inseneR

Karis: teadmistepõhisest majandusest rääkimise asemele peavad tulema teod
http://www.tartupostimees.ee/?id=206701

Janno

03.01.2010 15:14
Seda juttu olen kuulnud, et Tallinna ülikool ja insenerid.
Insenerid ilma rahata midagi ära ei tee. Meil on küllalt neid Tallinna tehnikaülikooli insenere, kes saavad vähem palka kui müüriladuja ehitusel. Seega hiigelsummade tampimine tehnilisse haridusse küll midagi ei anna. Väärtust tuleb luua, mitte ilmtingimata toota, kas Hiinas on teadmistepõhine majandus?

See teadmistepõhine majandus on selline ütlus, et ega keegi aru ei saa, mida see tähendab.
Üldiselt on nii, et mingi hüvise loomise funktsioonil on kaks peamist sisendit: kapital ja tööjõud ning need kaks on teatud ulatuses teineteisega asendatavad. Näiteks mida rohkem kapitali kaasata, seda vähem peab tööjõudu kasutama, et sama resultaat saada. See seletab ka miks rikastes riikides töö eest rohkem makstakse. Tootmisprotsessi on rohkem kapitali kaasatud.

Kui on kapital kaasatud tootmisprotsessi, siis leitakse ka vahendid inimeste koolitamisdeks jne... Kui hakkame inimesi koolitama ilma kapitalita, siis see on lihtsalt onaneerimine.
-2 -1 +1 +2
Janno

03.01.2010 15:39
Kõige kahjulikumad meie majandusele on loosungid: Soomes on nii, Rootsis on nii.
Me ei ole Soome, me ei ole Rootsi. Me peame käituma vastavalt enda võimalustele ja oskustele.
Igasugused katsed riiklikult majandust juhtida ebaõnnestuvad alati. Teadmistepõhise majanduse loosung on katse seda teha. Eraturud ei saa hakkama valikute tegemisel, nüüd peab riik sekkuma ja inimesed kuidagi targemaks koolitama. Keegi eespool rääkis midagi isegi BMW tehasest. Püha lihtsameelsus, kas ta tõesti arvab, et peaklsime koolitama insenerid tolle tehase tarvis ning siis ootama jääma, et äkki tuleb mõni autotehas? Aga kui ei tule? Siis loome uued loosungid, kuidas riik saajks inimeste elu parandada?

maksimka

03.01.2010 17:14
Toon teemasse mõtlemapanevad näited:
1. Üle 1000 värske nn Eesti "kõrgkooli" lõpetaja on läinud kutsekooli ametit õppima, sest on seni raisanud vaid aega ja raha.
2. Meie Läände läinud noortest 95% töötavad lihtteeninduses või mustatööl, mis ei nõua enam kui veidi võõrkeelt ja liitmis -lahutuse oskust
3. Kõrgtasemega Švetsis läheb gümnaasiumi vaid ca 40% noortest aga Eestis pürgib sinna 80% !!! Mis sest kasu on ? Kellele neid juriste , suhtekorraldajaid , business-mastereid vaja on ? Kõik töötud.
4. Ülikiire arenguga Rahva-Hiinas, Jaapan ja Lõuna -Korea arenevad strateegilise PLAANIMAJANDUSE alusel , eesmärgistades konkreetsed tehnoloogilised eesmärgid alates solaarenergiast kuumissioonideni ja seda kuni 2025.a . Puha plaanimajandus!
5 ÜLIKIIRE arenguga Rahva-Hiinas läheb teadus-tehnoloogiale 2010 a juba 4,5% SKT st! Siinjuures SKT kahekordistub iga kuue (!) aastaga!
6. Vaadake , enamusel TÜ noortel doktoritel puudub erialane perspektiiv Eestis , puuduvad praktilised väljundid , ka seda isegi strateegiliselt olulistel erialadel , sest TEGELIKKU arenguplaani POLE olemas. On udused visioonid , seega eimiski. Mõeldakse vaid kuidas leida TÜ välistudengeid , et personal palgaraha teeniks.
7. Eesti valitsuse kompetentsus EI vasta 21. saj. tingimustele , seda eriti majandus-tehnilise konkurentsis . Loodetakse vaid välisinvestorile, kes vajab LIHTÖÖLISI , OSKUSTÖÖLISI ja mitte jutupaunikuid . Tehnoloogiat ja oskusteavet välisinvestor Eestis EI arenda.

