägitakse alternatiivsetest rahaühikutest s.o. igas külas võib olla kasutusel oma erarahaühikud mis erinevad riigirahast Eesti puhul siis mis erinevad kroonist või tulevasest eurost,näiteks Tartus võiks olla kasutusel Emajõe nael või Tartu dollar või Tartu mark või Tartu kroon jne ...
9.Ilma põllumaata hakkama ei saa ehk elu läheb ropult kalliks:
www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...http://www.scoraigwind.com/
Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!
How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm
Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html
Harimatud neegrid Aafrika dzunglis suudavad tagada endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm
http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB KÕIGILE TÖÖD...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
elektritsaabtasuta.blogspot.com
http://www.scoraigwind.com/http:/ jne.
Ennemuistsel ajal inimesed kodustasid metsloomi aga veidi hiljem juudid kodustasid inimkonna...nad korraldasid terves maailmas elu sedasi,et igaüks peab rügama tööd teha või äri ajama nii,et higipull otsa ees aga ikka on igaüks kellegile võlgu,ikka peab rabama nii nagu orav rattas,igal sammul tuleb tasuda arveid-seda nimetatakse monetarismiks,kapitalismiks,liberalismiks-selletõttu kõik elanikud üle maailma teenivad pankade kaudu juute...sestap tulebki teha sedasi,et enam keegi ei peaks maksma arveid...elu ilma arveteta on lahendus kõigele...http://www.scoraigwind.com/
Religioonid on ju kah tehtud sel eesmärgil,et inimesed näiliselt leiaksid väljapääsu materiaalsest elust aga tegelikkuses jääksid sõltuvateks igasugustest arvetest ja nende kaudu pankadest-juutidest,vaata:
http://dulgerius-taliskitsingublogi.blogspot.com/2009/07/siioni-tarkade-protokollid.html
Youtube:a.David Icke-Big Brother b.The Money masters c.Money as debt
www.thezeitgeistmovement.com www.thevenusproject.com http://www.scoraigwind.com/
Eesti meedias vahetevahel leidub UUDISED ILMA AJUPESUTA ehk pööbli peedistamiseta,näieks Nõmme raadios www.nommeraadio.ee aga nad tihtilugu peedistavad pööblit sedasi,et pööravad pööbli tähelepanu tänapäevast ajaloole ja nad ei suuda anda lahendusi tänapäeva probleemidele.Kuku raadios tihti leidub uudiseid ilma ajupesuta,näiteks Suur Hiina 2008.08.28 või Libauudised:)))
Ajupesu tehtakse ikka selleks,et pööbel rabaks tööd teha nagu orav rattas ja alluks ülirikaste tahtele...
Eesti meedia surub lihtrahvale peale ülirikaste tahet(selleks,et rahvas rabaks nagu oravad rattas ja ei pääseks sellest välja),uudised on ülirikaste kesksed ja täidavad ülirikaste soove.Uudiste ridade vahelt loeb välja:
1.Kui teile ei meeldi siin siis minge väljamaale-sisuliselt nad küüditavad meie inimesi väljamaale...Maalapsed, need küüditatud http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=28339517 Väljamaale põgenemine pole lahendus sest siis ikka jääd nagu orav rattasse...
2.Neile ei lähe korda kas teie külas on võimalik elada neile on tähtsam Euro kasutuselevõtt.
3.Neile ei lähe korda töötus ja kodutud.
4.Neile ei lähe korda depressiivsed väikelinnad-nende jaoks Eesti on ainult Tallinn,kõik investeeringud jäävad Tallinna...
Ajupesule Eesti meedias teeb lõpu iPadi tulevased mudelid ja siis juhtub see mida ütles
Juku-Kalle Raid:"Selleks,et tõsta elatustaset Eestimaal arenenud riikidega samale tasemele kulub ajaliselt kolm päeva..."-see on teostatav ideoloogia töö abil.
Kes võidab ideoloogias see juhib riiki.Ideoloogias võidab see kes räägib tõtt.Idelooogia töö on lihtne,piisab vaid aeg ajalt kommenteerida ja öelda välja tõtt.
Mil ilmuvad iPadi tulevased mudelid millede abil on võimalik teha otseülekandeid siis kaob vajadus kommenteerida sest siis saab tõde öelda otse näkku ilma tsensuurita,seega maksma hakkab tõde.http://innojairja.blogspot.com/2010/01/pilk-ajakirjanduse-tulevikku.html
KUIS SAADA VABAKS JA SÕLTUMATUKS ehk kuis pääseda välja sellest "oravarattast":
1.TASUTA ELEKTER-katuseharja elektrituulikutel
(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma tasuta elekter:
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5-20 kw elektrituulikust-http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Iga mees võib ise ehitada katuseharja elektrituuliku,materjalide kulu on köömes-vaata www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
2.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit aga elektrit saab tasuta maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
3.TASUTA ELAMUD(vaid 20 000 krooni) ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pangaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni-Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.
4.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta ei gaasi ega elektri ega mistahes arveid sest maja toodab ise soojuse ja elektri...Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.www.elumaja.ee
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
5.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
6.TASUTA JURIIDILINE ABI:http://innojairja.blogspot.com/2009/12/pakun-tasuta-juriidilist-abi.html
http://innojairja.blogspot.com/2009/12/rootsi-pangad-liigkasuvotjad.html
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87〈=5&nid=7169
7.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm
Nõmme raadios tasuta pangandusest:http://www.nommeraadio.ee/meedia/lounatund/2010-01-19-teisipaev.mp3
Ennekuulmatu: setud tahavad käibele võtta oma raha!
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=367846
Setudel väärt ettepanek - oma raha
http://innojairja.blogspot.com/2010/02/setudel-vaart-ettepanek-oma-raha.html
8.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna tänavail,kadakaturu piraatide müüjad teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riigiga riigis.
Nõmme raadio Lõunatunni saates 10.02.2010 räägitakse alternatiivsetest rahaühikutest s.o. igas külas võib olla kasutusel oma erarahaühikud mis erinevad riigirahast Eesti puhul siis mis erinevad kroonist või tulevasest eurost,näiteks Tartus võiks olla kasutusel Emajõe nael või Tartu dollar või Tartu mark või Tartu kroon jne ...
9.Ilma põllumaata hakkama ei saa ehk elu läheb ropult kalliks:
www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...http://www.scoraigwind.com/
Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!
How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm
Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html
Harimatud neegrid Aafrika dzunglis suudavad tagada endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm
http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB KÕIGILE TÖÖD...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
elektritsaabtasuta.blogspot.com
Kuidas saab kõige odavamalt plussenenergia maja ja kõige tervislikuma maja?
Minu avates kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.
Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.
Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html
Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d
Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Mida tähendab plussenergia maja?
Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.
Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.
Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html
Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d
Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Küsimus:Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Vastus:katuseharja elektrituulikutel(Rooftop wind turbines) ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist on elekter tasuta:
1.Koduleheküljel www.veebikiri.ee 10.2008
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
taastuvenergia seadmete kohta oli kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
http://www.scoraigwind.com/
2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes...s.o. http://www.scoraigwind.com/
3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER katuseharja elektrituulikute(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ puhul:
a.Säästa liitumistasu arvelt:Rahvasuu teab rääkida,et Eesti Energia küsib kõrget liitumistasu kuni miljon krooni.Vello Väärtnõult küsiti 250 000 Eesti krooni... Peale liitumistasu tasumist jääte ikka ja aina võlgu Eesti energiale,igakuiste elektri arvete näol mis aina tõusevad koos "elektri hinna tõusuga"-see on legaalne väljapressimine.
Liitumistasu asemel muretsege taastuvenergia seadmed http://www.scoraigwind.com/ja siis hakkab areng minema teises suunas-te hakkate lugema päevi mil hakkate saama tasuta elektrit...http://www.scoraigwind.com/
b.www.energiaekspert.ee on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW-ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
http://www.scoraigwind.com/
c.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.
Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.
1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
http://www.scoraigwind.com/
4.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
5.Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines) s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute http://www.scoraigwind.com/ kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu,elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5 kw elektrituulikust.
http://www.scoraigwind.com/
6.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
7.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
8.TASUTA ELUMAJAD(vaid 20 000 krooni)- ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pagaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni.Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.www.savikodu.pri.ee-siin peitub võti küsimusele kas olla peremees või pangaori.
9.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,PLUSSENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta soojuse ega elektri eest sest need majad ise toodavad soojust ja elektrit...http://www.elumaja.ee/Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
10.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit,aga elektrit ju saab tasuta...oma maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
BIG STORY: Presenting The first Estonian Electric Roadster – ZEV Seven (2 VIDEOS!)
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
http://www.scoraigwind.com/
11.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna täenavail,kadakaturu piraatide müüja teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riik riigis.
12.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm
13.www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...
Isegi neegrid dzunglis on taganud endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Teeme sellised ühistud, mis kütte- ja veemajanduse oma kätte võtavad, koos ära!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=29333971&l=fpOpinion
Võrldle seda Aafrikas saavutatuga:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÖÖD KÕIGILE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
Vastus:katuseharja elektrituulikutel(Rooftop wind turbines) ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist on elekter tasuta:
1.Koduleheküljel www.veebikiri.ee 10.2008
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
taastuvenergia seadmete kohta oli kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
http://www.scoraigwind.com/
2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes...s.o. http://www.scoraigwind.com/
3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER katuseharja elektrituulikute(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ puhul:
a.Säästa liitumistasu arvelt:Rahvasuu teab rääkida,et Eesti Energia küsib kõrget liitumistasu kuni miljon krooni.Vello Väärtnõult küsiti 250 000 Eesti krooni... Peale liitumistasu tasumist jääte ikka ja aina võlgu Eesti energiale,igakuiste elektri arvete näol mis aina tõusevad koos "elektri hinna tõusuga"-see on legaalne väljapressimine.
Liitumistasu asemel muretsege taastuvenergia seadmed http://www.scoraigwind.com/ja siis hakkab areng minema teises suunas-te hakkate lugema päevi mil hakkate saama tasuta elektrit...http://www.scoraigwind.com/
b.www.energiaekspert.ee on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW-ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
http://www.scoraigwind.com/
c.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.
Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.
1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
http://www.scoraigwind.com/
4.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
5.Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines) s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute http://www.scoraigwind.com/ kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu,elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5 kw elektrituulikust.
http://www.scoraigwind.com/
6.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
7.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
8.TASUTA ELUMAJAD(vaid 20 000 krooni)- ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pagaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni.Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.www.savikodu.pri.ee-siin peitub võti küsimusele kas olla peremees või pangaori.
9.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,PLUSSENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta soojuse ega elektri eest sest need majad ise toodavad soojust ja elektrit...http://www.elumaja.ee/Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
10.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit,aga elektrit ju saab tasuta...oma maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
BIG STORY: Presenting The first Estonian Electric Roadster – ZEV Seven (2 VIDEOS!)
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
http://www.scoraigwind.com/
11.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna täenavail,kadakaturu piraatide müüja teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riik riigis.
12.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm
13.www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...
Isegi neegrid dzunglis on taganud endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Teeme sellised ühistud, mis kütte- ja veemajanduse oma kätte võtavad, koos ära!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=29333971&l=fpOpinion
Võrldle seda Aafrikas saavutatuga:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÖÖD KÕIGILE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
Haridus on kõige olulisem
Haridus on kõige olulisem
http://www.parnupostimees.ee/?id=215544
On tekst:
"Kogu aeg hindame olukorda ja küsime õpilastelt tagasisidet, et mis neile huvi pakub ja gümnaasiumisse toob. Tahame järgmisel õppeaastal jätkata neid suundi."
Nõnda tähtsad küsimused jätavad õpilaste otsustada...
Selle kohta Obama kõne:www.wepower.us
Mujal maailmas juba lasteaedadest ja algkoolidest õpetatakse ehitama elektrituulikuid sest kasvatus algab maast madalast:
ttp://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/green-doll-house-with-furniture.html
www.kidwind.org
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/for-scholars-of-next-generation.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/educational-science-set.html
http://www.engineeringthefuture.info/etf_wind_turbines_s1/etf_wind_turbines.pdf
http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/greennews/Pupils-check-wind-turbine/article-1118318-detail/article.html
http://www.snh.org.uk/snhi/schoolActivities/WF_activity17.asp
http://news.bbc.co.uk/2/hi/school_report/7965493.stm
http://www.thisisstaffordshire.co.uk/news/future-eco-home-project/article-1491509-detail/article.html
Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbines)siis mil toda ise ehitada,õpetused on siin www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.thekevdog.com/projects/wind_generator/
http://www.youtube.com/watch?v=9UPe6A_UVPc&feature=player_embedded
http://www.instructables.com/id/DIY-1000-watt-wind-turbine/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Valgas saab õppida passiivmaja ehitajaks ja hooldajaks
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
Valgas alustati 180 mln kroonise kutsekooli ehitusega
25.01.2010 09:02
Valgas hakati ehitama uut võimsat kutseõppekompleksi, mille juurde kuulub õpilaskodu - otse Läti piiril asuvasse kutseõppekompleksi investeeritakse 180 miljonit krooni.
Õpilaskohti tuleb 550.
ERR vahendas, et Valgas plaanitakse pakkuda erialasid, mida mujal õppida ei saa. Üks neist on passiivmaja ehitaja ja hooldaja, sest Valgas on energiasäästlike majadega Baltimaades kõige suuremad kogemused.
Isegi neegrid dzunglis on taganud endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
http://www.parnupostimees.ee/?id=215544
On tekst:
"Kogu aeg hindame olukorda ja küsime õpilastelt tagasisidet, et mis neile huvi pakub ja gümnaasiumisse toob. Tahame järgmisel õppeaastal jätkata neid suundi."
Nõnda tähtsad küsimused jätavad õpilaste otsustada...
Selle kohta Obama kõne:www.wepower.us
Mujal maailmas juba lasteaedadest ja algkoolidest õpetatakse ehitama elektrituulikuid sest kasvatus algab maast madalast:
ttp://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/green-doll-house-with-furniture.html
www.kidwind.org
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/for-scholars-of-next-generation.html
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/educational-science-set.html
http://www.engineeringthefuture.info/etf_wind_turbines_s1/etf_wind_turbines.pdf
http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/greennews/Pupils-check-wind-turbine/article-1118318-detail/article.html
http://www.snh.org.uk/snhi/schoolActivities/WF_activity17.asp
http://news.bbc.co.uk/2/hi/school_report/7965493.stm
http://www.thisisstaffordshire.co.uk/news/future-eco-home-project/article-1491509-detail/article.html
Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbines)siis mil toda ise ehitada,õpetused on siin www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.thekevdog.com/projects/wind_generator/
http://www.youtube.com/watch?v=9UPe6A_UVPc&feature=player_embedded
http://www.instructables.com/id/DIY-1000-watt-wind-turbine/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
Valgas saab õppida passiivmaja ehitajaks ja hooldajaks
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
Valgas alustati 180 mln kroonise kutsekooli ehitusega
25.01.2010 09:02
Valgas hakati ehitama uut võimsat kutseõppekompleksi, mille juurde kuulub õpilaskodu - otse Läti piiril asuvasse kutseõppekompleksi investeeritakse 180 miljonit krooni.
Õpilaskohti tuleb 550.
ERR vahendas, et Valgas plaanitakse pakkuda erialasid, mida mujal õppida ei saa. Üks neist on passiivmaja ehitaja ja hooldaja, sest Valgas on energiasäästlike majadega Baltimaades kõige suuremad kogemused.
Isegi neegrid dzunglis on taganud endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Leiutaja Lembit pani oma puugaasi-mosse leekima
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Leiutaja Lembit pani oma puugaasi-mosse leekima
30.04.2009 21:12 | Saada sõbrale
Lembit Merila on naise sõnul selline nokitseja, kes suudab teoks asjad, mida on unes näinud. Sõbra vanast Moskvitšist on saanud Lembitu käes tõepoolest paras unenägu.
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
Leiutaja Lembit pani oma puugaasi-mosse leekima
30.04.2009 21:12 | Saada sõbrale
Lembit Merila on naise sõnul selline nokitseja, kes suudab teoks asjad, mida on unes näinud. Sõbra vanast Moskvitšist on saanud Lembitu käes tõepoolest paras unenägu.
sama suure energiat säästva hoone puhul on sama näitaja aga vaid 1 kW!
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
tuleviku talumaja võiks olla oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
kehvalt kavandatud
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
Nürnbergis standardiks passiivmaja ehitamise põhimõtted
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Nürnbergis
standardiks
passiivmaja ehitamise
põhimõtted
» Kompaktne vorm
» Hea seintesoojustus, tüüpiline
U-arv < 0,15 W/(m2 K);
» Külmasildade puudumine
» Hea soojapidavusega aknad
(Uaken < 0,8 W/(m2 K)
» Akende paigutamine lõunasuunda,
et kasutada passiivselt päikesekütet
» Üle 85% soojatagastusega
ventilatsiooniseade
passiivmajastandard
» Energiavajadus kütteks mitte üle
15 kWh/(m2 a)
» Õhupidavus n50 mitte üle 0,6 1/h
» Hoone kogu energiavajadus kokku
primaarenergiaühikuna mitte üle
120 kWh/(m2 a)
harjumuspäraste ehitusmaterjalide
kasutuselevõtt
Konverentsiga paralleelselt toimunud
messil esitleti passiivmaja tüüpilisi
komponente: kõrgtõhusaid aknaid, ventilatsiooniagregaate
ja seinasüsteeme,
aga ka näiteks kärgtelliseid, mis on saavutanud
passiivmajastandardile vajaliku
kõrge soojapidavuse (Wienerberger).
Positiivsena hakkas silma, et ka passiivmajade
puhul saab üha enam valida
igale piirkonnale harjumuspäraseid ehitusmaterjale.
Uut elujõudu on kogumas puitkonstruktsioonmajad,
mille sõrestiksüsteeme
on võimalik terviklahendusteks kujundada.
Tüüpiliselt on passiivmaja soojustuse
paksus 40 cm, mis näiteks kiviseina
kasutamisel kandva osana teeb välisseina
kivi võrra paksemaks. Ainult puitsõrestiksüsteemi
kasutades välissein paksemaks
ei muutu. Praktikas kasutatakse
siiski võrdväärselt mõlemat lahendust,
kuna kivi annab seina ruumipoolsele
küljele suurema massi ja soojamahutavuse
soojamahutavuse,
mis on positiivne nii kütte- kui
jahutusvajaduse seisukohalt. Samas
võivad eeltoodud funktsiooni täita ka
sisekrohvid.
Kõrgtehnoloogilise tootena pakuvad
jätkuvat huvi kiiresti arenevad
vaakumisolatsioonplaadid, mida kasutades
on võimalik passiivmajale vajalik
soojapidavus saavutada vaid 2-3 cm
paksuste paneelidega. Firma VARIOTEC
tooted pakuvad eriti huvi renoveerimise
juures, kus soojustuskihi väljapoole
kasvatamine on sageli piiratud.
Üha rohkem leiab lahendus kasutust ka
uusehituses.
Samuti esitleti tooteid, mille puhul on
peale madalate püsikulude pandud rõhku
ka materjalide keskkonnasõbralikkusele.
Tüüpiliseks näiteks selle kohta on
tselluvillasoojustusega puitkarkass, mille
puhul saab kasutada looduslikke viimistlusmaterjale,
peamiselt looduslike sideainete
baasil krohve ja värve, mis mõjutavad
hoone sisekliimat. Näiteks aitab
looduslik krohv oma ööpäevase niiskuspuhverdusvõimega
õhuniiskust talvisel
kütteperioodil majas kõrgemal tasemel
hoida, mistõttu võib kaduda vajadus
niisu tusseadme järele. See on ka üks nn
„passiivsetest“ võtetest maja ehitamisel,
millega saavutatakse parem tõhusus ja
lõpptulemus.
