Taavi Veskimägi: palju tootjaid, head ühendused! http://www.e24.ee/?id=196250

Taavi Veskimägi: palju tootjaid, head ühendused! (6)
03.12.2009 11:49
Mitmesugused tootjad turul ning head ühendused tagavad mõistliku elektri hinna, kirjutab detsembrist Eleringi juhtiv Taavi Veskimägi.

Maailmamajandus taastub. Seda ilmestavad kujukalt tänu nõudlusele kasvanud energiakandjate hinnad. Kriis ei muuda seniseid prognoose – üleilmse majanduse kolme-neljaprotsendiline kasv kahekordistab 2030. aastaks energianõudluse. Majandusareng vajab energiat.

Eesti majandusele peitub siin kaks väljakutset.

Esiteks, lühiajaline küsimus lähtuvalt meie majanduse eeldatavalt oluliselt aeglasemast taastumisest võrreldes keskmisega. Eestis on olemas konsensus, et meie järgmise perioodi majanduskasv saab olla ainult ekspordipõhine.

Sisenõudlus saab olema nõrk, sest residentide akumuleeritud kapitali tase on madal ja tingimustes, kus meil on ca 200 miljardi SKT vastu ca 250 miljardit võlga, ei ole võimalik pidurdamatult laenu juurde võtta.

Eksporditurgudel võrreldes praegusega tugevamat positsiooni saavutada on võimalik kulukonkurentsivõime taastamise abil. Kiirelt kasvavad energiakandjate hinnad ei pruugi seda meile lihtsaks teha, sest võrreldes peamiste ekspordi sihtriikidega on meie SKT energiamahukam. Seega, kiirelt kasvavad energiahinnad võivad meie konkurentsivõimet vähendada ja meie majanduslikku taastumist veelgi edasi lükata.

Teiseks, pikaajaline võime tulla toime reeglitega, mis lähtuvad vajadusest piirata fossiilsete energiaallikate kasutamist kasvava energianõudluse juures.

Energiaagentuur teatas hiljuti, et võrreldes praeguse Euroopa kauplemistasemega peaks CO² kvoodi hind kahekordistuma, et luua eeldused fossiilsete kütuste kasutamise vähendamiseks.

Lootes Kopenhaageni kliimakõneluste õnnestumisele ja USA osalemisele selge eesmärgiga kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist vähendada, tekitab see kiire muutuse vajaduse Eesti energeetikas, aga eelkõige elektrimajanduses.

Eestis toodetakse 92 protsenti elektrist väga heitmerikkast põlevkivist. Kliimakõneluste õnnestumine motiveerib tõenäoliselt ELi olema kliimamuutuste vastu võitlemisel veel ambitsioonikam.

Euroopa energeetikapoliitika on aga suuresti kliimamuutustega võitlemise poliitika. Ja Eesti energeetikapoliitika, laiemalt aga elektrienergia tootmine ja ülekandmine, on ELi poliitika. Miks? Sest suuresti kõik elektrimajanduse arengut puudutavad muutused meie regioonis tulenevad otseselt ELi poliitikast.

Näiteks: Ignalina tuumajaama reaktorite sulgemine 1. jaanuarist 2010; elektrituru avamise kohustus (juba 2007. aastast, täidame 2013); heitmekaubanduse käivitamine ja eriti uute reeglite rakendumine 2013. aastal; Narva Elektrijaamade vanade plokkide keeld alates 2016. aastast; ELi poliitika toetada isoleeritud turgude ühendamist suuremate elektrisüsteemidega, rakendada efektiivseid elektrienergiaga kauplemise viise; taastuvenergia eesmärkide seadmine riikidele; põhivõrguettevõtja kui sõltumatu süsteemihalduri eraldamine turuosalistest.

Seda loetelu võiks jätkata. Seega sõltub Eesti elektrimajanduse edukus võimekusest mõista ja mõjutada ELi energiavaldkonna otsuseid.

Juunis kiitis riigikogu heaks energiamajanduse arengukava aastani 2020. Üks küsimus eeltoodu valguses oli ja on, kas maksta kuni 1,2 miljardit krooni aastas toetust avatud konkurentsiturule mitte pääsevate Narva põlevkiviplokkide valmisoleku eest toota elektrit ei ole mitte liiga kallis hind.