tunnen

03.01.2010 17:20
kaasa inimestele,kes ei tee vahet kutsehariduse ,diplomeeritud tehnikute ja kõrgharidusega inseneeride vahel.Viimased loovad midagi uut,milleni eelmiste IQ ei ulatu.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka ometi (09:10).
-2 -1 +1 +1
Janno to tunnen

03.01.2010 18:21
selle asemel, et "midagi uut" luua võiksid need insenerid osata kasutada ka juba eksisteerivaid süsteeme. Siin arenguruumi on.
Läänes juba aastakümneid levinud ehitustehnoloogiatele, tuleb läänest projekteerija otsida, kui tahta selle tehnoloogia järgi Eestis ehitada. Põhjus väga lihtne, insenerid ei oska projekteerimisprogramme kasutada(autocadiga seda ei tee). Insenerid oma erialast tööd Eestis niikuinii ei tee, ehitustel on nad töödejuhatajad, tootmises vahetuse ülwemad, tsehhijuhatajad jne. Mitte millegi loovagas enamus neist Eestis ei tegele.
inseneR

03.01.2010 18:33
Mida varem saame vahetatud teadmistepõhisuse luulud tootmispõhise ühiskonna soovide vastu, seda varem pöörame ära vaesusesse viivalt teelt jõukusele viivale teele.

Kui innovatsioon oleks maailmas olnud motiveeritud vaid teadlase uudishimuga, aga mitte sõjanduse ja tootearenduse vajadustega, oleks meie teaduse tase tänasest maas 2000 aastat.
-1 -1 +1 +1
inseneR

03.01.2010 18:42
seniil
03.01.2010 10:45

#Kui seniil tohiks sõna sekka öelda, siis esimese teona oleks vaja teenida nii 100 miljardit kapitali, mida teadmispõhisesse majandusse investeerima hakata. 100 miljonist jääb kahjuks väheks ja ilma rahata ei saa kohe üldse.#

Veel äsja majandusmulli kasvu aastatel läks 5 aasta jooksul igal aastal eelarve lõhki 6 miljardi krooniga ning seega kokku 30 miljardiga. Selle raha eest oleks saanud 300 miljonit maksvaid Weroli suuruseid kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid 100 tükki. Ei ole kuulda olnud ettepaneku ivagi, et ülelaekunud raha oleks võinud panna tootmise tekitamiseks. Ikka oli juttu olmemurede lahendamisest.
Seega, küsimus pole niivõrd rahas, kuivõrd taipamatuses mõelda nii nagu mõtlevad jõukate tootmispõhiste maade inimesed. Kõigepealt rahamasinad käima ja siis alles muu.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33).
-0 -1 +1 +1
inseneR

03.01.2010 18:57
Kõrgtehnoloogilise tootmisega maal käib innovatsioon põhiliselt tootmiselt uue teadusuurimuse suunas, sinna 95% juhtudest jõudmata, sest müüdav toode saadakse valmis juba maailmas tehtud teaduse tulemusi kasutades. Need järelejäänud 5% toorearnduse probleemidest on n.ö. teadusemaigulised, mille lahendamiseks pole ettevõtte tootearenduse osakonna disaineritel mahti. Probleemid suunatakse ülikoolilaborisse, kus neist ehk viiendik lahendatakse. Järelejäänud 1% probleemide lahendused suunatakse tagasi ettevõttesse, kust need pärit ning seega pole probleeme nende rakendamisega. Seega, 99% juhtudel liigub tootmispõhises ühiskonnas innovaatiline probleem tootmiselt teaduse suunas ning vaid 1% probleeme tagsisidena tagasisuunas. Teadmistepõhisel maal, kus reeglina omamaine kõrgtehnoloogiline toomine puudub, pole innovaatika 99%-st pärisuunda ning eksisteerib vaid riigi rahade eest tehtav 1% tagasiside suund. Loomulikult on needki probleemid mitteasised ja R&D rahad vaid riigi teadusrahad, mis ongi 100 korda väiksemad, kui kommerts R&D rahad tootmispõhises riigis. Seega, ei anna teadmistepõhise maa ja tootmispõhise maa R&D rahade võrdlemine eriti midagi.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33) ja inseneR(18:42).
-0 -1 +1 +1
inseneR

