Jõulud Eestis 120 aastat tagasi http://www.24tundi.ee/?id=203129

Jõulud Eestis 120 aastat tagasi
(3)
20.12.2009 12:14
Eve Ernis, pensionär

(Vanavanaema meenutused)
Jõulud olid tõelised perepühad. Kõik jõulusöögid tehti kodus. Magushapukas leib valmis tavalises ahjus. Linnasejahu jaoks viidi terad veskile ja leivatainas hapnes mitu päeva.

Iga perenaine teadis, kuidas kodus leiba teha. Ka piparkoogitainas tehti valmis. Piparkooke pidi hästi kauaks jätkuma. Neid tegid lapsed ise, ema ainult õpetas. Õlle valmistas pereisa, see oli tähtis töö, seda ei saanud ometi naistele usaldada.

Lastele olid jõulud kõige lõbusam aeg. Neid ei kurvastanud isegi läbilõikav hädakisa lauda juurest, kus kärssnina oma õnnetu lõpu leidis. Pärast seda algas kibekiire verivorsti ja süldi tegemine. Iga päev oli midagi uut teoksil. Ikka sai ka midagi põske pista, kas magushapu leiva tainast, veel kuuma ja pehmet piparkooki või juua õllevirret, millest pea ringi käima hakkas.

Väljas oli lühike ja külm talvepäev, aga majas sees soe ja valge. Tubades lõhnas värske leiva, piparkookide, õlle ja veel millegi salapärase ja müstilise järele.

Kõige tähtsam toiming oli ikkagi jõulukuuse otsimine.
Jõulukuuse pidi tooma jõulujänes. Vanemad lapsed vaatasid üksteisele otsa, muigasid elutargalt ja panid sõrme suule. Väiksemad aga ronisid igal hommikul tooli peale ja püüdsid aknast välja vaadata, et näha ometi ükskord jänkut kuuske toomas. Vahel volksaski mõni hallsaba majast mööda. Isa oli peitnud omateada kavalalt kuuse rehe alla, lapsed nuhkisid seni ümber rehekambri, kuni kuuse leidsid, kuid isale sellest ei räägitud. Sellised olid siis jõulumängud taluperes.

Jõulude ajal tehti kingitusi. Jõuluvanad veel perest peresse ei käinud. Kingitused tehti ise või osteti poest. Ema-isa istusid ree peale ja sõitsid kingitusi ostma. Enne seda uuriti ikka lastelt, mida keegi tahaks. Siis oli kingitustest kõigil palju rõõmu.

Jõulureedest alates algas kibekiire, vahva ja lõbus aeg. Selles oli ootusärevust ja õnnetunnet.

Jõululaupäeval sõideti kuljuste kõlinal, lapsi täis reega kirikusse. Ka kirikus seisis ehitud jõulukuusk, kõikjal oli kihin-kahin. Vaevu jõudsid lapsed ära oodata jumalateenistuse lõpu, kui kihutati kodu poole, nii et lumi tuiskas. Hõissa, jõulud!

Jõulukuusel süüdati küünlad, kaeti laud. Isa luges jõuluevangeeliumi piiblist ette, koos lauldi pühadelaule. Välja toodi kingitused. Kõik said laulda või luuletust lugeda, mida oldi hoolega õpitud. Kui kõigil kõhud täis ja õlletoober mitu korda ringi käinud, tõi isa tuppa suure õunakasti ning lõi kaane pealt. Hunnik heinu oli juba toanurka visatud, seal siis lapsed hullasid. Õunu, piparkooke, saia - kõike, mis laual, võis võtta nii palju, kui süda lustis.

„Jõpi, jõpi, jõulud tulevad,
Siis saavad lapsed saia süüa,
Oma käega asti võtta ..."

Kui keegi lastest suure hullamise peale väsis ja heintel magama jäi, sidusid teised tal käed-jalad mõne vana vööga kinni, nii et unimütsil läks ärgates tükk aega enda lahti harutamiseks ning teistel oli nalja ja naeru niisama kaua. Pärast jõule viidi kuusk välja lume sisse, et ta uue aastani värske seisaks.

Vana-aastaõhtul toodi kuusk tarre tagasi ning pandi küünlad põlema. Lapsed kõndisid ringi, enda meisterdatud õlemütsid peas. Kõik jõulupühade toidud, mis veel alles olid, toodi lauale. Enne keskööd kirjutati üksteisele soovisedelid, visati isa vanasse mütsi ja joosti õue.

Mõisa poolt oli kuulda püssipauke, ka rakette lendas taevasse. Uus aasta oligi kohal. Pärast keskööd tegi isa alati tule pliidi alla, sulatas tina ning kõik said õnne valada. Valatud kuju varju pealt seinal vaadati tulevikku, mis kedagi ees ootas. Võeti ka mütsist kokku keeratud paberitükke ja loeti õnnesoove.
Kõik lapsed said olla nii kaua üleval, kuni jaksu oli.

Ka kolmekuningapäeval toodi kuusk tuppa ning söödi toitusid, mis veel järel olid. Siis mindi kogu perega talu lähedal olevasse vene kirikusse „jordanile". Kirikus õnnistati vett, mis pidi aitama kõikide haiguste vastu.

Rahvast oli alati murdu ja trügimist palju, sest kõik tahtsid seda vett koju kaasa viia. Kui kõik pühad läbi olid, põletati kuusk ahjus ära. Ahjus põletati ka laste õlemütsid, sest sinna võisid olla kogunenud pahelised mõtted. Suurematel lastel algas jälle kooliaeg.