Poebuss seob kui tuiksoon järjest tühjenevaid külasid http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10215

Poebuss seob kui tuiksoon järjest tühjenevaid külasid

Ivi Kaarna

Kivi Ivi käib talvel kauplusautos sisseoste tegemas hobuse ja reega.
Foto: Joosep Aader

MAAELU • Tsooru viivalt teelt ära pöörates jõuab metsa vahele ja pärast metsa kohe Luhametsa külla. Küla bussipeatuseni lugesime kokku kaheksa mahajäetud talu.

Luhametsa on saja-aastane küla, mis sõna otseses mõttes talu talu haaval üles ehitati. Mõisnik andis maameestele palgiloa ja nii ongi enamik maju tehtud ümbrit­sevatest metsadest raiutud palkidest. Paljudel tühjaks jäänud majadel on laastkatus kadunud, kuid palkseinad seisavad veel vaprasti püsti.

Luhametsa jäi inimestest tühjaks 1990ndate aastate algul. Veel paar-kolm ­aastat tagasi olid põllud söötis. Nüüd on vähemalt võsa taandumas, sest suurtalunikud on maaharimisega ka Luhametsa jõudnud. Mõnda vanasse majja on ka nooremat rahvast elama asunud. See annab lootust.

Luhametsa on ­kohalike sõnul kõige ilusam kevadel. Puisniitudel õitseb palju lilli, selliseidki, mida enam mujal ei näe. Kuid Luha­metsa on kena ka talvel, kui üle niitude on valuvalge lumevaip ja sellel võib kõrvuti metslooma jälgedega reejälgi näha. Kellelgi on veel hobune ja regi.

Luhametsas pole poodi, sinna käib igal neljapäeval Antsla tarbijate ühistu kauplusauto. Kaubapäeval ongi Luhametsa bussipeatuse lähedal taluõuel koos kenake rahvahulk. Enamasti üle keskea naised, põsed karmist talvetuulest punased. Oodatakse poebussi.

Hobune ja regi seisavad sealsamas. Suksule on villane saanitekk üle turja tõmmatud, et loom külma ei saaks. Kurbade silmadega koera­krants kükitab ree kõrval ja tõstab vahepeal käppi maast lahti, sest pätapatjadel hakkab külm.

Kauplusauto on käinud aastaid

Vana palkmaja otsaseinale on keegi naelutanud suure roostes sildi, millel on kiri: kauplusauto tuleb… Kellaajad on ammu kustunud, sest silt pärineb veel tollest ajast, kui enamik Luhametsa rahvast töötas Sverdlovi kolhoosis. Tuleb välja, et ka siis käis Luhametsas kauplusauto. Ikka Antsla tarbijate ühistu oma. Pikk traditsioon poebussi abil kaugemaid ja üksikumaid paiku teenindada jätkub ja nagu ütles ühistu kaubandusjuht Loore Jõela, pole esialgu plaaniski seda traditsiooni rikkuda.

Loomulikult peavad ka vallad oma panuse andma, et bussi käigus hoida. Võru tarbijate ühistu poebuss tegi oma viimase ringi mullu 29. veebruaril.

Sealt ta tulebki, suur 13-tonnine ja kandiline, heast-paremast pungil. Naised kogunevad taluõuelt tee äärde. Buss nõksatab seisma ja Renne Nurmetalo avab ukse. Kitsukese leti taga istub Margit Puura. Teine paar kauplusautol on Natalia Aidla ja Heiki Sander.

Luhametsa rahvas on ikka öelnud, et nende kauplus­auto on kui kaubamaja, kust saab kõike osta. Isegi koertele-kassidele on mõeldud. Renne aitab inimestel ­kauba lettidelt ja külmikust kätte saada, Margit arvutab ostu­summa ja siis viib Renne noosi memmedele saani peale või tõstab Kivi Ivi rekke. Tema see hobusega naine ongi ja koju sõites lubab ree peale võtta niipalju naisi, kui sinna mahub.

Kauplusautot oodates on inimestel külauudised räägi­tud. Kitsukeses autopoes toimetatakse vaiksel nohinal. Mõnikord tuleb bussi peale tagasi ronida, sest midagi ununes osta. Ühte ütlesid kõik luhametsalased: hoidku taevas selle eest, et kauplusauto käigust võetakse! „Kauplusauto on kui elu tuiksoon külade vahel. Ta on ühenduslüli ja kokkusaamise koht,” lausus Naima. „Ärge võtke meilt poebussi ära!”

Enne jõule osteti ­palju maiustusi, mandariine, pipar­­kooke, napsi, vorsti ja loomu­likult igapäevast ­leiba-saia. Viimast korda sel aastal on poebuss ­Luhametsas ­homme. Naised lubavad Ren­nele ja Margitile, et nad ei lase vana aasta viimasel päeval kauplusautot Luhametsast enne minema, kui pisike pidu on peetud. „Meie toome vorstid ja süldi, teie poolt on pisike pits,” naerdakse seltsis.

Elus on kõik kõigega seotud

„Kauplusauto tõi mullu pisikest kahjumit ja toob ilmselt ka tänavu. Eks lõppev aasta näita täpsemalt. Kui väga me ka ei tahaks inimestele vastu tulla, kaupluse käive on see, mis otsustab. Kauplusauto käive aga langes tunduvalt siis, kui maainimeste pension hakkas pankadesse laekuma. Inimene läheb Võrru või tuleb Antslasse pensioni järele ja käib ühtlasi poes. Paari nädala pärast tullakse tavaliselt pensioni teist poolt välja võtma ja käiakse jälle linnas poes. Nii ongi, et linnapoodidel sel ajal käive tõuseb ja maapoodidel ning kauplusautol langeb. Leiba, saia ja piima müües ei jõua ühtegi poodi pidada,” seletas Loore Jõela.

Samas ei saa ju leiba-saia kuuks ajaks valmis osta. Poodi on maal kogu aeg vaja.

Antsla tarbijate ühistu kauplusauto teenindab kümmet valda: Antslat, Mõnistet, Varstut, Sõmerpalut, Rõuget ja Urvastet Võrumaal ning Sangastet, Tahevat, Tõllistet ja Karulat Valgamaal.

Ühinedes Luhamaa ja teiste maainimestega soovime, et vallad toetaksid poebussi ringe, et ratastel kauplus kunagi tulemata ei jääks. Maaelu on niigi hapraks muudetud. Maainimeselt on võetud kõik, alates piimapukkidest kuni poekeseni, kust oma igapäevast leiba osta, ja kõik see, mis sinna vahele jääb.