03.01.2010 19:11
Kui Nokia seltskond poleks hakanud tootma ning oleks hakanud selle asemel teadust tegema, siis oleks Soomes üks tundmatu teadusgrupp, mille teadlased treivad artikleid ja taotlevad aeg ajalt riigi teadusrahasid. Et neid hädiseid riigi teadusrahasid saada, on vaja enne taotluse esitamist lasta avalikuse ette mull suurest maailmatähtsusega avastusest.
Nokia seltskond aga alustas tootmisest ja tootearendusest, kasutades maailmas juba tehtud teaduse tulemusi oskuslikult. Alles toote kolmanda modifikatsiooni juures läks vaja uut teadusuurimust. Selleks ajaks oli ettevõte juba jätksusuutliku suurusega ning alles niisuguse suurusega ettevõtted on suutelised oma tootearenduses aisiseid teadusprobleeme genereerima. Edasi ongi Nokia olnud teaduslike probleemide allikaks paljudele ülikoolilaboritele ning ka loomulikult rahastajaks.
Kui me ei suuda Eestisse tekitada omamaiseid jätkusuutliku suurusega kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid, ei teki nende tootearenduses ka probleeme ülikoolilaboreile, mille tulemusel tegelevad teaduslaborid õlfjuhul uina-muinaga. Kui pimekanast munapea leiabki juhuslikult tera, s.t. teeb asise teadusavastuse, siis pole seda ikkagi võimalik kõrgtehnoloogilise tootmiseta riigis rahaks teha. Hakata alles siis tootmist tekitama, kui avastus tehtud, on igal juhul rongist maha jäämine garanteeritud.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33), inseneR(18:42) ja inseneR(18:57).

inseneR

03.01.2010 19:29
Kui riigi teadusrahade teemad panna vastavusse riigi majanduse struktuuriga, siis oleks teaduse mõju ekspordile olemas, kuid siis jääks 90% teadlastest leivakannikata, s.h. ka need, kes on rahakraanide juures. Kas niisuguses olukorras on võimalikud muutused?

inseneR

03.01.2010 19:39
Eestis tehtud teadusuurimuste tulemusel pole siia sajandite jooksul tekkinud ühtegi kõrgtehnoloogilist ettevõtet, mille ekspordinumbrid oleks mõjutanud riigi eksporti.
Siia majanduslikel kaalutlustel rajatud ettevõtetes on hiljem küll tootearenduses tehtud asist teadusuurimust.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33), inseneR(18:42), inseneR(18:57), inseneR(19:11) ja inseneR(19:29).
-0 -1 +1 +0
REKLAAM
Janno to inseneR

03.01.2010 19:49
Niimoodi asi ei tööta, et riik ehitab kõrgtehnoloogilised tehased.
Erainvesteeringud rändavad rioigist välja ja riik riskib maksumaksjate rahadega kahtlastes projektides. Miks kahtlastes? Sest mingid valitsuse bürokraadid hakkavad otsustama, kuhu investeeringuid tarvis on.
Eraturud neile kaupadele nõudlust ei näe, sest on lollid, valitsuse bürokraat on tark ja tema teab. NSVL tuleb meelde.
Hea, et sa Weroli näiteks tõid. Me kõik teame, mis Weroliga juhtus.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Janno(15:14), Janno(15:39) ja Janno to tunnen(18:21).
-0 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 19:52
Lapsesuu

03.01.2010 19:35
#Äkki on probleem selles, et suur enamus ettevõtjatest ei taha või ei oska toodet luua või ei oma kapitali tootmisettevõtte püstitamiseks. #

Tootmispõhine ühiskond eeldaks omamist tootmist ja seega ka tootearendust. Teadmistepõhine ühiskond ei eelda tootmist.

#Meie ettevõtlus püsib vahendamisel. Tooteks puuduvad ressursid (tooraine, materjalid, tehnoloogia, oskustöötajad) ning ega rahvusvahelisele turule meil polegi millegagi nii väga minna.#

Kahjuks ei hinda ühiskond raha saamise viise erinevalt, s.t. kehtib printsiip "raha ei haise".

#Nii me siis masskorras ehitasime üksteisele kinnisvara ning odavalt kokkuostetut müüme kallima hinnaga kellelegi edasi (n Säästumarketi kaupa külapoes).#

See, et inimene suudab rõivaid ja toitu muretseda ehk riik ehitada ja toiduaineid toota, peaks olema loomulik, s.t., ei tohiks olla sama moodi väärtustatud, kui on elukutseline professionaalsus tootmises ehk siis ekspordiraha teenimisel.

