Tuhat korterelamut saavad riigi toel energiasäästlikumaks http://kokkuhoid.energia.ee/?id=2027&c_tpl=1012

Tuhat korterelamut saavad riigi toel energiasäästlikumaks

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mis annab korterelamutele renoveerimislaenu.

Paari kuu pärast saavad kortermajade omanikud oma elamu energiasäästlikumaks muutmiseks taotleda pankadest riigi poolt käendatavat ja seetõttu ka turutingimustest soodsamalt antavat laenu.


Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi selgitusel on ligi 766 miljoni krooni eest võimalik energiasäästlikumaks renoveerida kaheksasada kuni tuhat kortermaja. „Kõige suuremad energiatarbijad on praegu just kortermajad. Kui neid renoveerida, saaks nende energiatarbimist vähendada isegi 50 protsenti. Mõelge, mis see rahaliselt on,” ütles Parts.



Siiski ei saa soodustingimustel väljastatavat laenu taotleda mitte üle kogu Eesti. Kokku on laenu õigus saada 48 omavalituses asuvate kortermajade renoveerimiseks. Laenu saavad taotleda peamiselt linnades asuvate kortermajade omanikud. Kuid abikõlblike omavalitsuste loetellu on lisatud näiteks ka Kohila, Vändra, Pärnu-Jaagupi, Kohtla-Nõmme, Järvakandi ja Järva-Jaani alev.Partsi sõnul võib abikõlblike omavalitsuste ring siiski lähiajal laieneda.



Korterelamute energiasäästlikumaks renoveerimise projekti raames antakse laenu kuni 20 aastaks. Praegu kehtivatel tingimustel annavad kommertspangad korteriühistutele laenu vaid kuni kümneks aastaks. Samuti on praegune laenuprotsent riigi poolt käendatavast laenust kaks korda krõbedama intressiga. Valitsuse kommunikatsioonibüroo selgituse järgi on laenu miinimumsumma 100 000 krooni ja maksimumsumma miljon krooni korterelamu kohta.



Laenu ei anta juba väljastatud renoveerimislaenude refinantseerimiseks, samal ajal võivad korteriühistud ja korteriomanike ühisused taotleda projekti raames soodustingimustel täiendavat laenu korterelamu renoveerimiseks.

Kuid selleks et soodustingimustel laenu saada, tuleb ühistutel või ühisustel tellida energiaaudit ja esitada pangale ka kolme viimase aasta energiakulu aruanne. Keskmine energiaaudit maksab Eesti korteriühistute liidu andmeil 12 000 krooni. Poole auditi tellimiseks kuluvast summast maksab kinni KredEx.



Esialgu pole korteriühistute esimeestel Partsi sõnul siiski veel mõtet kommertspankadest riigi poolt toetatavat renoveerimislaenu küsima minna, sest valitsuse otsuse peab heaks kiitma ka riigikogu.

Korteriühistute liidu nõukogu esimehe Marit Otsingu sõnul on elamute energiasäästlikkuse suurendamine äärmiselt oluline eesmärk. „See võimaldab kokku hoida soojuskulusid ning seeläbi vähendada inimeste kulutusi eluasemele,” selgitas Otsing. Kuna ühistutel pole Otsingu sõnul suurte renoveerimistööde rahastamiseks raha mujalt võtta kui laenata, on riigi initsiatiiv tema hinnangul tervitatav.

________________________________________

Laenu saab taotleda korterelamu:

• fassaadi täielikuks või osaliseks soojustamiseks,

• katuse renoveerimiseks ja soojustamiseks,

• akende ja välisuste vahetamiseks,

• keldri- ja katuselae soojustamiseks,

• küttesüsteemi asendamiseks, renoveerimiseks ja tasakaalustamiseks,

• ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks või uue ehitamiseks,

• üldkasutavate ruumide viimistlustöödeks, kui see on renoveerimis- või rekonstrueerimistööde lahutamatu osa.

Laenuga finantseeritakse ainult neid renoveerimis- või rekonstrueerimistöid, mida on korterelamule tehtud energiaauditis soovitatud.



Allikas: Eesti Päevaleht