Valga lasteaed saab põhiosa energiast päikeselt http://kokkuhoid.energia.ee/?id=2055&c_tpl=1012

Valga lasteaed saab põhiosa energiast päikeselt
Juunikuu keskel avab pärast põhjalikku ümberehitust uksed Eesti esimene passiivmaja põhimõtete järgi ehitatud hoone Valga lasteaed Kaseke. Kui nõukogude ajal ehitatud paneelmajas kulub aastas ühe ruutmeetri kohta 250 kilovatt-tundi energiat, uuemates hoonetes 150, siis passiivmaja puhul on see näitaja 15.

„Valga lasteaia puhul on tegemist vana majaga, millele on üks tiib juurde ehitatud. Seetõttu on maja puhul saavutatud energiakulu 17 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta,“ ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring tänasel TÜ energiaseminaril.

Lasteaia projekteerimisel on kasutatud selles laboris valminud mudeleid ja oskusteavet.

Ida-lääne suunas paikneva hoone kasutab ära lõunakülje suurtest akendest sisse paistva päikesevalguse, passiivse päikeseenergia. Maja katusele on ehitatud 70 ruutmeetrise pinnaga päikesepaneel, mis soojendab vett, mida kasutatakse nii majas tarbeveena kui ka hoone kütteks.

„67 protsenti selle hoone energiavajadusest tuleb akendest ja katusel asuvast päikesepaneelist,“ ütles Mauring

Maja ühendatud ka Valga kaugküttesüsteemiga, sest talvel maja kütmiseks päikesekollektorist ei piisa. „Seal on aga võimalus, et suvel päikese abil toodetud soe vesi linna soojaveesüsteemi juhtida. Küsimus on selles, kas Valgas erakätes olev kaugküttesüsteem on sellest huvitatud ning kas suvel linnale antud sooja vee eest saab talviste küttearvete pealt teha tasaarvestusi,“ lisas ta.

„See on Eesti praeguse hetke kõige kaasaegsem maja,“ ütles Valga linna arenguameti juhataja Meelis Linnamägi. „Kui hoone saab valmis, alustame kaugküttevõrguga alustada läbirääkimisi, kas lasteaia katusel toodetud sooja vett võiks nende võrku juhtida.“ Kas selle eest ka tasaarvestusi tehakse on tema sõnul läbirääkimiste küsimus.

Lasteaed avab taas uksed 15. juunil ning hoone efektiivsust kontrolliv teadusaparatuur võimaldab arvuti vahendusel internetist saada infot hoone soojapidavusest, õhu kvaliteedist ja energiakulu kohta. „Vähemalt kaks aastat tuleb seda hoonet jälgida, et saaks teha mingeid teaduslikke kokkuvõtteid,“ lisas Mauring.

Allikas: Novaator