Spetsiaalselt passiivmajade jaoks
loodud tootena esitleti messil passiivmaja
kompaktseadet – umbes külmkapi
suurust seadet, kuhu on ühildatud kõik
maja tehnosüsteemid (Paul, Nilan, Drexel
und Weiss). Passiivmaja küttekoormus
on madal ja kütteseade seega väga
väike. Defi nitsiooni järgi on passiivmaja
küttekoormus maksimaalselt 10 W/m2
(vatti ruutmeetri kohta), mis teeb tüüpilise
eramu kütteseadme võimsuseks
vaid mõne kilovati. Tänu seadmete väiksusele
saab nendega ühildada kõik
ventilatsiooni, kütte ja sooja vee saamiseks
vajalikud agregaadid. Kompaktseade
sisaldab peale soojatagastusega
ventilatsiooni ka õhk-vesi-tüüpi soojapumpa,
mis juhib väljaviidavas õhus sisalduva
jääksoojuse tarbevee paaki.
Enamasti on sama paagiga ühildatud ka
päikesekollektor. Süsteem katab koos
päikeseenergiaga umbes 50–70% sooja
tarbevee aastavajadusest. Kuigi päikesepaneelide
kasutamine on passiivmaja
puhul valikuline, on mõistlik sellega
alandada ka vee küttevajadust. Passiivmajas
„katlaruum“ seega tavamõistes
puudub, kuna tehnosõlm võib paikneda
ka näiteks abiruumis pesumasina kõrval.
Elektri kasutamisel abikütteks on
see lahendus puhas, ehitamisel hoitakse
kokku kolde, korstna ja keskkütte väljaehitamise
arvelt.
Passiivmajakonverents on võtnud
selgelt rahvusvahelise mõõtme. Kui varem
oli tegemist suhteliselt Euroopakeskse
ettevõtmisega, siis praegu on
osalejaid ka Ameerikast, Jaapanist ja
Austraaliast. Projekte olid samuti kogu
maailma riikidest, kusjuures silma torkas,
et iga kultuuriruumi passiivmajad on
omanäolised. Kõige suurem arv osavõtjaid
on siiski saksa keelt rääkivatest riikidest.
Põhjamaad ja Balti riigid on endiselt
tagasihoidlikult esindatud.
Järgmise aasta passiivmajakonverents-mess
toimub Frankfurdis. Konverentsi veebileht on
www.passivhaustagung.de.
Loos nimetatud
fi rmade saidid:
Wienerberger, www.wienerberger.at
VARIOTEC, www.variotec.de
Paul, www.paul-lueftung.de
Nilan, www.nilan.de
Drexel und Weiss; www.drexel-weiss.at
Nürnbergis
standardiks
passiivmaja ehitamise
põhimõtted
» Kompaktne vorm
» Hea seintesoojustus, tüüpiline
U-arv < 0,15 W/(m2 K);
» Külmasildade puudumine
» Hea soojapidavusega aknad
(Uaken < 0,8 W/(m2 K)
» Akende paigutamine lõunasuunda,
et kasutada passiivselt päikesekütet
» Üle 85% soojatagastusega
ventilatsiooniseade
passiivmajastandard
» Energiavajadus kütteks mitte üle
15 kWh/(m2 a)
» Õhupidavus n50 mitte üle 0,6 1/h
» Hoone kogu energiavajadus kokku
primaarenergiaühikuna mitte üle
120 kWh/(m2 a)
harjumuspäraste ehitusmaterjalide
kasutuselevõtt
Konverentsiga paralleelselt toimunud
messil esitleti passiivmaja tüüpilisi
komponente: kõrgtõhusaid aknaid, ventilatsiooniagregaate
ja seinasüsteeme,
aga ka näiteks kärgtelliseid, mis on saavutanud
passiivmajastandardile vajaliku
kõrge soojapidavuse (Wienerberger).
Positiivsena hakkas silma, et ka passiivmajade
puhul saab üha enam valida
igale piirkonnale harjumuspäraseid ehitusmaterjale.
Uut elujõudu on kogumas puitkonstruktsioonmajad,
mille sõrestiksüsteeme
on võimalik terviklahendusteks kujundada.
Tüüpiliselt on passiivmaja soojustuse
paksus 40 cm, mis näiteks kiviseina
kasutamisel kandva osana teeb välisseina
kivi võrra paksemaks. Ainult puitsõrestiksüsteemi
kasutades välissein paksemaks
ei muutu. Praktikas kasutatakse
siiski võrdväärselt mõlemat lahendust,
kuna kivi annab seina ruumipoolsele
küljele suurema massi ja soojamahutavuse
soojamahutavuse,
mis on positiivne nii kütte- kui
jahutusvajaduse seisukohalt. Samas
võivad eeltoodud funktsiooni täita ka
sisekrohvid.
Kõrgtehnoloogilise tootena pakuvad
jätkuvat huvi kiiresti arenevad
vaakumisolatsioonplaadid, mida kasutades
on võimalik passiivmajale vajalik
soojapidavus saavutada vaid 2-3 cm
paksuste paneelidega. Firma VARIOTEC
tooted pakuvad eriti huvi renoveerimise
juures, kus soojustuskihi väljapoole
kasvatamine on sageli piiratud.
Üha rohkem leiab lahendus kasutust ka
uusehituses.
Samuti esitleti tooteid, mille puhul on
peale madalate püsikulude pandud rõhku
ka materjalide keskkonnasõbralikkusele.
Tüüpiliseks näiteks selle kohta on
tselluvillasoojustusega puitkarkass, mille
puhul saab kasutada looduslikke viimistlusmaterjale,
peamiselt looduslike sideainete
baasil krohve ja värve, mis mõjutavad
hoone sisekliimat. Näiteks aitab
looduslik krohv oma ööpäevase niiskuspuhverdusvõimega
õhuniiskust talvisel
kütteperioodil majas kõrgemal tasemel
hoida, mistõttu võib kaduda vajadus
niisu tusseadme järele. See on ka üks nn
„passiivsetest“ võtetest maja ehitamisel,
millega saavutatakse parem tõhusus ja
lõpptulemus.
Spetsiaalselt passiivmajade jaoks
loodud tootena esitleti messil passiivmaja
kompaktseadet – umbes külmkapi
suurust seadet, kuhu on ühildatud kõik
maja tehnosüsteemid (Paul, Nilan, Drexel
und Weiss). Passiivmaja küttekoormus
on madal ja kütteseade seega väga
väike. Defi nitsiooni järgi on passiivmaja
küttekoormus maksimaalselt 10 W/m2
(vatti ruutmeetri kohta), mis teeb tüüpilise
eramu kütteseadme võimsuseks
vaid mõne kilovati. Tänu seadmete väiksusele
saab nendega ühildada kõik
ventilatsiooni, kütte ja sooja vee saamiseks
vajalikud agregaadid. Kompaktseade
sisaldab peale soojatagastusega
ventilatsiooni ka õhk-vesi-tüüpi soojapumpa,
mis juhib väljaviidavas õhus sisalduva
jääksoojuse tarbevee paaki.
Enamasti on sama paagiga ühildatud ka
päikesekollektor. Süsteem katab koos
päikeseenergiaga umbes 50–70% sooja
tarbevee aastavajadusest. Kuigi päikesepaneelide
kasutamine on passiivmaja
puhul valikuline, on mõistlik sellega
alandada ka vee küttevajadust. Passiivmajas
„katlaruum“ seega tavamõistes
puudub, kuna tehnosõlm võib paikneda
ka näiteks abiruumis pesumasina kõrval.
Elektri kasutamisel abikütteks on
see lahendus puhas, ehitamisel hoitakse
kokku kolde, korstna ja keskkütte väljaehitamise
arvelt.
Passiivmajakonverents on võtnud
selgelt rahvusvahelise mõõtme. Kui varem
oli tegemist suhteliselt Euroopakeskse
ettevõtmisega, siis praegu on
osalejaid ka Ameerikast, Jaapanist ja
Austraaliast. Projekte olid samuti kogu
maailma riikidest, kusjuures silma torkas,
et iga kultuuriruumi passiivmajad on
omanäolised. Kõige suurem arv osavõtjaid
on siiski saksa keelt rääkivatest riikidest.
Põhjamaad ja Balti riigid on endiselt
tagasihoidlikult esindatud.
Järgmise aasta passiivmajakonverents-mess
toimub Frankfurdis. Konverentsi veebileht on
www.passivhaustagung.de.
Loos nimetatud
fi rmade saidid:
Wienerberger, www.wienerberger.at
VARIOTEC, www.variotec.de
Paul, www.paul-lueftung.de
Nilan, www.nilan.de
Drexel und Weiss; www.drexel-weiss.at
Passiivmajakonverents 2008 Kõrgtasemel energiatõhusus muutub
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Passiivmajakonverents 2008 Kõrgtasemel energiatõhusus muutub
Euroopa energia- ja kliimapaketi
valguses on kõrge
energiatõhususega hooned
peagi muutumas standardiks.
Kuigi teema on praegu eriti
aktuaalne Euroopas, tuleb
sellega kaasa ka muu maailm.
11.–13. aprillini Nürnbergis
toimunud passiivmaja
konverents-messil nähtust
ja kuuldust kirjutab Tartu
Ülikooli energiatõhusa
ehituse tuumiklabori
juhataja Tõnu Mauring.
Passiivmaja on oma võidavadkõik-
lahenduse tõttu olnud juba
aastaid kõrge tähelepanu all.
Tänaseks on kunagisest kõrge energiatõhususega
maja musternäitest saamas
aga standard, millega peavad arvestama
kõik hooneehitusega seotud osapooled,
arendajatest projekteerijate ja
ehitajateni. Seda põhjusel, et kokkulepitud
rahvusvahelisi kliimakohustusi1
on riikidel võimalik täita üksnes juhul,
kui uute majade planeerimisel ja ehitamisel
rakendatakse passiivmaja standardit2.
