Päikesepatareide arendaja sai Skandinaaviast suure investeeringu http://kokkuhoid.energia.ee/?id=2101&c_tpl=1012

Päikesepatareide arendaja sai Skandinaaviast suure investeeringu

Kangalaadne päikesepatarei sobib katuste katmiseks või kardinate valmistamiseks.

Eelmisel aastal Tallinna tehnikaülikooli spin-off-firmana asutatud uudse päikesepatareitehnoloogia arendaja Crystalsol saab 2,5 miljoni euro (40 miljoni krooni) suuruse stardiinvesteeringu riskikapitalikonsortsiumilt, mille moodustavad Põhjamaade investeerimisfondid Conor Venture Partners ja Energy Future Invest. Projektis osalevad ka Austria ja Eesti riiklikud asutused.

„Me oleme ülikooli laborist väljumise faasis,” kirjeldas Crystalsoli juht austerlane Thomas Badegruber hetkeseisu. Suurem osa saadud rahast lähebki Tallinna rajatavasse firma laborisse. Tavainimese jaoks näeb kõnesolev uus materjal välja nagu mustjas kristalne puru. Tegemist on vask-tsink-tina-sulfoseleniidiga, materjaliga, mis reageerib päikesele ja toodab elektrit. Nii võibki seda nimetada päikesepatareiks. Antud „puru” saab kleepida klaasile, aga ka painduvatele ja rullitavatele materjalidele. Lõppkokkuvõttes saaks selliseid päikesepatareikangaid kasutada paljudes kohtades. Katta näiteks katuseid või fassaade, edasi fantaseerides miks mitte ka valmistada inimeste rõivaid, nii et matkale minnes poleks kunagi muret, et mp3-mängija või taskulamp tühjaks saavad – seljas olevad riided laevad seadmeid. Vaja on ainult päikest.



Tehnikaülikooli laboris on kristalle kleebitud nii klaasile kui ka painduvale plastile. Enamasti on tükid suuruses 1 x 1 cm. „Teadustöö jaoks on see täiesti piisav,” selgitas professor Enn Mellikov, kelle juhtimisel materjal välja töötati. „Aga kui rääkida masstootmisest, siis tuleb kangast teha ju ruutkilomeetrite viisi.” Crystalsoli labor, mida nüüd Tallinna ehitama hakatakse, ongi projekti järgmine samm. Seal peaks materjaliga kaetavad pinnad jõudma suuruseni 10 x 10 cm ja lõpuks ka 1 x 1 meetrini. „Tootmiseks läheks heal juhul kahe-kolme aasta pärast,” lisas Badegruber.



Odav materjal



Materjali eeliseks on efektiivsus ja väikesed tootmiskulud. Crystalsoli raha paigutanud Energy Future Investi investeeringujuht Harald Olderheim ütlebki, et projekti teevad nende jaoks paljutõotavaks madalad tootmiskulud, mida võimendab veelgi materjali odav hind. Crystalsoli põhitehnoloogia on enamikus maailma riikides kaetud patendiga. Veel kaks patenditaotlust on sisse antud ja mitmed ettevalmistamisel. Kokku peaks kaheksa patendiperekonda kaitsma ära kogu uudse tehnoloogia ja lahendused. Alustava firma jaoks on see päris kallis, kuid nagu Badegruber ütles: „See on hädavajalik. Teistmoodi ei saa.”



Crystalsoli võibki nimetada Austria-Eesti ühisettevõtteks. Professor Mellikov, kes on teemaga tegelenud aastakümneid, tegi koostööd Austrias elava sakslasest professori Dieter Meissneriga. Meissneri kaudu tulid omakorda kontaktid Thomas Badegruberi ja tema äripartneri Wolfgang Ressleriga, kelle eestvedamisel hakatakse professorite tehnoloogiaga äri tegema. Nii austerlastel kui ka Mellikovil ja tema kolleegidel tehnikaülikoolist on Crystalsolis osalus.



Rahastajad Eestist ja välisriikidest



•• Crystalsoni esimesed rahaallikad on Austriast. Toetust saadi Austria teaduse edendamise agentuurilt (400 000 eurot) ja finantsnõustamisettevõttelt Wirtschaftsservice (100 000 eurot). Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadi grant 1,5 miljoni euro peale. Viimasena tulid pardale soomlaste riskikapitalifond Conor ja Energy Future Invest (suuresti Norra riiklikule energiakompaniile Statkraft kuuluv fond). Raha küsiti muuseas ka Skype’i asutajate investeerimisfirmalt Ambient Sound Investments, kuid uudne energiateema ei sobinud nende profiiliga.



•• „Praeguses majandusolukorras polnud finantseerijate leidmine kerge,” tunnistas Thomas Badegruber. Kuid rahastamise rahvusvahelisus ja võime ka majanduskriisi ajal raha „tõsta” on lõppkokkuvõttes päris kõva sõna. Samamoodi nagu fakt, et esimese Eesti ettevõttena jõuti väljaande Red Herring koostatavasse prestiižsesse uute tehnoloogiafirmade edetabelisse. Selles igal aastal kokku pandavas nimekirjas on kunagi figureerinud ka Skype, kuid Crystalsol on esimene, kelle päritolumaaks märgiti Eesti.



Allikas: Ärileht