Hollandis töötab pea igas taluperes tuulik http://www.maamajandus.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=15194

Hollandis töötab pea igas taluperes tuulik
26.06.2009 VIIO AITSAM
Hollandi maapered on erinevalt meist, eestlastest, tuulikutest vägagi huvitatud, kuna tuulik annab tänu riigi toetuste süsteemile lisasissetulekut.

Kõik algas telefonikõnest Kaie Kalsbeekiga, eestlannaga, kes koos hollandlasest abikaasa Gossega peab talu Hollandi Kuningriigis, rohkem kui 300 000 elanikuga Flevolandi provintsis.

“Nüüd pean ruttu minema, sest meil algas äike,” teatas Kaie ootamatult. “Ma pean kõik seinast välja tõmbama, muidu lööb välk tuuliku pärast sisse.”

Muidugi uurisin järgmisel korral, mis seos on nende talu 70 meetri kõrgusel tuulikul (pluss 27 m tiivapikkust) ja maja elektriühendustel.

Meremaast tuulemaaks

Kaie Kalsbeek elab Hollandi tuulikurikkaimas paigas.

Flevolandi provints (2014 km²) on piirkond, mis alles 30 aastat tagasi oli mere all. Nüüd on sellest saanud väga viljaka maaga poldriala.

Maa on tasane ja ainsagi kivita, kõik puud on istutatud. Kaie ja Gosse peavad seal piimakarja.

“Kui Gosse on põllul tööl ja me viime talle süüa, võin vabalt sõita põllu peal autoga 70–80 kilomeetrit tunnis,” rääkis Kaie. “Mu isa ütleb, et Gosse põllud on siledamad kui Tartu tänavad.”

Kaie saadetud piltidel, mis tehtud oma tuuliku tipust, näeb lagedat maad, kus hooned ja istutatud puuderead ning tuulikurivid, mis kaovad silmapiiri taha. Pea igal talumehel on oma tuulik ja kokku toodab Flevoland 38% Hollandi tuuleenergiast.

“Kui mina 13 aastat tagasi siia elama tulin, olid olemas vaid üksikud kahetiivalised tuuleveskid, mis tootsid taludes energiat oma tarbeks,” rääkis Kaie.

1990. a oli Flevolandis 8 uuemat tuuleveskit, kuid 2000. a oli neid juba 137, 2005. aastal 493 ja 2007. aastal 616. Kalsbeekide tuulik jääb nii-öelda esimesse lainesse ehk on ehitatud juba kuus aastat tagasi.

Kui Gossel tookord tuuliku ehitamise mõte tuli, oli Kaie olnud selle vastu, pidades riski liiga suureks. Aga Gosse armastab kõige uuega kaasa minna.

Pere teine sissetulek

“Ausalt öeldes ei meeldi mulle Hollandi tuuled üldse, nendest jääb ainult kael kangeks,” ütles Kaie. “Aga nüüd olen ma valmis neid heaks kiitma, sest tänu tuultele tuleb meie pere teine sissetulek.”

Kalsbeekide Neg Miconi firma tuuliku ülespanek läks maksma miljon eurot, milleks Gosse võttis pangalaenu.

“Raha tuli laenata, aga sellega kaasnevad igasugused maksusoodustused. Näiteks saime laenu võtmise ajal riigilt tagasi kogu kahe eelmise aasta tulumaksu,” jutustas Kaie.

Tuulikulaenu intress on Kaie sõnul ainult veidi üle kolme protsendi ja tuulikut aktsepteerivad pangad muide täielikult laenutagatisena.

Tuuliku ehitamise lubasid antakse Hollandis välja ainult maaomanikele. Nii on enamik Flevolandi talunikest ise tuulikuomanikud. Vähemus, kes ise riski ei tahtnud võtta, on välja võtnud ehitusloa ja teinud siis maa rendilepingu tuuliku ehitamisest huvitatud elektrifirmaga.

“Meil on tuuliku all kuus hektarit, kusjuures Flevolandis on maa väga kallis, meie talus 80 000 eurot hektar. Näiteks Friisimaal on hektarihind vaid 15 000–20 000 eurot,” märkis Kaie.

Esimesed viis aastat töötas nende tuulik tehase garantiiga, kuid nüüd tuleb Kaiel ja Gossel endil maksta nii kindlustuse kui ka hoolduse eest. Aastas kulub kindlustuseks 18 000 ja hooldusele-korrashoiule 7000 eurot. Hooldus tähendab täisteenust.

“Elektri müüme ühele elektrifirmale, kellega on leping sõlmitud kümneks aastaks. Leping on suletud ehk saame kogu aja vältel ühte kindlat hinda,” seletas Kaie.

Kindel hind pole neile kasulik, ent kuus aastat tagasi polnud Kaie sõnul elektrifirmasid valida. Nüüdseks on neid Hollandis tekkinud juurde väga palju ja võimalused on mitmekesisemad.

Kaie ja Gosse on ikkagi rahul. Nad müüvad oma tuuliku toodangu elektrifirmale hinnaga
2 senti kilovatt, aga sellele summale lisandub riigi toetus, iga müüdud kilovati pealt 7,9 senti.

“Elektritulust maksame kindlustuse, hoolduse ja pangalaenu ning meile jääb sellest veel piisavalt üle ka elamiseks,” ütles Kaie.