Nagu rõhutas Euroopa Komisjoni
esindaja Vincent Berrutto, nähakse
just hoonesektoris eriti suurt potentsiaali
energiavajaduse kasvu ohjamisel.
Kui hoonete puhul on võrdlemisi lihtne
vähendada küttevajadust 90%, siis teistes
sektorites, nt transpordis, on sellist
potentsiaali välja tuua praktiliselt võimatu.
Pealegi on hoonesektor energiakasutajana
pea igas riigis suurim, enamasti
üle 40%.
Konverensi üks lähtekohti oli see, et
arvestades elamispinna väga aeglast
uuenemist (u 1% aastas), tuleb alustada
2020. aasta kliimakaitse eesmärkidele
vastavate hoonete ehitamisega juba
nüüd. Vastavaid põhimõtteid tuleb järgida
ka ulatusliku renoveerimise puhul,
kuna hinnanguliselt on 75% praegu
kasutusel olevatest hoonetest käibel ka
veel aastal 2050. Nii soovitab Euroopa
Parlament uute hoonete ehitamisel
hakata passiivmaja standardile toetuma
juba alatest 2011. aastast3 ning passiivkütte-
ja jahutuslahenduste kasutamisega
alustada juba käesoleval aastal.
Võit on siiski mitmepoolne, kuna
näiteks passiivmaja komponentidega
hoonete renoveerimine tähendab praeguste
kogemuste põhjal palju enamat
kui vaid energia kokkuhoidu: hoone
kasutaja jaoks paraneb oluliselt maja
sisekliima, omanik hoiab kokku jooksvatelt
kuludelt ning vara säilitamiselt,
riik suurendab aga sõltumatust sisseostetavast
kütusest ning saab vähendada
kütuste põletamisest tekkivat kliimamõju.
Passiivmajakonverents 2008 Kõrgtasemel energiatõhusus muutub
Euroopa energia- ja kliimapaketi
valguses on kõrge
energiatõhususega hooned
peagi muutumas standardiks.
Kuigi teema on praegu eriti
aktuaalne Euroopas, tuleb
sellega kaasa ka muu maailm.
11.–13. aprillini Nürnbergis
toimunud passiivmaja
konverents-messil nähtust
ja kuuldust kirjutab Tartu
Ülikooli energiatõhusa
ehituse tuumiklabori
juhataja Tõnu Mauring.
Passiivmaja on oma võidavadkõik-
lahenduse tõttu olnud juba
aastaid kõrge tähelepanu all.
Tänaseks on kunagisest kõrge energiatõhususega
maja musternäitest saamas
aga standard, millega peavad arvestama
kõik hooneehitusega seotud osapooled,
arendajatest projekteerijate ja
ehitajateni. Seda põhjusel, et kokkulepitud
rahvusvahelisi kliimakohustusi1
on riikidel võimalik täita üksnes juhul,
kui uute majade planeerimisel ja ehitamisel
rakendatakse passiivmaja standardit2.
Nagu rõhutas Euroopa Komisjoni
esindaja Vincent Berrutto, nähakse
just hoonesektoris eriti suurt potentsiaali
energiavajaduse kasvu ohjamisel.
Kui hoonete puhul on võrdlemisi lihtne
vähendada küttevajadust 90%, siis teistes
sektorites, nt transpordis, on sellist
potentsiaali välja tuua praktiliselt võimatu.
Pealegi on hoonesektor energiakasutajana
pea igas riigis suurim, enamasti
üle 40%.
Konverensi üks lähtekohti oli see, et
arvestades elamispinna väga aeglast
uuenemist (u 1% aastas), tuleb alustada
2020. aasta kliimakaitse eesmärkidele
vastavate hoonete ehitamisega juba
nüüd. Vastavaid põhimõtteid tuleb järgida
ka ulatusliku renoveerimise puhul,
kuna hinnanguliselt on 75% praegu
kasutusel olevatest hoonetest käibel ka
veel aastal 2050. Nii soovitab Euroopa
Parlament uute hoonete ehitamisel
hakata passiivmaja standardile toetuma
juba alatest 2011. aastast3 ning passiivkütte-
ja jahutuslahenduste kasutamisega
alustada juba käesoleval aastal.
Võit on siiski mitmepoolne, kuna
näiteks passiivmaja komponentidega
hoonete renoveerimine tähendab praeguste
kogemuste põhjal palju enamat
kui vaid energia kokkuhoidu: hoone
kasutaja jaoks paraneb oluliselt maja
sisekliima, omanik hoiab kokku jooksvatelt
kuludelt ning vara säilitamiselt,
riik suurendab aga sõltumatust sisseostetavast
kütusest ning saab vähendada
kütuste põletamisest tekkivat kliimamõju.
talumaja peab muutuma oma energiavarustuselt sõltumatuks
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Küsimus ei ole praegu niivõrd alternatiivsete
energialiikide leidmises kui
just arukates valikutes. Kõigepealt tuleb
meil tegeleda vajaliku energiahulga kontrolli
alla saamisega, mis määrab ära meie
energiavajaduse. Seega on Eesti energiamajanduses
esmane küsimus, kuidas olla
energiasäästlikum. Alustame kasvõi hoonetest
– nii ehitatavaid kui ka olemasolevaid
hooneid on võimalik muuta palju
energiasäästlikumaks.
Kogu muundatud energia võimsus on
praegu 1200–1300 MW (megavatti, 103
kW), sh umbes 400 MW sellest moodustab
elektrivõimsuste vajadus. Ning seda
sellepärast, et meie elamispinnad soojadvalged
hoida. Säästlikult toimides ja
hooneid energiasäästlikena renoveerides
ja ehitades võiks meie vajadus energiavõimsuse
järele olla vaid 150 MW, sealhulgas
elektri järele vaid 50 MW.
Toon võrdluseks: kehvalt kavandatud
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
Küsimus ei ole praegu niivõrd alternatiivsete
energialiikide leidmises kui
just arukates valikutes. Kõigepealt tuleb
meil tegeleda vajaliku energiahulga kontrolli
alla saamisega, mis määrab ära meie
energiavajaduse. Seega on Eesti energiamajanduses
esmane küsimus, kuidas olla
energiasäästlikum. Alustame kasvõi hoonetest
– nii ehitatavaid kui ka olemasolevaid
hooneid on võimalik muuta palju
energiasäästlikumaks.
Kogu muundatud energia võimsus on
praegu 1200–1300 MW (megavatti, 103
kW), sh umbes 400 MW sellest moodustab
elektrivõimsuste vajadus. Ning seda
sellepärast, et meie elamispinnad soojadvalged
hoida. Säästlikult toimides ja
hooneid energiasäästlikena renoveerides
ja ehitades võiks meie vajadus energiavõimsuse
järele olla vaid 150 MW, sealhulgas
elektri järele vaid 50 MW.
Toon võrdluseks: kehvalt kavandatud
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
talumaja peab muutuma oma energiavarustuselt sõltumatuks Suutes toimida energiasäästlikumalt, suureneks ühtlasi meie võimalus valida erinevate alterna
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Marek Strandberg: talumaja peab muutuma oma
energiavarustuselt sõltumatuks
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie
võimalus valida erinevate
alternatiivsete energiaallikate
vahel, leiab erakonna Eestimaa
Rohelised juhatuse liige Marek
Strandberg.
Küsimus ei ole praegu niivõrd alternatiivsete
energialiikide leidmises kui
just arukates valikutes. Kõigepealt tuleb
meil tegeleda vajaliku energiahulga kontrolli
alla saamisega, mis määrab ära meie
energiavajaduse. Seega on Eesti energiamajanduses
esmane küsimus, kuidas olla
energiasäästlikum. Alustame kasvõi hoonetest
– nii ehitatavaid kui ka olemasolevaid
hooneid on võimalik muuta palju
energiasäästlikumaks.
Kogu muundatud energia võimsus on
praegu 1200–1300 MW (megavatti, 103
kW), sh umbes 400 MW sellest moodustab
elektrivõimsuste vajadus. Ning seda
sellepärast, et meie elamispinnad soojadvalged
hoida. Säästlikult toimides ja
hooneid energiasäästlikena renoveerides
ja ehitades võiks meie vajadus energiavõimsuse
järele olla vaid 150 MW, sealhulgas
elektri järele vaid 50 MW.
Toon võrdluseks: kehvalt kavandatud
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
Alternatiivenergia võimalused
Eestile:
1. Kaabliühendus põhjamaadega
(eelkõige Rootsi)
Tulemus: tekib elektrisüsteemi stabiliseerimise
võimalus, energia hind allub enam
tururegulatsioonile, Loode-Vene energiasüsteem
kaotaks oma positsiooni Eesti elektrisüsteemi
varustuskindluse ja stabilisatsiooni
allikana.
2. Biomassi ja põlevkivi
gaasistamine
Tulemus: gaasi kasutamine kasvatab
märkimisväärselt kütuste kasutamise efektiivsust,
mis täna on Eestis põhjendamatult
madal.
3. Tuumaenergia
Tuumajaama ehitamine Eestisse tooks
kaasa majandusprobleemid. Seni on tuumaenergeetikat
kui majandusharu käsitletud
väga pinnapealselt. Näiteks on Soome Olkiluoto
III reaktori ehitusmaksumus kujune-
Marek
strandberg,
Eestimaa
rohelised
juhatuse
liige
mas plaanitust oluliseks kallimaks. Tähelepanu
alt on välja jäänud asjaolu, et nii, nagu
tõuseb nafta hind, tõuseb ka tuumakütuse
hind. Energianõudluse kasv tingib paratamatult
olukorra, kus mistahes kütused või energiamuundamistehnoloogiad
annavad lõppkokkuvõttes
ühesuguse energiahinna.
Nõudluse kasv energiamuundamistehnoloogiate
järele tekitab aga majandusnähtuse,
mida nimetatakse “müüja turuks”. Eesti on
mis tahes reaktorimüüja jaoks ühe reaktori
turg. Kliendi hoidmine siin ei nõua pingutust.
See nähtus on majandussuhetes üldine, olgu
tegu pastapliiatsi või suure reisilaeva ostumüügiga.