#Miks Eesti kapital ei soovi teha rahapaigutusi Eestis tootmisse, vaid väljaspool Eestit?#

Eesti jõukad inimesed on oma rikkuse saavutanud laokil kinnisvara käsitlemisega ega oska muud. Seetõttu tehakse sama seal, kus see veel võimalik on, s.t. Ukrainas, Gruusias, Bulgaarias laokil kinnisvaraga tegeledes.

#Ja miks me räägime mingitest väisinvestoritest, kes meile raha paigutama tuleksid? Kust nad tulevad ja mispärast siis, kui meie oma ärimehed viivad raha Balkanimaadesse, Taisse jne#

Kui meie omad rikkurid oskaks paigutada raha kõrgtehnoloogilise tootmise tekitamisesse, siis nad teeks seda. Välismaised investorid oskavad raha teha tootmisega.
inseneR

03.01.2010 20:05
Janno to inseneR

03.01.2010 19:49
#Niimoodi asi ei tööta, et riik ehitab kõrgtehnoloogilised tehased.#

Soomlased tegid kunagi nii ja ainuke tuntud ebaõnnestumine oli kineskoobitehas Walco. Siiski ei läinud ka Walco täielikult aia taha, sest pankrotti läinud Walco üheks osakonnaks oli mobiile tootev Mobira, mille ostis ära kummisaabaste valmistaja ja sellest läks käima midagi väga märkimisväärset.

#Erainvesteeringud rändavad rioigist välja ja riik riskib maksumaksjate rahadega kahtlastes projektides.#

Kahjuks pole meil tootmiskogemusega rikkureid. Tootmiskogemuse võiks sisse osta, kuid selleks on vaja lahti saada teadmistepõhisuse luuludest ja omandada soov toota.

# Miks kahtlastes? Sest mingid valitsuse bürokraadid hakkavad otsustama, kuhu investeeringuid tarvis on.#

Kui alustada teadustest, siis kaotatakse igal juhul. Kui tegeletakse vaid kinnisvaraga ja toiduainete tootmisega, siis samuti. Kui panustada riigi raha kõrgtehnoloogilise tootmise tekitamisesse, siis on võimalik ka mittekaotada, isegi võita.

#Hea, et sa Weroli näiteks tõid. Me kõik teame, mis Weroliga juhtus.#

Werol oli sellel ajal väga heal tehnilisel tasemel ettevõte. Järelikult meil osatakse ettevõtteid tekitada. Kahjuks Werol oli mõeldud ärastamiseks pankroti kaudu, s.t. vale oli vaid erastamise viis. Erastamise viis on vaja teha aus ja seaduslik.

03.01.2010 19:49
Niimoodi asi ei tööta, et riik ehitab kõrgtehnoloogilised tehased.
Erainvesteeringud rändavad rioigist välja ja riik riskib maksumaksjate rahadega kahtlastes projektides. Miks kahtlastes? Sest mingid valitsuse bürokraadid hakkavad otsustama, kuhu investeeringuid tarvis on.
Eraturud neile kaupadele nõudlust ei näe, sest on lollid, valitsuse bürokraat on tark ja tema teab. NSVL tuleb meelde.
Hea, et sa Weroli näiteks tõid. Me kõik teame, mis Weroliga juhtus.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Janno(15:14 03.01), Janno(15:39 03.01) ja Janno to tunnen(18:21 03.01).
-0 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 19:52
Lapsesuu

03.01.2010 19:35
#Äkki on probleem selles, et suur enamus ettevõtjatest ei taha või ei oska toodet luua või ei oma kapitali tootmisettevõtte püstitamiseks. #

Tootmispõhine ühiskond eeldaks omamist tootmist ja seega ka tootearendust. Teadmistepõhine ühiskond ei eelda tootmist.

#Meie ettevõtlus püsib vahendamisel. Tooteks puuduvad ressursid (tooraine, materjalid, tehnoloogia, oskustöötajad) ning ega rahvusvahelisele turule meil polegi millegagi nii väga minna.#

Kahjuks ei hinda ühiskond raha saamise viise erinevalt, s.t. kehtib printsiip "raha ei haise".