Aprillist 2010 on Eesti turg 35 protsendi ulatuses reaalselt avatud. Mis tähendab, et vabatarbijatel (kes tarbivad enam kui 2 GWh) on keelatud osta elektrit reguleeritud hindadega.

Turg hakkab toimima juhul, kui seal on ostjad ja müüjad. Peame looma raamistiku, et turg põhineks selgetel reeglitel, oleks usaldusväärne ja piisavalt likviidne algusest peale.

Turg annab õige hinnareferentsi ja ergutab leidma tootmiseks senisest konkurentsivõimelisemaid energiatootmise viise ja allikaid.

Praegu on parim aeg turu avamiseks, vaadates hinnatrajektoore, läheb kevadel seoses suurte hüdrovõimsustega ja talvise tarbimise kukkumisega hind alla. Samuti on pikaajaliselt elektritootmise võimsuste ja tarbimise vajaduse vahekord majanduskriisi tõttu tarbijale heaks hinnaks kõige soodsam.

Elektriturg toimib loogikas tootja-turg-müüja-tarbija. Suletud elektrituru olukorras on Eestis neli tegevusloaga müüjat. Samas koos Nordpool Spoti reeglite põhise elektribörsi käivitamisega tulevad siia ka Põhjamaade müüjad.

Samuti antakse seadusemuudatustega võimalus tulla elektribörsile ka Vene elektril. Loogiliselt peaks Vene elektri lubamine börsile tooma nad siia ka müüjatena.

See kõik peaks sundima ka Eesti Energiat pakkuma paremat hinda. Vaakumis turust, kus Narva Elektrijaamad teeksid väga kõrge hinna, võidaksid kõige enam teised siinsed elektritootjad. Meil, tarbijatel, tuleks see kinni maksta. Seega on ühendused kõigi tarbijate huvides.

Turu avamine plaanitud ulatuses ei tohiks tuua kaasa suurt hinnatõusu. Leedu turg on isoleeritud, sealne hinnasurve pärast Ignalina sulgemist meid otseselt ei mõjuta. Teiseks, Põhjamaade ja Vene müüjad turul. Ka Soomes on seoses energiamahuka tootmise kokkutõmbumisega tekkimas suur võimsuste ülejääk.

Kolmandaks, kui vaadata praegust, kriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, siis Eestis ja Lätis on tootmisvõimsusi kõvasti üle. Kui hinna kujundavad nõudlus ja pakkumine, siis ma ei näe põhjust suureks hinnatõusuks.

Praegu on elektri hind Eestis kuskil 46 sendi juures KWh-st ja Nordpooli tase on lähtuvalt aastaajast 10–20 protsenti Narva Elektrijaamade fikseeritud hinnast kõrgem.

Ja Nordpooli hinnas on CO² hind juba sees, meil pole. Kas on üldse õige toota elektrit CO² dumpinguga? Kui 2013 tuleks hakata turult ostma CO² kvooti, pluss investeeringud, võib hind olla 90–100 senti KWh eest. Kõige paremini näitab seda Eesti Energia otsus ilma riigi toetuseta mitte investeerida uute põlevkiviplokkide ehitamisse.

Igal ajahetkel toimivast avatud konkurentsiturust oleme Estlink 2 kaugusel. See ja olukord, kus meil on Põhjamaadega koos Estlink 1 turu käsutusse andmisega 1000 MW ühendusi, on olulisim hoidmaks varustuskindlust, majandusele talutavat elektri hinda ja vähendamaks Eesti tekitatavat keskkonnakoormust.

Kokkuvõttes. Detsembris toimub tõenäoliselt põhivõrguettevõtte Elering omandiline eristamine Eesti Energiast. Tekib turuosalistest sõltumatu põhivõrguettevõte, mille ülesanne on tagada elektrisüsteemi tehniline toimimine ja eeldused avatud elektrituru tööle, mis tähendaks soodsat hinda, minimaalset keskkonnakoormust, kõrget varustuskindlust Eestile.

Minu kreedo on soodustada võimalikult paljude eri energiaallikaid kasutavate tootjate tekkimist koos elektrivõrgu tugeva integreerimisega teiste riikide elektrivõrkudega. Olen turu ja ühenduste usku, tagamaks elektri varustuskindlus majandusarengut toetava hinnaga.
Taavi Veskimägi