Kui müüjal pole põhjust kliendilt
rohkem oste loota, lõpetab ta pingutamise.
Nagu tuulegeneraatorid, vajab ka tuumajaam
varustuskindluse tagamiseks oma
võimsusele vastavat tagavaratootmisvõimsust.
Kui Eestisse plaanitaks ehitada näiteks
1200 MW võimsusega tuumajaama, siis tähendab
see, et samas mahus tuleb rajada ka
tagavaratootmisvõimsusi. See aga on paraku
majandusministeeriumi energeetikaarengu
plaanist välja jäetud ning ka põhjus, miks
tuumaenergiat meil odavaks hinnatakse.
Ja veel: tuumareaktori hind on määramatu.
Me ei oska arvata, kui palju maksavad
selle valmistamiseks vajalikud materjalid
näiteks 15 aasta pärast. Seetõttu tulebki
kasu tusse võtta energiamuundamistehnoloogiaid,
mida on võimalik kasutada juba
lähiaastail, mitte kümnendi pärast, näiteks
tuule energiat.
Arvestada tuleb loomulikult ka keskkonnaprobleeme,
kuna tänapäeval pole maailmas
ühtki täiesti ohutut tuumajäätmete
matmiskohta, ning turvaprobleeme. Tuumaenergiat
kasutatakse ennekõike riikides,
mille tehniline kultuur ja kaitsevõime on
head. Nii võiks see ka jääda. Eesti tehniline
kultuur ja kaitsesüsteemid pole sedavõrd tasemel,
et võiksime tuumajaama julgelt kasutusse
võtta.
energiatarve kasvanud. Kümne aastaga
ta umbes nii palju kasvabki.
Milline on 25 aasta pärast Eesti
energiabilanss?
Ma arvan, et see oluliselt ei muutu.
Kakskümmend viis aastat möödub kiiresti.
See ei saa oluliselt muutuda, sest me
tõenäoliselt ei saa tuumajaama nii kiiresti
kätte. Me oleme juba õige tellimisaja maha
maganud. Praegu on sabad kasvanud
väga pikaks. Sellest, kuidas sabad kasvavad,
et anta endale paraku aru. 15 aasta
pärast tuumajaam kätte saada on ilmvõimatu.
Järelikult on minu ennustus, et ka
25 aasta pärast saame oma baasenergia
põlevkivist. Senisega sarnane protsent
energiat tuleb gaasist ja tuulest.
Foto:
Marek Strandberg: talumaja peab muutuma oma
energiavarustuselt sõltumatuks
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie
võimalus valida erinevate
alternatiivsete energiaallikate
vahel, leiab erakonna Eestimaa
Rohelised juhatuse liige Marek
Strandberg.
Küsimus ei ole praegu niivõrd alternatiivsete
energialiikide leidmises kui
just arukates valikutes. Kõigepealt tuleb
meil tegeleda vajaliku energiahulga kontrolli
alla saamisega, mis määrab ära meie
energiavajaduse. Seega on Eesti energiamajanduses
esmane küsimus, kuidas olla
energiasäästlikum. Alustame kasvõi hoonetest
– nii ehitatavaid kui ka olemasolevaid
hooneid on võimalik muuta palju
energiasäästlikumaks.
Kogu muundatud energia võimsus on
praegu 1200–1300 MW (megavatti, 103
kW), sh umbes 400 MW sellest moodustab
elektrivõimsuste vajadus. Ning seda
sellepärast, et meie elamispinnad soojadvalged
hoida. Säästlikult toimides ja
hooneid energiasäästlikena renoveerides
ja ehitades võiks meie vajadus energiavõimsuse
järele olla vaid 150 MW, sealhulgas
elektri järele vaid 50 MW.
Toon võrdluseks: kehvalt kavandatud
ja ehitatud hoone võib kulutada aastas
energiat kuni 400 kWh/m2 (kilovatt-tunnis
ruutmeetri kohta). Arukalt rajatud
hoone energiakulu on isegi meie laiuskraadil
20–30 kWh/m2 aastas. Siit ka oluline erinevus:
kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!
Suutes toimida energiasäästlikumalt,
suureneks ühtlasi meie võimalus valida alternatiivsete
energiaallikate vahel. Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.
Alternatiivenergia võimalused
Eestile:
1. Kaabliühendus põhjamaadega
(eelkõige Rootsi)
Tulemus: tekib elektrisüsteemi stabiliseerimise
võimalus, energia hind allub enam
tururegulatsioonile, Loode-Vene energiasüsteem
kaotaks oma positsiooni Eesti elektrisüsteemi
varustuskindluse ja stabilisatsiooni
allikana.
2. Biomassi ja põlevkivi
gaasistamine
Tulemus: gaasi kasutamine kasvatab
märkimisväärselt kütuste kasutamise efektiivsust,
mis täna on Eestis põhjendamatult
madal.
3. Tuumaenergia
Tuumajaama ehitamine Eestisse tooks
kaasa majandusprobleemid. Seni on tuumaenergeetikat
kui majandusharu käsitletud
väga pinnapealselt. Näiteks on Soome Olkiluoto
III reaktori ehitusmaksumus kujune-
Marek
strandberg,
Eestimaa
rohelised
juhatuse
liige
mas plaanitust oluliseks kallimaks. Tähelepanu
alt on välja jäänud asjaolu, et nii, nagu
tõuseb nafta hind, tõuseb ka tuumakütuse
hind. Energianõudluse kasv tingib paratamatult
olukorra, kus mistahes kütused või energiamuundamistehnoloogiad
annavad lõppkokkuvõttes
ühesuguse energiahinna.
Nõudluse kasv energiamuundamistehnoloogiate
järele tekitab aga majandusnähtuse,
mida nimetatakse “müüja turuks”. Eesti on
mis tahes reaktorimüüja jaoks ühe reaktori
turg. Kliendi hoidmine siin ei nõua pingutust.
See nähtus on majandussuhetes üldine, olgu
tegu pastapliiatsi või suure reisilaeva ostumüügiga.
Kui müüjal pole põhjust kliendilt
rohkem oste loota, lõpetab ta pingutamise.
Nagu tuulegeneraatorid, vajab ka tuumajaam
varustuskindluse tagamiseks oma
võimsusele vastavat tagavaratootmisvõimsust.
Kui Eestisse plaanitaks ehitada näiteks
1200 MW võimsusega tuumajaama, siis tähendab
see, et samas mahus tuleb rajada ka
tagavaratootmisvõimsusi. See aga on paraku
majandusministeeriumi energeetikaarengu
plaanist välja jäetud ning ka põhjus, miks
tuumaenergiat meil odavaks hinnatakse.
Ja veel: tuumareaktori hind on määramatu.
Me ei oska arvata, kui palju maksavad
selle valmistamiseks vajalikud materjalid
näiteks 15 aasta pärast. Seetõttu tulebki
kasu tusse võtta energiamuundamistehnoloogiaid,
mida on võimalik kasutada juba
lähiaastail, mitte kümnendi pärast, näiteks
tuule energiat.
Arvestada tuleb loomulikult ka keskkonnaprobleeme,
kuna tänapäeval pole maailmas
ühtki täiesti ohutut tuumajäätmete
matmiskohta, ning turvaprobleeme. Tuumaenergiat
kasutatakse ennekõike riikides,
mille tehniline kultuur ja kaitsevõime on
head. Nii võiks see ka jääda. Eesti tehniline
kultuur ja kaitsesüsteemid pole sedavõrd tasemel,
et võiksime tuumajaama julgelt kasutusse
võtta.
energiatarve kasvanud. Kümne aastaga
ta umbes nii palju kasvabki.
Milline on 25 aasta pärast Eesti
energiabilanss?
Ma arvan, et see oluliselt ei muutu.
Kakskümmend viis aastat möödub kiiresti.
See ei saa oluliselt muutuda, sest me
tõenäoliselt ei saa tuumajaama nii kiiresti
kätte. Me oleme juba õige tellimisaja maha
maganud. Praegu on sabad kasvanud
väga pikaks. Sellest, kuidas sabad kasvavad,
et anta endale paraku aru. 15 aasta
pärast tuumajaam kätte saada on ilmvõimatu.
Järelikult on minu ennustus, et ka
25 aasta pärast saame oma baasenergia
põlevkivist. Senisega sarnane protsent
energiat tuleb gaasist ja tuulest.
Foto:
Biolagunevaid pakendeid toodetakse tema sõnul maisitärklise baasil tehtud graanulitest ja need ei sisalda tilkagi naftat.
http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Kui lagunev on lagunev?
Viimaste aastate toornafta hinnaralli
ja keskkonnakaitse temaatika sunnivad
aina enam rääkima kilekottide
kahjulikkusest. See on omakorda sütitanud
nii-öelda loodussõbralike kottide
arenduse.
Kaasiku sõnul aetakse aga tihtilugu
segamini biolagunev ning lagunev kilepakend.
Kaupmehed ajavad imagoloogilistel
eesmärkidel tarbijatele puru
silma.
“Tavatarbija ei tee vahet, kuid biolagunev
ja lagunev – need on kaks täiesti
erinevat asja!” ütleb Kaasik.
Biolagunevaid pakendeid toodetakse
tema sõnul maisitärklise baasil tehtud
graanulitest ja need ei sisalda tilkagi
naftat. Nad näitavad välitingimustes
kõdunemise märke juba paari nädalaga
ning lagunevad täielikult veeks ja süsihappegaasiks.
Lagunevate pakendite puhul segatakse
nafta baasil toodetud polümeeride
hulka lagundamist kiirendavaid aineid,
näiteks linakiutolmu. Erinevalt tavalisest
kilest laguneb selline kile väikesteks
tükikesteks ja seguneb huumusega.
“Kui viskaksin tavalise kilekoti metsa
alla, siis kümne aasta pärast oleks
see endiselt seal. Kui aga viskaksin laguneva
kilekoti, siis kümne aasta pärast
oleksid seal tükid, millest suur osa
oleks huumusega segunenud,” ütleb
Kaasik.