#Nii me siis masskorras ehitasime üksteisele kinnisvara ning odavalt kokkuostetut müüme kallima hinnaga kellelegi edasi (n Säästumarketi kaupa külapoes).#

See, et inimene suudab rõivaid ja toitu muretseda ehk riik ehitada ja toiduaineid toota, peaks olema loomulik, s.t., ei tohiks olla sama moodi väärtustatud, kui on elukutseline professionaalsus tootmises ehk siis ekspordiraha teenimisel.

#Miks Eesti kapital ei soovi teha rahapaigutusi Eestis tootmisse, vaid väljaspool Eestit?#

Eesti jõukad inimesed on oma rikkuse saavutanud laokil kinnisvara käsitlemisega ega oska muud. Seetõttu tehakse sama seal, kus see veel võimalik on, s.t. Ukrainas, Gruusias, Bulgaarias laokil kinnisvaraga tegeledes.

#Ja miks me räägime mingitest väisinvestoritest, kes meile raha paigutama tuleksid? Kust nad tulevad ja mispärast siis, kui meie oma ärimehed viivad raha Balkanimaadesse, Taisse jne#

Kui meie omad rikkurid oskaks paigutada raha kõrgtehnoloogilise tootmise tekitamisesse, siis nad teeks seda. Välismaised investorid oskavad raha teha tootmisega.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33 03.01), inseneR(18:42 03.01), inseneR(18:57 03.01), inseneR(19:11 03.01), inseneR(19:29 03.01) ja inseneR(19:39 03.01).
-0 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 20:05
Janno to inseneR

03.01.2010 19:49
#Niimoodi asi ei tööta, et riik ehitab kõrgtehnoloogilised tehased.#

Soomlased tegid kunagi nii ja ainuke tuntud ebaõnnestumine oli kineskoobitehas Walco. Siiski ei läinud ka Walco täielikult aia taha, sest pankrotti läinud Walco üheks osakonnaks oli mobiile tootev Mobira, mille ostis ära kummisaabaste valmistaja ja sellest läks käima midagi väga märkimisväärset.

#Erainvesteeringud rändavad rioigist välja ja riik riskib maksumaksjate rahadega kahtlastes projektides.#

Kahjuks pole meil tootmiskogemusega rikkureid. Tootmiskogemuse võiks sisse osta, kuid selleks on vaja lahti saada teadmistepõhisuse luuludest ja omandada soov toota.

# Miks kahtlastes? Sest mingid valitsuse bürokraadid hakkavad otsustama, kuhu investeeringuid tarvis on.#

Kui alustada teadustest, siis kaotatakse igal juhul. Kui tegeletakse vaid kinnisvaraga ja toiduainete tootmisega, siis samuti. Kui panustada riigi raha kõrgtehnoloogilise tootmise tekitamisesse, siis on võimalik ka mittekaotada, isegi võita.

#Hea, et sa Weroli näiteks tõid. Me kõik teame, mis Weroliga juhtus.#

Werol oli sellel ajal väga heal tehnilisel tasemel ettevõte. Järelikult meil osatakse ettevõtteid tekitada. Kahjuks Werol oli mõeldud ärastamiseks pankroti kaudu, s.t. vale oli vaid erastamise viis. Erastamise viis on vaja teha aus ja seaduslik.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33 03.01), inseneR(18:42 03.01), inseneR(18:57 03.01), inseneR(19:11 03.01), inseneR(19:29 03.01), inseneR(19:39 03.01) ja inseneR(19:52 03.01).
-0 -1 +1 +0
elektritsaabtasuta.blogspot.co

03.01.2010 20:26
Päikesepaneelide ise ehitamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
-0 -1 +1 +0
Janno

03.01.2010 20:39
Nokia ajalugu ulatub aastasse 1865 ja Soome valitsus küll seda firmat ei asutanud. Milliseks näiteks on siin Nokia? Nokia algus oli üsna "alandlik". Peale selle on paljud Nokia töökohad tänaseks Hiinas.
Tehnilisel tasemel häid ettevõtteid osatakse meil kindlasti luua, selles pole üldse asi. Need tehniliselt heal tasemel ettevõtted peavad end ka ära tasuma. Tehnoloogiat saab osta ükskõik millisest maailma nurgast ja seadmed püsti panna. See ei ole üldse asja iva.
Eestis võiks isegi kosmoserakette toota, aga seda siis ülejäänud ühiskonna pankrotistumise hinnaga.
Ma veelkord kordan, meie ei ole Soome, me pole Rootsi, et rääkida seal on nii ja seal on naa. Ma ei ütleks, et meil mitte midagi ei toodeta. Voltas tehakse isegi tuulegeneraatoreid ja nende osi.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Janno(15:14 03.01), Janno(15:39 03.01), Janno to tunnen(18:21 03.01) ja Janno to inseneR(19:49 03.01).
-0 -1 +1 +0
Janno

