http://www.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=328373/TEUK3Kogumik.pdf

Annotatsioon
Artikkel käsitleb sotsiaalprobleemide lahendamist taastuvenergia kasutuselevõtmise abil. Eriti
keskendutakse biokütuste kasutamisele maainimeste tööhõive suurendamisel ning maaelulaadi
säilitamisel.
TÖÖPUUDUS, BIOKÜTUSED, MAAELULAAD
Taastuvenergia kasutamine ei ole kaugeltki ainult majanduslik probleem, vaid sellel on
ka väga tugev sotsiaalne aspekt, mis ulatub üksikisiku vajadustest tsivilisatsiooni püsimiseni.
Eestis on seni tegeldud peamiselt taastuvenergia kasutamise tehniliste lahenduste
ja nende otsese majandusliku efektiivsuse uurimisega, vaja oleks ka laiemat ja
süsteemsemat käsitlust, sealhulgas sotsiaalses plaanis.
Eriti oluline on taastuvenergia ja sotsiaalprobleemide seos Eestis (muidugi ka meie
ida- ja lõunanaabrite juures), kus järskude sotsiaalmajanduslike muutuste tõttu on tööpuudus
hüppeliselt kasvanud. Taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmine on vajalik
juba ainuüksi töökohtade loomise pärast. Töötus on suurim vaesusriskifaktor. Töötuks
jäämisega algab enamasti ahelreaktsioon: psüühiline ebakindlus, perspektiivitus, lootusetus,
alkoholism, kuritegevus jne. Samas on tööealisel inimesel enamasti lapsed, kelle
kaudu töötuse negatiivne mõju kandub tulevikku. Kui avaliku sektori töötajad (reaametnikust
riigipeani) kogeksid ise töö kaotamise halvavat taaka samal kombel kui
tegelikud töötud, tegeleksid nad asjaga hoopis tõsisemalt.
Töötuse ja teiste sotsiaalprobleemide lahendamine peab toimuma tingimata kõigil
kolmel tasandil: üksikisik, omavalitsus ja riik. Riigi osa on primaarne. Kui riik on
loonud sobiva seaduskeskkonna, saavad väiksemad ühikud asuda tulemuslikult
tegutsema. Eesti riigi leigus taastuvenergia juurutamisel on ülimalt kahetsusväärne.
Riik teeb suure vea, kui ütleb: “Igaüks on ise süüdi, kui ta ei suuda läbi lüüa. Kõigile
antakse võrdsed võimalused.” Sündides ei saa kõik kaasa võrdseid pärilikke ja majanduslikke
eeldusi ning kasvades on igaühel erinev keskkond. Elementaarne on riigi sekkumine
nõrgemate toetamiseks. Tõeline demokraatia on kristlik demokraatia.
Tähelepanuväärne on USA presidendi Fr. D. Roosevelti tegevus majanduskriisi tagajärgede
likvideerimisel 1930. aastatel. Ta väitis, et demokraatia eeltingimuseks on riigi
alamate majanduslik kindlustatus. Riik asutas mitmeid organisatsioone ja ameteid, kes
lõid töökohti töötute armee likvideerimiseks. Eesmärgiks seati esialgu mitte heaolu,
vaid töö leidmine kõigile. Seejuures tehti töid, mis olid riigile strateegiliselt vajalikud:
istutati puid erosiooni tõrjeks, parandati ja ehitati maanteid, koolimaju, lennujaamu jne
(Lühike Ameerika ajalugu, 1997). Ajalugu on näidanud, et Roosevelt talitas õigesti.
Aga mida teeme meie? “Käesoleval ajal puudub Eestis ettevaatav vaesuse vähendamise
strateegia.” (Salu, 2001).