Kaasiku väitel mängib kilede kasutamisel
suurt rolli hind. Lagunev kilekott
on tavalisest kilekotist 10–12 protsenti
kallim ja seega juba tarbijatele
vastuvõetav.
Biolagunev kordi kallim
Biolagunev kott on tavakotist kolm
korda kallim ja pole seetõttu veel massidele
taskukohane. “Jaekauplustes on
see nišitoode. Olen samas veendunud,
et tänu teadusele paraneb see olukord
juba lähiaastatel. Kuigi biolagunev kott
pole meie unikaalne toode, töötame
praegu välja oma kaubamärki,” räägib
Kaasik.
Esimesed katsetused toota biolagunevat
kilet on firmal selja taga ning
hetkel valmistutakse oma tootega turule
tulema. Kaasiku sõnul käivad läbirääkimised
prügifirmadega, kellel on huvi
oma klientidele biolagunevaid prügikotte
pakkuda, et jääks ära lagunevate
olmejäätmete panek tavalistesse kilekottidesse
Kui lagunev on lagunev?
Viimaste aastate toornafta hinnaralli
ja keskkonnakaitse temaatika sunnivad
aina enam rääkima kilekottide
kahjulikkusest. See on omakorda sütitanud
nii-öelda loodussõbralike kottide
arenduse.
Kaasiku sõnul aetakse aga tihtilugu
segamini biolagunev ning lagunev kilepakend.
Kaupmehed ajavad imagoloogilistel
eesmärkidel tarbijatele puru
silma.
“Tavatarbija ei tee vahet, kuid biolagunev
ja lagunev – need on kaks täiesti
erinevat asja!” ütleb Kaasik.
Biolagunevaid pakendeid toodetakse
tema sõnul maisitärklise baasil tehtud
graanulitest ja need ei sisalda tilkagi
naftat. Nad näitavad välitingimustes
kõdunemise märke juba paari nädalaga
ning lagunevad täielikult veeks ja süsihappegaasiks.
Lagunevate pakendite puhul segatakse
nafta baasil toodetud polümeeride
hulka lagundamist kiirendavaid aineid,
näiteks linakiutolmu. Erinevalt tavalisest
kilest laguneb selline kile väikesteks
tükikesteks ja seguneb huumusega.
“Kui viskaksin tavalise kilekoti metsa
alla, siis kümne aasta pärast oleks
see endiselt seal. Kui aga viskaksin laguneva
kilekoti, siis kümne aasta pärast
oleksid seal tükid, millest suur osa
oleks huumusega segunenud,” ütleb
Kaasik.
Kaasiku väitel mängib kilede kasutamisel
suurt rolli hind. Lagunev kilekott
on tavalisest kilekotist 10–12 protsenti
kallim ja seega juba tarbijatele
vastuvõetav.
Biolagunev kordi kallim
Biolagunev kott on tavakotist kolm
korda kallim ja pole seetõttu veel massidele
taskukohane. “Jaekauplustes on
see nišitoode. Olen samas veendunud,
et tänu teadusele paraneb see olukord
juba lähiaastatel. Kuigi biolagunev kott
pole meie unikaalne toode, töötame
praegu välja oma kaubamärki,” räägib
Kaasik.
Esimesed katsetused toota biolagunevat
kilet on firmal selja taga ning
hetkel valmistutakse oma tootega turule
tulema. Kaasiku sõnul käivad läbirääkimised
prügifirmadega, kellel on huvi
oma klientidele biolagunevaid prügikotte
pakkuda, et jääks ära lagunevate
olmejäätmete panek tavalistesse kilekottidesse
Silwi kiirabiauto oli IAA autonäitusel menukas
http://www.silwi.com/?a=page&subpage=48f5cd90b60af931bb6ed
Silwi kiirabiauto oli IAA autonäitusel menukas
25. septembrist 2. oktoobrini toimus Saksamaal Hannoveris 62. korda IAA autonäitus (Internationale Automobil Ausstellung). Saksa Autotootjate Ühing (VDA) korraldab seda üritust vaheldumisi sõidu- ja tarbeautodele.
Seekordne, tarbesõidukite näitus oli suurimaks omalaadseks maailmas, seda külastas tänavu üle 300 000 inimese. Väljapanekul võis tutvuda tarbe- ja erisõidukitega kõigist klassidest. Oma toodangut eksponeerisid 20684 ettevõtet üle kogu maailma, esindatud olid kõik juhtivad kaubamärgid eesotsas Mercedes-Benzi, Volkswageni ja Scaniaga.
Esmakordselt osales näitusel Silwi Autoehitus, tutvustades maailmale oma kiirabiautot. Mercedes-Benz Sprinter 318 CDI baasil ehitatud reanimobiil oli välja pandud erisõidukite hallis. Eksponeeritud kiirabiauto on kaasaegne kõrgtehnoloogiline toode. Auto arvutisüsteemi kuuluvad kuvarid nii arsti kui autojuhi jaoks. GPS-seade võimaldab määrata nii auto kui abivajaja asukohta.
Silwi kiirabiauto pälvis suure tähelepanu, tõustes kaaseksponentide seast esile nii maitseka disaini, uudsete tehnoloogiliste lahenduste kui ka kõrge kvaliteediga. Asjatundlik publik hindas kõrgelt auto väliskuju, LED-vilkureid ja –sisevalgustust ning ABS-tehnoloogia abil loodud kompaktset sisekujustust. Ka arsti jaoks oluliste süsteemide juhtimine puutetundlikult ekraanilt tõi kiitust.
Seetõttu tundsidki kiirabiauto vastu huvi erinevate riikide päästeteenistuste juhid ja automüüjad. Pakkumisi tehti nii Euroopa kui Aasia riikidesse.
Silwi kiirabiauto oli IAA autonäitusel menukas
25. septembrist 2. oktoobrini toimus Saksamaal Hannoveris 62. korda IAA autonäitus (Internationale Automobil Ausstellung). Saksa Autotootjate Ühing (VDA) korraldab seda üritust vaheldumisi sõidu- ja tarbeautodele.
Seekordne, tarbesõidukite näitus oli suurimaks omalaadseks maailmas, seda külastas tänavu üle 300 000 inimese. Väljapanekul võis tutvuda tarbe- ja erisõidukitega kõigist klassidest. Oma toodangut eksponeerisid 20684 ettevõtet üle kogu maailma, esindatud olid kõik juhtivad kaubamärgid eesotsas Mercedes-Benzi, Volkswageni ja Scaniaga.
Esmakordselt osales näitusel Silwi Autoehitus, tutvustades maailmale oma kiirabiautot. Mercedes-Benz Sprinter 318 CDI baasil ehitatud reanimobiil oli välja pandud erisõidukite hallis. Eksponeeritud kiirabiauto on kaasaegne kõrgtehnoloogiline toode. Auto arvutisüsteemi kuuluvad kuvarid nii arsti kui autojuhi jaoks. GPS-seade võimaldab määrata nii auto kui abivajaja asukohta.
Silwi kiirabiauto pälvis suure tähelepanu, tõustes kaaseksponentide seast esile nii maitseka disaini, uudsete tehnoloogiliste lahenduste kui ka kõrge kvaliteediga. Asjatundlik publik hindas kõrgelt auto väliskuju, LED-vilkureid ja –sisevalgustust ning ABS-tehnoloogia abil loodud kompaktset sisekujustust. Ka arsti jaoks oluliste süsteemide juhtimine puutetundlikult ekraanilt tõi kiitust.
Seetõttu tundsidki kiirabiauto vastu huvi erinevate riikide päästeteenistuste juhid ja automüüjad. Pakkumisi tehti nii Euroopa kui Aasia riikidesse.
Uute Mercedes-Benzi busside esitlus hotellis Euroopa
http://www.silwi.com/?a=page&subpage=498c03d8a9cfa7fa69c
Uute Mercedes-Benzi busside esitlus hotellis Euroopa
27. jaanuaril kutsus Silberauto Eesti bussifirmade juhid hotelli Euroopa tutvuma uute Mercedes-Benzi bussidega. Uudistoodetena esitleti turismibussi Tourismo ning linnatranspordiks mõeldud busse - soolobussi Conecto ja liigendbussi Conecto G. Lisaks olid lähemalt tutvumiseks kohal Mercedes-Benz Sprinteri baasil ehitatud 16-kohaline taksobuss, linnabuss (17 istekohta ja 6 seisukohta) ja 19-kohaline turismibuss.
2008. aasta kevadest on Silberauto EvoBus busside esindaja Eestis ja Leedus. EvoBus GmbH on Euroopa ja selle lähiturgudel, tegutsev Daimler AG 100 % osalusega tütarfirma, mis tegeleb busside tootmise, turustamise ja järelteenindusega.
Firma EvoBus omab kolme kaubamärki: Mercedes-Benz, Setra ja Omniplus.
Omniplus on Euroopa suurim busside teenindusvõrk, mis pakub bussispetsiifilisi teenuseid, juhtide koolitust, tehnilist koolitust töökodadele, lisaks koordineerib kasutatud busside müük ja pakub finantsteenused (esialgu küll üksnes Lääne-Euroopa turgudel).
Bussiesitlusest osavõtjatele tutvustati kohalviibinud meeskonda, kes on ka edaspidi valmis vastama küsimustele ning aitab pakkuda parimaid transpordilahendusi.
Märt Uibo
Mercedes-Benzi kaubikute ja EvoBusi müügijuht
Tel +372 626 6085
mart.uibo@silberauto.ee
Aivar Kuivkaev
Koolituse projektijuht
Tel +372 626 6083
aivar.kuivkaev@silberauto.ee
Kalju Kartau
Tehnilise koolituse instruktor
GSM +372 5333 7691
Kalju.Kartau@silberauto.ee
Uute Mercedes-Benzi busside esitlus hotellis Euroopa
27. jaanuaril kutsus Silberauto Eesti bussifirmade juhid hotelli Euroopa tutvuma uute Mercedes-Benzi bussidega. Uudistoodetena esitleti turismibussi Tourismo ning linnatranspordiks mõeldud busse - soolobussi Conecto ja liigendbussi Conecto G. Lisaks olid lähemalt tutvumiseks kohal Mercedes-Benz Sprinteri baasil ehitatud 16-kohaline taksobuss, linnabuss (17 istekohta ja 6 seisukohta) ja 19-kohaline turismibuss.