03.01.2010 20:41
Weroli erastamine oli aus, Weroli riiklik juhtimine oli äpardus.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Janno(15:14 03.01), Janno(15:39 03.01), Janno to tunnen(18:21 03.01), Janno to inseneR(19:49 03.01) ja Janno(20:39 03.01).
-0 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 21:09
Janno

03.01.2010 20:41
#Weroli erastamine oli aus, Weroli riiklik juhtimine oli äpardus.#

Selline juhtimine pidigi viima pakrotti ja ärastamisele. Hiljem ei erastatud alghinna 300 milj eest.

Oluline antud kommentaariumis on see, et suudeti komplekteerida kaasaegne kõrgtehnoloogiline tehas, ilma, et oleks 20 aastat fundamentaalteadust tehtud.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33 03.01), inseneR(18:42 03.01), inseneR(18:57 03.01), inseneR(19:11 03.01), inseneR(19:29 03.01), inseneR(19:39 03.01), inseneR(19:52 03.01) ja inseneR(20:05 03.01).
-0 -1 +1 +0
Lapsesuu

03.01.2010 21:20
Teada on ülikoolide isu raha järele.
Tehakse neis ka teadust, olgu siis teadmistepõhist. Tulemus on nähtavasti uued teadmised millegi koht.
Kes ütleks, mis tehakse nende uute teadmistega - kuhu see jõuab, kes kasutab?

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Lapsesuu(19:35 03.01).
-0 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 21:28
Janno

03.01.2010 20:39
#Nokia ajalugu ulatub aastasse 1865 ja Soome valitsus küll seda firmat ei asutanud. Milliseks näiteks on siin Nokia? Nokia algus oli üsna "alandlik". #

Nokia mobiiliehitus ei alanud teaduse tegemisest 1865, vaid tootmisest, peale seda, kui oli Walco pankrotipesast ostetud Mobira.

#Peale selle on paljud Nokia töökohad tänaseks Hiinas.#

Oleks nad alustanud teaduse tegemisest, poleks neid ka Soomes olnud.
Mitte kogu tootmine pole Hiinas, vaid tootmise odavaim lüli, koostetöö.

#Tehnilisel tasemel häid ettevõtteid osatakse meil kindlasti luua, selles pole üldse asi. Need tehniliselt heal tasemel ettevõtted peavad end ka ära tasuma. Tehnoloogiat saab osta ükskõik millisest maailma nurgast ja seadmed püsti panna. See ei ole üldse asja iva.#

Kõike võib teha, kui osatakse. Kahjuks meil isegi ei osata alustada innovaatikat tootmisest, tootearendusest, vaid teaduse tegemine ja tootmine on kunstlikult lahku viidud, et tootma ei peaks. Eesti teaduse tegemine on stiilis "coitus interruptus", s.t. tegevus jäetakse siis pooleli, kui tootmisega raha võiks teenima hakata.

#Ma veelkord kordan, meie ei ole Soome, me pole Rootsi, et rääkida seal on nii ja seal on naa. #

See, et alustama peab tootmisest aga mitte teaduse tegemisest, ei kehti vaid Soomes ja Rootsis, vaid igal maal, ka Eestis.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33 03.01), inseneR(18:42 03.01), inseneR(18:57 03.01), inseneR(19:11 03.01), inseneR(19:29 03.01), inseneR(19:39 03.01), inseneR(19:52 03.01), inseneR(20:05 03.01) ja inseneR(21:09 03.01).
-0 -1 +1 +0
Janno

