energiasäästu toetamiseks 2,5 miljardi krooni ulatuses, koos taastuv http://www.riigikantselei.ee/failid/LISA_3_majanduse_roheline_kasv_02_11_2009.pdf

Taastuvenergia kasutamine on statistika kohaselt heal järjel, kuid väga suure osa
moodustab kodumajapidamistes kasutatav küttepuu, mille tarbimine pikas perspektiivis jääb
stabiilseks või pigem langeb. Kasutuse suurendamiseks on oluline suurendada taastuvenergia
kasutamist transpordikütuse ja elektrienergia tootmiseks. Senine areng on eriti
transpordisektoris olnud tagasihoidlik hoolimata sellest, et kuni 2011. aasta 27. juulini kehtib
Eestis aktsiisivabastus biokütustele.
Valitsus on toetanud energiaallikate mitmekesistamist nii projektipõhiselt kui püsitoetusena.
Taastuvelektri toetuse ning ostukohustuse tulemusel on hoogustunud tuuleparkide ja
koostootmisjaamade rajamine.
Varasemalt rakendatud meetmete mõju ei ole siiani jõuliselt avaldunud, kuid on prognooside
kohaselt märgatav 2009 aasta statistikas, mis avaldatakse 2010. aasta sügisel. Rakendatavate
meetmete mõju avaldub paariaastase nihkega, perioodil 2009–2013 tehtud tegevuste mõju
on võimalik hinnata 2015. aastal.
Selleks, et muuta majandus tervikuna keskkonnasäästlikumaks, tuleb tegeleda
nelja põhilise suunaga:
1. energiakasutuse tõhustamine;
2. taastuvenergia mitmekesistamine;
3. põlevkivienergeetika arendamine – keskkonnamõju vähendamine ja elektritootmise
kasuteguri suurendamine;
4. rohelise ettevõtluse (sh tööstuse) arendamine.
Perioodil 2009-2013 on valitsus planeerinud tegevusi otseselt taastuvenergia ja
energiasäästu toetamiseks 2,5 miljardi krooni ulatuses, koos taastuvelektri toetusskeemiga
4,5 miljardit krooni. Prognoosi kohaselt jätkuvad meetmed vähemalt samas mahus või
suurenevad, nii et aastani 2020 investeeritakse majanduse rohelise kasvu toetamiseks
vähemalt 13,5 miljardit krooni.
Lisaks on plaanis oluliselt investeeringuid, mis ei ole otseselt suunatud energiasäästu või
taastuvenergia edendamisele, kuid mis toovad kaasa negatiivse keskkonnamõju vähenemise
ja täiendavad võimalused majanduse säästlikumaks arenguks. Investeeringuid tehakse
muuhulgas raudteetranspordi infrastruktuuri kaasajastamiseks, elektriühenduste
tugevdamiseks välismaailmaga. Tööstuse energiasäästu on seni toetatud läbi üldiste
meetmete.
Valitsus jätkab maksupoliitikas põhimõttelist suunda tarbimise ja keskkonnakasutamise
suurema maksustamise suunas, mis suunab samuti nii ettevõtete kui tarbijate käitumist.