2008. aasta kevadest on Silberauto EvoBus busside esindaja Eestis ja Leedus. EvoBus GmbH on Euroopa ja selle lähiturgudel, tegutsev Daimler AG 100 % osalusega tütarfirma, mis tegeleb busside tootmise, turustamise ja järelteenindusega.
Firma EvoBus omab kolme kaubamärki: Mercedes-Benz, Setra ja Omniplus.
Omniplus on Euroopa suurim busside teenindusvõrk, mis pakub bussispetsiifilisi teenuseid, juhtide koolitust, tehnilist koolitust töökodadele, lisaks koordineerib kasutatud busside müük ja pakub finantsteenused (esialgu küll üksnes Lääne-Euroopa turgudel).
Bussiesitlusest osavõtjatele tutvustati kohalviibinud meeskonda, kes on ka edaspidi valmis vastama küsimustele ning aitab pakkuda parimaid transpordilahendusi.
Märt Uibo
Mercedes-Benzi kaubikute ja EvoBusi müügijuht
Tel +372 626 6085
mart.uibo@silberauto.ee
Aivar Kuivkaev
Koolituse projektijuht
Tel +372 626 6083
aivar.kuivkaev@silberauto.ee
Kalju Kartau
Tehnilise koolituse instruktor
GSM +372 5333 7691
Kalju.Kartau@silberauto.ee
Tooted
http://www.silwi.com/?a=page&page=42e176f4e9d7144dcee4e
Väikebussid
Linnabussid Taksobussid Turismibussid
Reisijate veoks
linnasiseliinidel sobilikud
iste- ja seisukohtadega varustatud bussid. Sobilikud reisijate teenindamiseks
nii linnasisestel kui ka
linnadevahelistel vedudel. Mugavad turismibussid
sobivad reisijate veoks
nii Eestis kui välismaal.
Näidispakkumised
Erisõidukid
Kiirabid Teleülekandebussid Posti- ja pangabussid
Operatiivsõiduk patsientide transpordiks. Liikuv saatejaam teleülekannete jaoks. Mobiilsed posti- ja pangakontorid.
Invabussid Politseisõidukid Kaubikud
Reisibuss, millega on võimalik transportida ka liikumispuuetega inimesi. Alarmsõiduk kuni viiele meeskonnaliikmele koos panipaikadega. Erinevate sisustuslahendustega Vito ja Sprinter kaubikud.
Päästeameti erisõidukid Meeskonnaveo furgoon
Meeskonnaautodeks mõeldud alarmsõiduk.
Veoautod
Furgoonid Mahuveoauto Konkslaaduriga veoautod
Erineva mahutavuse, otstarbe ja suurusega furgoonid. Mahuveoautod ehk kesktelikhaagised baseeruvad Mercedes-Benz Actros ja Atego mudelitel Erinevad pealisehitused Mercedes-Benz ja Mitsubishi Fuso Canter veokitele.
Kastiga veoautod
Erinevad kastid Mercedes-Benz ja Mitsubishi Fuso Canter veokitele.
Muud tooted
Ülevaade Metalltooted Reklaamtooted
Metallist ja puidust tooted vastavalt kliendi soovile.
Silwi Autoehituse AS Vana-Narva mnt. 8 Tallinn 74114 Estonia Tel. +372 6 360 610 Fax: +372 6 379 491 e-mail: silwi@silwi.ee
Väikebussid
Linnabussid Taksobussid Turismibussid
Reisijate veoks
linnasiseliinidel sobilikud
iste- ja seisukohtadega varustatud bussid. Sobilikud reisijate teenindamiseks
nii linnasisestel kui ka
linnadevahelistel vedudel. Mugavad turismibussid
sobivad reisijate veoks
nii Eestis kui välismaal.
Näidispakkumised
Erisõidukid
Kiirabid Teleülekandebussid Posti- ja pangabussid
Operatiivsõiduk patsientide transpordiks. Liikuv saatejaam teleülekannete jaoks. Mobiilsed posti- ja pangakontorid.
Invabussid Politseisõidukid Kaubikud
Reisibuss, millega on võimalik transportida ka liikumispuuetega inimesi. Alarmsõiduk kuni viiele meeskonnaliikmele koos panipaikadega. Erinevate sisustuslahendustega Vito ja Sprinter kaubikud.
Päästeameti erisõidukid Meeskonnaveo furgoon
Meeskonnaautodeks mõeldud alarmsõiduk.
Veoautod
Furgoonid Mahuveoauto Konkslaaduriga veoautod
Erineva mahutavuse, otstarbe ja suurusega furgoonid. Mahuveoautod ehk kesktelikhaagised baseeruvad Mercedes-Benz Actros ja Atego mudelitel Erinevad pealisehitused Mercedes-Benz ja Mitsubishi Fuso Canter veokitele.
Kastiga veoautod
Erinevad kastid Mercedes-Benz ja Mitsubishi Fuso Canter veokitele.
Muud tooted
Ülevaade Metalltooted Reklaamtooted
Metallist ja puidust tooted vastavalt kliendi soovile.
Silwi Autoehituse AS Vana-Narva mnt. 8 Tallinn 74114 Estonia Tel. +372 6 360 610 Fax: +372 6 379 491 e-mail: silwi@silwi.ee
Silwis ehitatud kiirabiauto Ruhnu vallale
http://www.silwi.com/?a=page&subpage=4acd8334c6ea58f1bcac
Silwis ehitatud kiirabiauto Ruhnu vallale
7. oktoobril kinkisid Tallinna Lastehaigla ja Tallinna Lastehaigla Toetusfond Ruhnu vallale haigla endise reanimobiili.
„Ruhnu saarel oli kiirabi järgi tõsine vajadus, sest siiani oli meil võimalik lamavaid haigeid helikopterile või laevale transportida vaid autokastis," ütles auto üleandmisel Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Õnnelikud oleme selle üle, et kiirabiautosse paigaldati osaliselt juba ka kaasaegseid meditsiinitarvikuid, millega on võimalik ekstreemsetel juhtudel abi saabumiseni olukorda kontrolli all hoida. Mingi osa seadmeid saadetakse saarele ja paigaldatakse autosse ka hiljem. Kiirabiauto olemasolu annab turvalisema tunde nii saare põliselanikele kui ka suvistele turistidele."
Üleantud kiirabibuss, mis on ümberehitatud Silwi Autoehituses Mercedes-Benz Sprinteri baasil, osteti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi annetajate abiga 2001. aastal. AS Silberauto ja Silwi Autoehituse koostöö Tallinna Lastehaigla Toetusfondiga jätkus 2007.aastal, mil ETV ja EMT heategevusprojektile "Jõulutunnel" laekunud annetuste eest ehitati Tallinna Lastehaiglale uus kiirabiauto – Mercedes-Benz Sprinteril põhinev eridisainiga reanimobiil. "Uue auto saamisel jäi tollal üks täiesti töökorras auto praktiliselt seisma," rääkis Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv. "Ruhnul oli aga vajadus taolise masina järgi suur ning ilmselt saab sellega seal veel mitmeid heategusid korda saata."
Enne uuele omanikule üleandmist teostati vajalikud hooldustööd AS Silberauto Eesti Maardu esinduses, töökulud kattis suuremas osas AS Silberauto ning abi saadi ka teistelt heategijatelt. "Autosse paigutati tõstetav kanderaam. Põhja-Eesti Regionaalhaigla lisas sinna omalt poolt uued lahased ja muud esmaabiks vajalikud tarbed," rääkis Kramer. „Kindlasti on kõikidel annetajatel hea meel kuulda, et autole on leitud Ruhnu saarel taas asjakohane rakendus."
Kiirabiauto anti Ruhnu vallale üle Lastehaigla territooriumil. Juba 10. oktoobril transporditakse sõiduk selle hooaja viimase praamiga Ruhnu saarele.
Silwis ehitatud kiirabiauto Ruhnu vallale
7. oktoobril kinkisid Tallinna Lastehaigla ja Tallinna Lastehaigla Toetusfond Ruhnu vallale haigla endise reanimobiili.
„Ruhnu saarel oli kiirabi järgi tõsine vajadus, sest siiani oli meil võimalik lamavaid haigeid helikopterile või laevale transportida vaid autokastis," ütles auto üleandmisel Ruhnu vallavanem Aare Sünter. "Õnnelikud oleme selle üle, et kiirabiautosse paigaldati osaliselt juba ka kaasaegseid meditsiinitarvikuid, millega on võimalik ekstreemsetel juhtudel abi saabumiseni olukorda kontrolli all hoida. Mingi osa seadmeid saadetakse saarele ja paigaldatakse autosse ka hiljem. Kiirabiauto olemasolu annab turvalisema tunde nii saare põliselanikele kui ka suvistele turistidele."
Üleantud kiirabibuss, mis on ümberehitatud Silwi Autoehituses Mercedes-Benz Sprinteri baasil, osteti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi annetajate abiga 2001. aastal. AS Silberauto ja Silwi Autoehituse koostöö Tallinna Lastehaigla Toetusfondiga jätkus 2007.aastal, mil ETV ja EMT heategevusprojektile "Jõulutunnel" laekunud annetuste eest ehitati Tallinna Lastehaiglale uus kiirabiauto – Mercedes-Benz Sprinteril põhinev eridisainiga reanimobiil. "Uue auto saamisel jäi tollal üks täiesti töökorras auto praktiliselt seisma," rääkis Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Mall-Anne Riikjärv. "Ruhnul oli aga vajadus taolise masina järgi suur ning ilmselt saab sellega seal veel mitmeid heategusid korda saata."