03.01.2010 21:31
Selles osas olen sinuga nõus insener, seegi asi, et komlekteeriti, aga kära ikka jõle palju sellega seoses.
Samas on olnud ka suuri välisnmaiseid investeeringuid tselluloositehas näiteks 200 miljonit eurot Estonian Cell-kära on olnud seoses reoustusega küll.
Ma ei tea mis alal tegutsed, kuid mina püüdsin kunagi tehnoloogiat sisse tuua ning põrkusin just selle taha, et insenertehnilised firmad polnud koostööst üldse huvitatud. Neil olid "omad mollid" täis ja midagi uut ei tahetudki teha. Hindadest ei olnud üldse juttugi, tavalised vastused olid, et pole huvitatud, või meil on tööd nii palju ees jne. Oleks saanud asja käima tõmmata, aga välismaiste spetsialistide abiga. Siis esitasin endale sellise küsimuse, et sama asja võin teha välismaal, kus tõenäosus äparduda on väiksem.
jutt, et Eesti on odav allhanke maa ei vasta ka tõele, kunagi tahtsin suht. lihtsaid mänguasju toota. Eestis olid tootjatel vastavad seadmed olemas, lõpuks tuli nii välja, et Pariisi eeslinnas oli neid odavam toota, kui Tartus.

Selles suhtes ka nõus, et mingi tööstusharu või tootmisharu saab ainult siis areneda kui see toimib ja seda arendatakse. Seda ei saa arendama hakata, kui mul on välismaal seda odavam teha. Ma ei räägi siin kümnetest miljonitest ja Weroli sugustest projektidest, mina nii suur kala pole.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Janno(15:14 03.01), Janno(15:39 03.01), Janno to tunnen(18:21 03.01), Janno to inseneR(19:49 03.01), Janno(20:39 03.01) ja Janno(20:41 03.01).
-0 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 21:38
Lapsesuu

03.01.2010 21:20
#Teada on ülikoolide isu raha järele.
Tehakse neis ka teadust, olgu siis teadmistepõhist. Tulemus on nähtavasti uued teadmised millegi koht.#

Kuna meil puudub omamaine jätkusuutliku suurusega kõrgtehnoloogiline tootmine ja selle jaoks toote arendamine, siis ei saa Eesti ülikoolid probleeme meie olematult tootmiselt, vaid üldiselt imevad omale teadusprobleemi välja grandipastaka keemia mõju alla elevandiluust torni akadeemilises vabaduses. Kuna tootmist meil pole, siis on ainuke võimalus leiutis rahaks teha välismaalase ettevõttes, muidugi välismaalase rahaks. Leiutise autor saab keskmiselt alla 1% tema leiutise poolt ettevõttele sisse toodud rahast. Riiklikus mõttes on tegu heategevusega välismaa ettevõtteile.

#Kes ütleks, mis tehakse nende uute teadmistega - kuhu see jõuab, kes kasutab? #

Kui oleks tahetud omamaist jätkusuutlikku kõrgtehnoloogilist tootmist, siis see ka oleks Eestis olemas ja siis saaks tootearendusest teaduslaborisse suunatud idee selle lahendamise korral suunata ettevõttesse tagasi. Nüüd aga......

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka inseneR(18:33 03.01), inseneR(18:42 03.01), inseneR(18:57 03.01), inseneR(19:11 03.01), inseneR(19:29 03.01), inseneR(19:39 03.01), inseneR(19:52 03.01), inseneR(20:05 03.01), inseneR(21:09 03.01) ja inseneR(21:28 03.01).
-0 -1 +1 +0
Lapsesuu

03.01.2010 21:57
Tänud inseneR
Kurb.
Tundub, et meie ühiskonnas peab veelkord varade ja kapitali ümberjaotumine toimuma, et "lollide käest raha ära võtta", kuni see jõuab tarkadeni, kes sellega midagi mõistlikku peale hkata oskavad".

Ainult et kas need saavad olema eestlased (eestimaalased)...

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Lapsesuu(19:35 03.01) ja Lapsesuu(21:20 03.01).
-1 -1 +1 +0
inseneR

03.01.2010 22:08
Lapsesuu

03.01.2010 21:57
Tänud inseneR
Kurb.
#Tundub, et meie ühiskonnas peab veelkord varade ja kapitali ümberjaotumine toimuma, et "lollide käest raha ära võtta", kuni see jõuab tarkadeni, kes sellega midagi mõistlikku peale hkata oskavad".#

Kui need, kes oma jõukuse hankisid laokile jäänud kinnisvara käsitlemisega, ei õpi muud juurde, siis jäävadki nad oma rahast ilma, sest Eestis enam pole laokil kinnisvara. Rootsis pole enam sajandeid.

#Ainult et kas need saavad olema eestlased (eestimaalased)...#

Saavad olema tegijad need, kes teavad, mis otsast alustada. Bill Gates ei alustanud teaduse tegemisest. Nokia ei alustanud teaduse tegemisest,
Skype samuti.