Medialiseerumisest http://www.combain.ee/main.htm

Medialiseerumisest

Mida me siin rääkisimegi ekraanikultuurist, sellest, et igas korralikus kodus on üks või kakski ekraani, millesse kiinduda pikkadeks tundideks, mis ühiskond meile vaba aja näol on kinkinud? Mitte vaade aknast, vaid diameetri suurus (ehk kanalite hulk) kindlustab koha sotsiaalses hierarhias. Ekraan on meie aken ja meie vaade!
Kuigi aeg-ajalt on inimkonna üksikutel isenditel ja gruppidel esinenud hämmastavaid tagasilööke, pole siiski midagi parata, ükskord hakkavad ikkagi kõik oma toitu tulel küpsetama, oma kandamit ratastel veeretama ning mööda kaableid hakkavad kihutama vastikud ja fastsineerivad baitid, sulnid ja kohutavad.
Meie ajal on massimeedia võrgutav ja perversne paleus. Selle faktiga on "Medialization'i" kuraator Joseph Backstein leidnud silmitsi seismas rea kunstnikke üle kogu maailma. Vana hea rändnäituse traditsiooni järgides on "Medialization" jõudnud ka Tallinna ning kutsub, tõmbab magnetina end vaatama neidki, kes ei tahaks, ei sooviks uskuda et meie päevade säravail palgeil on Dorian Grey petlik ilme.
[See sissejuhatus on ajendatud kirjutistest Kunstimuuseumi külalisteraamatusse, mida ma lugesin 25. oktoobril kella poole nelja paiku, s.o. neli päeva peale näituse avamist tänu J.B. süvendatud huvile publiku arvamuse kohta avamispäeval.]
Tegemist on tähelepandavalt kõrgetasemelise näitusega, mis torkab silma juba ekraanide kõrge kontsentratsiooni poolest (aitäh, Sulle Philips, aitäh!). Aga mitte ainult! Anuksin siinkohal resigneerunuid, kes kasutasid meediat masside mõjutamiseks ning eelhäälestasid kunstihuvilist loosungiga SURMA JA SEKSI, vaadake veelkord ning veenduge, et näitus võib olla surmast ja seksistki, ent eelpoolmainitud teavitus seisab siiski vastutustundetult lähedal näitusekülastaja hüüatusele: "Kas see on siis kunst!". Sest sama hästi oleks võinud üles seada slougani ILU JA ARMASTUST, nimelt niigi on ju võimalik ütelda. ("Let's face it, our society is run by control freaks like Mari Sobolev whose reason for being is the manipulation of our addictions. Addictions she and her cronies at"Sõnumileht" create *for* us!" Lance Olseni elektroonilisest kirjast Mark Amerikale [Subject: Same Old Same Old])
Meedia on kõikvõimas ja tema vahendid on valimatud. Ta on paratamatu nagu moodsad infotehnoloogiad, tema vastu ei saa. Teda võib ehk kasutada nii ja teisiti: tuld patuse põletamiseks, rattaid kaavikute kärutamiseks. Mis võiks olla veel loomulikum kui see, et kunstnik, võib-olla valuliselt ja tundlikult (sest sellised need kunstnikud juba on!) kasutab videot, fotot, CD-ROMi või mikrofoni andmaks edasi sellesinase maailma mõnd fokuseeritud, olemuslikku nähtust, mis võiks puudutada ka Sinu, armas vaataja, südant. Kontrast Kunstimuuseumi parema ja vasaku tiiva vahel on meeletu, aga paralleelid on võimalikud.
Maailm on muutunud, oh kuidas muutunud. Ning ma palun, ärge heitke kunstnikele ette võimutahet ja maailmavalu ega kutsuge neid üles looma armsaid naiviseerivas laadis etüüde kodu ja töö eluterve harmoniseerumise ainetel!

nol.gif (999 bytes)