Novaator küsib: kas süsinikdioksiidi õhust kokkukorjamine mõttekam kui päikesepaneelid?http://kokkuhoid.energia.ee/?id=2122&c_tpl=1012

Novaator küsib: kas süsinikdioksiidi õhust kokkukorjamine mõttekam kui päikesepaneelid?

Uue uurimuse kohaselt võib süsinikdioksiidi õhust kinni püüdmine olla odavam kui kõikjal söepõletamise asemel päikesepaneele kasutama hakata. Üks võimalus võidelda kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusu vastu on kasutada teadaolevaid keemilisi reaktsioone süsinikdioksiidi püüdmiseks atmosfäärist ning matta see seejärel maha või kasutada millegi vajaliku, näiteks kütuse või plasti, valmistamiseks, kirjutas Technology Review.

Sarnast protsessi kasutavad taimed, mis ehitavad õhus leiduvast süsinikdioksiidist endale lehti, varsi ja juuri, kuid tööstusliku protsessi kasutamine võib sama protsessi võimaldada läbi viia kiiremini ja suuremas skaalas.



Küsimuseks on aga, kas sellist meetodit saaks rakendada piisavalt odavalt, et see mõttekas oleks. Mõned teadlased on väitnud, et olemasolevad protsessid on liiga kallid ning kõigele muule lisaks on vaja läbi viia baasuuringuid, et leida vähem energiat vajavaid keemilisi reaktsioone. Samuti arvatakse, et kõige parem on püüda süsinikdioksiidi otse korstnate juurest, kus seda leidub suuremates kogustes.Süsinikdioksiidi õhust kokkukorjamine mõttekam kui päikesepaneelid?

Calgary ülikooli energia- ja keskkonnasüsteemide rühma juht David Keith kirjutab ajakirja Science järgmise nädala numbris, et süsinikdioksiidi õhust püüdmine võib olla odavam kui siiani arvati ning et selle meetodi kasutamine süsinikdioksiidi taseme kontrollimiseks võib olla mõttekam kui praegu kasutatavad meetodid.



Ta rõhutab siiski, et hetkel pole protsessi kulukus veel selge. Ta väidab aga, et vaja on rahastada suuremõõtmelisi katseid, et välja selgitada erinevate protsesside reaalne maksumus. Tema uurimused koostöös uue ettevõttega viitavad aga, et vähemalt ühe protsessi hind – süsinikdioksiidi molekulide kogumine õhust – on odavam kui varem arvati.



Lisaks leidis Keith, et süsinikdioksiidi koguvaid süsteeme pole protsessi äratasumiseks sugugi vaja paigutada otse tehasekorstnate alla, kus ehitamine võib olla kallis ja mis tekitaks lisakulusid kokkukogutud süsinikdioksiidi transportimiseks ladustamispaika. Süsteeme võiks paigutada suvalisse asukohta, kuhu ehitamine oleks soodsam ja kus saaks tegeleda ka kogutud gaasi ladustamise või töötlemisega.



Süsinikdioksiidi kogumine korstnate juurest oleks siiski mõttekas õhku sattuva gaasikoguse varaseks piiramiseks. Süsinikupüüdmisjaamad korstnatest eemal võivad aga osutuda praktilisemateks ja odavamateks kui praegu rahastatavad meetodid, näiteks päikesepaneelide paigutamine katustele pimedamates ja pilvisemates piirkondades nagu Saksamaa. Päikesepaneelide äratasumisaeg oleks väga pikk ka Eestis valitsevas päikesevaeses kliimas.



Hoolimata sellest, kas Keithi projektid leiavad rahastamist või mitte, mängib süsinikdioksiidi püüdmine õhust tõenäoliselt järgneva sajandi jooksul kliimamuutuste pidurdamisel olulist rolli. Isegi rangete emissioonikeeldude juures võib juba praegu õhus olev üleliigne süsinikdioksiid tõsiseid probleeme põhjustada. Süsinikdioksiidi püüdmine õhust võimaldab ka kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni vähendamist, mitte ainult kontsentratsiooni tõusu piiramist.



Allikas: Novaator