Elektrit saab tasuta

Olulisemad auditi tähelepanekud on järgmised:
■ Kuigi riik planeeris energiasäästu meetmetega investeerida aastatel
2007–2013 kokku 1,63 miljardit krooni, ei ole teada, kus ja kui palju
energiat selle tulemusena kokku hoitakse. Energiasäästu
sihtprogramm ei sea selget, tähtajalist ja mõõdetavat energiasäästu
eesmärki. Sihtprogrammi meetmete elluviimisel saavutatavat energia
kokkuhoidu pole võimalik usaldusväärselt mõõta, kuna meetmed ei
ole seotud hinnatavate energiasäästu tulemusega. Näiteks kasutatakse
kortermajade renoveerimistoetuse tulemuse hindamiseks
väljamakstud raha hulka ning toetatud elamute arvu, mitte aga
saavutatud energiasäästu.
■ Riik on liialt keskendunud energiasäästu vajalikkuse selgitamisele,
jättes tagaplaanile kodanike ja ettevõtete rahalise toetamise.
Energiasäästu sihtprogrammiga kavandatakse peamiselt uuringuid,
õigusaktide koostamist, koolitusi ning teabelevi parandamist.
Vajalike säästumeetmete väljatöötamise ja rakendamiseni jõutakse
mitmel juhul alles 2011. aastal või veelgi hiljem. Otseseid rahalisi
meetmeid energia lõpptarbimise vähendamiseks on sihtprogrammis
vaid kaks – kortermajade renoveerimistoetus summas 656 miljonit
krooni ning kohalike omavalitsuste energiasäästuinvesteeringute
toetamine summas 2 miljonit krooni.
■ Riigisektoris puudub ühtne vastutaja energiasäästu põhimõtete
rakendamise eest. Riigihangetega soetatakse miljardite kroonide eest
hooneid, autosid ja kontoritehnikat, kuid parimate pakkumuste
väljaselgitamisel on energiasääst jäetud tagaplaanile. Riigihoonete
haldamisel pööratakse vähe tähelepanu energiakulude põhjendatusele,
sest analüüsimiseks ning säästumeetmete kavandamiseks vajalikke
andmeid ei koguta. Valdkond jaguneb Rahandusministeeriumi ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel, kuid kumbki
pole võtnud juhtrolli ning vastutust riigisektori energiasäästu
korraldamisel.
■ Eestis puuduvad energiasäästu tõhusaks kavandamiseks vajalikud
alusandmed. Juba 2002. aastal soovitas energiaharta sekretariaat
parandada Eestil andmete ja statistika kogumist ning luua
energiatõhususe indikaatorid, mis võimaldaks võrrelda eri
valdkondade energiamahukust nii Eesti-siseselt kui ka teiste
riikidega. Kuigi sihtprogrammis tõdetakse, et energiasäästu
elluviimise kvaliteeti halvendab olemasoleva riikliku statistika ja
teiste andmekogude ebapiisavus, pole olulisi samme andmete
kogumise ja töötlemise parandamiseks seni astutud