1,8 miljonit kilovatti aastas

Firmale müüakse ära kogu elektritoodang (1,8 miljonit kilovatti aastas) ja oma talu tarve (45 000 kilovatti aastas) ostetakse sama firma käest tagasi.

“Kui talvel on külm ja väga tugev tuul, suudab tuuleveski meie talu elektri aastavajaduse toota mõne päevaga. Nii tugevat tuult ei ole aga tihti. Ja on olnud ka päevi, kui tuult üldse pole. Siis tuulik seisab ega too meile sentigi sisse,” rääkis Kaie.

Ainult oma tarbeks talul enam Hollandis tuulikut ehitada pole võimalikki. Nii on Flevolandi põllumajandustootjatest saanud koguste poolest arvestatavad rohelise energia tootjad.

Kaie tunnistas, et alguses tuuliku töötamise suhin teda häiris, aga nüüd kõrv seda heli enam ammu ei märka. Oma tuulik asub üsna maja külje all, ent peale selle on ümbruses neid ju sadu.

Kaie sõnul on ainuüksi nende kahe kilomeetri pikkusel tänaval tuulikuid üksteist.

Teine häiriv asi on tuulikutiibade vilkuv vari ajal, kui kevadpäike on madalal. “Seda aega, mil seda märkab, on kevaditi umbes kaks nädalat.

Mul pole küll kordagi tulnud mõttesse selle pärast protestima hakata. Kui olen hommikul köögis ja vilgutab, tõmban lihtsalt kardinad akna ette. Meil teevad siin kõik nii,” rääkis Kaie.

Äikesehäda on aga otseselt seotud tuulikuga ja tuleb raadiotelefoni kaablist, mis tuulikut elamuga ühendab.

Kaie ja Gosse saavad telefoni abil iga hetk oma tuulikust teavet tuule kiiruse, energiatoodangu mahu jms kohta. Samasse võrku on ühendatud arvuti.

“Seda telefoni ei ole võimalik välja lülitada, mis tähendab, et kui pikne lööb tuuliku kaudu meie telefonikeskjaama sisse, on jälle vaikus majas, kuni uus keskjaam paigaldatakse,” rääkis Kaie Kalsbeek.

“Iga kord, kui on äike, hoian ma hinge kinni, sest kui sisse lööb, käib kõva mürakas.” Uue keskjaama hind jääb kindlustuse omavastutuse (500 eurot) piiridesse, nii et selle eest makstakse ise.

Ka see ei aja ei Kalsbeeke ega nende tuulikuomanikest naabreid närvi. “Kõik on sellega harjunud. Meil ollakse siin hoopis uhked oma tuulikute üle, sest elame ikkagi Hollandi piirkonnas, kus neid on kõige rohkem,” ütles Kaie.

lusad tuulikud

“Gosse ütleb, et kui tal oleks võimalus veel üks tuulik rajada, ei kõhkleks ta hetkegi, sest siis ei pea uneta öid veetma ja pead vaevama, kuidas pangale oma laenud tagasi maksta,” rääkis Kaie. Ent iga talunik on saanud ehitada vaid ühe tuuliku ja nüüd ei saa Flevolandis neid enam juurde rajada.

Kaie rõhutas, et põhjuseks ei ole linnainimesed, kes nädalavahetustel jalgratastega maale sõidavad ja siis kurdavad, nagu risustaks tuulikud nende vaatevälja.

“Neil selles küsimuses sõnaõigust pole. Piirang on siiski riigi otsus, et üht paika tuulikutega mitte üle koormata,” ütles ta. “Minu arvates pole midagi ilusamat kui vaatepilt valgete tuulikute, suurte tulbiväljade ja lehmakarjadega.”

Kui Kalsbeekidel külalised käivad, võetakse kindlasti ette ka nende tuuleveskisse ronimine.

Ka 9aastane perepoeg Ids käib külalistega alati meelsasti kaasas.

“Ta on tagasi tulles nii õnnelik, et sai jälle hakkama. Tuulikus sees olev trepp, millel on rohkem kui 250 astet, läheb otse üles ja ronijad peavad end nööridega kindlustama,” jutustas Kaie.

Ta ise väga sinna kõrgustesse ei kipu. “Aga tuulikute remontijad igatahes spordi tegemisele mõtlema ei pea, kuna nad ronivad iga päev tuulikute treppe nii 7–10 korda jutti.”
KOMMENTAAR
Ando Leppiman
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor

Eestis nähakse tuulikutes endiselt tonti ja tundub, et põhjusel, millest ei saada ka ise täielikult aru.

Kritiseerimisel oleks tähtis säilitada konstruktiivsust, sest lahmimisel jäävad kõlama pealiskaudsus ja valed väited, mille ümberlükkamine on hulga raskem kui lahmimine.

Riigid on oma toetusmeetmed tuuleenergia kasutamisele erinevalt üles ehitanud ja seetõttu ei ole nende üks-ühele võrdlemine õige.

Eestis kehtiv toetusskeem on võimaldanud siia rajada juba märkimisväärsel arvul tuulikuid.

Samas on tuuleparkide rajamisele tekitatud administratiivseid piiranguid.

Võib väita, et Eestis pigem otsitakse põhjusi, miks tuuleparke mitte rajada.

Samas on tuuleenergia populaarne kogu Euroopas ja kõikjal võib näha tuulikuid.