Enne uuele omanikule üleandmist teostati vajalikud hooldustööd AS Silberauto Eesti Maardu esinduses, töökulud kattis suuremas osas AS Silberauto ning abi saadi ka teistelt heategijatelt. "Autosse paigutati tõstetav kanderaam. Põhja-Eesti Regionaalhaigla lisas sinna omalt poolt uued lahased ja muud esmaabiks vajalikud tarbed," rääkis Kramer. „Kindlasti on kõikidel annetajatel hea meel kuulda, et autole on leitud Ruhnu saarel taas asjakohane rakendus."
Kiirabiauto anti Ruhnu vallale üle Lastehaigla territooriumil. Juba 10. oktoobril transporditakse sõiduk selle hooaja viimase praamiga Ruhnu saarele.
Silwi Autoehitus ehitab kliendi soovide järgi Mercedes-Benz tarbesõidukitest Sprinter ja Vito erisõidukeid, alates kiirabiautodest kuni luksusbussiden
http://www.silwi.com/?
Erisõidukid Mercedes-Benz tarbesõidukitest
Silwi Autoehitus ehitab kliendi soovide järgi Mercedes-Benz tarbesõidukitest Sprinter ja Vito erisõidukeid, alates kiirabiautodest kuni luksusbussideni välja. Kõik ümberehitused vastavad autotootja ja Euroopa Liidu karmidele nõuetele ning sõidukitel on tagatud tehase garantii.
Üheksa aasta pikkuse töökogemusega Eesti firma Silwi Autoehitus ehitab Mercedes-Benz tarbesõidukitest väikebusse, koolibusse, linnabusse, erisõidukeid kiirabile, politseile ja päästeteenistusele ning veokite pealisehitusi – furgoone, kaubaautosid ja külmikautosid.
Ettevõtte toodangust ligi 70 protsenti läheb ekspordiks. Eestis ümberehitatud Mercedes-Benz tarbesõidukeid eksporditakse Saksamaale, Soome, Venemaale, Ukrainasse, Norrasse, Lätisse, Leedusse ja Rootsi. Silwi Autoehituse eelisteks naaberriikide samalaadsete firmade ees on suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe ning firma paindlikkus.
Näiteks on Soome kiirabi ja mitmed haiglad tellinud uued kiirabiautod just Silwi Autoehituselt.
Venemaa teedel sõidavad kümned VIP bussid. Eestis kasutab Silwi Autoehituse toodangut nii kiirabi, politsei, päästeteenistus, kaitsejõud, lennujaam, taksofirmad ning energeetika ettevõtted.
Seni on ettevõte kasutanud baasautona valdavalt Mercedes-Benz tooteid, kuid kliendi soovil võime kasutada ka teisi tuntuid automarke. Baasmudeli valib tellija, meie ehitame vajamineva sõiduki.
2004. aastal väljastati Silwi Autoehitusele kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001:2000.
Lae sertifikaadid:
ISO 14001:2004 (est)
ISO 14001:2004 (eng)
ISO 9001:2008 (est)
ISO 9001:2008 (eng)
Kontakt:
Silwi Autoehituse AS
Vana-Narva mnt. 8
Tallinn 74114 Estonia
Tel. +372 6 360 610
Fax: +372 6 379 491
e-mail silwi@silwi.ee
Erisõidukid Mercedes-Benz tarbesõidukitest
Silwi Autoehitus ehitab kliendi soovide järgi Mercedes-Benz tarbesõidukitest Sprinter ja Vito erisõidukeid, alates kiirabiautodest kuni luksusbussideni välja. Kõik ümberehitused vastavad autotootja ja Euroopa Liidu karmidele nõuetele ning sõidukitel on tagatud tehase garantii.
Üheksa aasta pikkuse töökogemusega Eesti firma Silwi Autoehitus ehitab Mercedes-Benz tarbesõidukitest väikebusse, koolibusse, linnabusse, erisõidukeid kiirabile, politseile ja päästeteenistusele ning veokite pealisehitusi – furgoone, kaubaautosid ja külmikautosid.
Ettevõtte toodangust ligi 70 protsenti läheb ekspordiks. Eestis ümberehitatud Mercedes-Benz tarbesõidukeid eksporditakse Saksamaale, Soome, Venemaale, Ukrainasse, Norrasse, Lätisse, Leedusse ja Rootsi. Silwi Autoehituse eelisteks naaberriikide samalaadsete firmade ees on suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe ning firma paindlikkus.
Näiteks on Soome kiirabi ja mitmed haiglad tellinud uued kiirabiautod just Silwi Autoehituselt.
Venemaa teedel sõidavad kümned VIP bussid. Eestis kasutab Silwi Autoehituse toodangut nii kiirabi, politsei, päästeteenistus, kaitsejõud, lennujaam, taksofirmad ning energeetika ettevõtted.
Seni on ettevõte kasutanud baasautona valdavalt Mercedes-Benz tooteid, kuid kliendi soovil võime kasutada ka teisi tuntuid automarke. Baasmudeli valib tellija, meie ehitame vajamineva sõiduki.
2004. aastal väljastati Silwi Autoehitusele kvaliteedijuhtimise sertifikaat ISO 9001:2000.
Lae sertifikaadid:
ISO 14001:2004 (est)
ISO 14001:2004 (eng)
ISO 9001:2008 (est)
ISO 9001:2008 (eng)
Kontakt:
Silwi Autoehituse AS
Vana-Narva mnt. 8
Tallinn 74114 Estonia
Tel. +372 6 360 610
Fax: +372 6 379 491
e-mail silwi@silwi.ee
Ansip käis Jaapanis otsimas investoreid aga Mitcubishi andis tööd
http://www.ft.com/cms/s/0/9caca996-2200-11df-98dd-00144feab49a.html?ftcamp=rss&nclick_check=1
Mitsubishi in £100m wind turbine drive
By Ed Crooks and Chris Tighe
Published: February 25 2010 12:58 | Last updated: February 25 2010 21:18
Hopes that Britain could attract a large wind turbine factory were boosted on Thursday when Mitsubishi Power Systems, the Japanese engineering group, announced plans to invest up to £100m in a new research and development facility for offshore wind, creating 200 jobs.
Establishing the facility, to be used to develop and test Mitsubishi’s planned new large turbines for offshore use, puts Britain in the lead as the location for a factory that the government estimates could create 1,500 jobs.
EDITOR’S CHOICE
Turbine company in talks to open UK factory - Feb-24
North-east builds on its advantages - Jan-08
Miliband faces anger over turbine plant - Sep-17
But the company warned that a decision about the manufacturing plant could take a year or longer.
Mitsubishi has not yet decided where in Britain to build its R&D facility.
Ichiro Fukue, a Mitsubishi executive, said the location would depend on support from local government and the quality and engineering skills of the workforce.
The government is supporting the facility with up to £30m in grants – 30 per cent of its capital cost.
Lord Mandelson, the business secretary, said the government was taking an “activist” position to attract investment. “We are creating the largest market for offshore wind in the world, and we are determined to create an industry to support it,” he said.
The investment needed to meet the government’s plans for offshore wind has been estimated at £100bn, an opportunity equivalent to development of the North Sea for oil and gas production in the 1970s.
Lord Mandelson said Britain had missed the opportunity to build a strong onshore wind industry, and he was “determined not to let that happen again”.
The government also announced on Thursday a further £18.5m investment in the New and Renewable Energy Centre in Blyth, Northumberland, to fund an offshore wind test site. That would allow companies to test in the North Sea the equipment they are developing for use in challenging marine environments.
The centre’s blade-testing facilities have attracted Clipper Windpower, a Californian company. It has an R&D base at Narec and is developing manufacturing at a Newcastle riverside site.
Separately Siemens, the German engineering group, said on Thursday it was to invest in Marine Current Turbines, a British tidal energy company.
Copyright The Financial Times Limited 2010. You may share using our article tools. Please don't cut articles from FT.com and redistribute by email or post to the web.
Mitsubishi in £100m wind turbine drive
By Ed Crooks and Chris Tighe
Published: February 25 2010 12:58 | Last updated: February 25 2010 21:18
Hopes that Britain could attract a large wind turbine factory were boosted on Thursday when Mitsubishi Power Systems, the Japanese engineering group, announced plans to invest up to £100m in a new research and development facility for offshore wind, creating 200 jobs.
Establishing the facility, to be used to develop and test Mitsubishi’s planned new large turbines for offshore use, puts Britain in the lead as the location for a factory that the government estimates could create 1,500 jobs.
EDITOR’S CHOICE
Turbine company in talks to open UK factory - Feb-24
North-east builds on its advantages - Jan-08
Miliband faces anger over turbine plant - Sep-17
But the company warned that a decision about the manufacturing plant could take a year or longer.
Mitsubishi has not yet decided where in Britain to build its R&D facility.
Ichiro Fukue, a Mitsubishi executive, said the location would depend on support from local government and the quality and engineering skills of the workforce.
The government is supporting the facility with up to £30m in grants – 30 per cent of its capital cost.
Lord Mandelson, the business secretary, said the government was taking an “activist” position to attract investment. “We are creating the largest market for offshore wind in the world, and we are determined to create an industry to support it,” he said.
The investment needed to meet the government’s plans for offshore wind has been estimated at £100bn, an opportunity equivalent to development of the North Sea for oil and gas production in the 1970s.
Lord Mandelson said Britain had missed the opportunity to build a strong onshore wind industry, and he was “determined not to let that happen again”.
The government also announced on Thursday a further £18.5m investment in the New and Renewable Energy Centre in Blyth, Northumberland, to fund an offshore wind test site. That would allow companies to test in the North Sea the equipment they are developing for use in challenging marine environments.
The centre’s blade-testing facilities have attracted Clipper Windpower, a Californian company. It has an R&D base at Narec and is developing manufacturing at a Newcastle riverside site.
Separately Siemens, the German engineering group, said on Thursday it was to invest in Marine Current Turbines, a British tidal energy company.
Copyright The Financial Times Limited 2010. You may share using our article tools. Please don't cut articles from FT.com and redistribute by email or post to the web.