May Day May Day May Day

EBRD: energiaprobleem Eestile järjest pakilisem. Sirje Rank, ÄP, 02.11.09

Värskes siirderiike käsitlevas raportis Transition Report 2009 märgib Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Eesti kohta, et stabiilse energiavarustuse kindlustamine on Eestile muutumas järjest pakilisemaks küsimuseks.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.

EBRD tunnustab Balti riikide peaministrite kokkulepet 2009. aasta kevadel ühtse elektribörsi loomise osas 2013. aastaks ning plaani ehitada välja täiendavad ühendused Rootsi ja Soomega. Eestile on 800 MWse Estlink-2 väljaehitamine väga olulise tähtsusega.

„Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.

Pank tõdeb, et ehkki turule on erasektorist elektritootjaid juurde tulnud, pärsib konkurentsi toimimist Eesti Energia turgu valitsev positsioon ja turu väiksus.

Oviir: põlevkivielekter läheb Eesti majandusele kalliks. Sirje Rank, ÄP, 28.10.09

Täna Riigikogus aastakõne pidanud riigikontrolör Mihkel Oviir kritiseeris Eesti riigi otsust matta miljardeid põlevkivipõhise energia arendamisse, mis võib juba lähiaastatel elektri hinna nii kõrgeks ajada, et Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõime kannatab.

„Täna me veel ei teadvusta probleemiga tegelemise vajadust, kuna on võimalus tarbida energiat taskukohase ja mõistliku hinnaga. Tulevikus on tõenäoliselt taskukohane ligipääs energiale eelkõige nendel riikidel, kes praegu investeerivad tulevikutehnoloogiatesse ja fossiilse kütuse alternatiividesse. Eesti on võtnud hetkel paraku põhisuuna arendada eelmisesse sajandisse jäävat põlevkivipõhist energiat, mattes sinna miljardeid,“ ütles Oviir, lisades, et „tänaste otsuste mõjul võib energia juba mõne aasta pärast maksta sedavõrd palju, et meie kaubad ja teenused ei ole kõrge energiahinna tõttu konkurentsivõimelised ning inimestel kulub suur osa sissetulekust energia ostmiseks.“

Karmistuvad keskkonnanõuded muudavad põlevkivist elektri tootmise tulevikus paratamatult kalliks ja konkurentsivõimetuks.

Põlevkivienergeetikale panustamist on Eestis põhjendatud julgeolekuargumendiga. Oviiri sõnul on aga väga oluline elektrituru avamine 2013. aastal. „Mulle näib, et nii energiajulgeoleku seisukohast kui ka hinna vastuvõetavuse poolest toovad meile perspektiivis rohkem kindlust pigem kindlad ja vajaliku mahuga ühendused Soome ja Rootsiga,“ ütles Oviir.

Oviir taunis ka Eesti majandusele nii olulises valdkonnas oluliste otsustega viivitamist.

„Ebamäärane on, kust me saame elektrit tulevikus - on see tuumajaam, tuulikud, põlevkivi või ostame seda naaberriikidest. Praegu on riik kavandanud elektrienergia arengut aastani 2018, kuid ilmselgelt ei ole nii lühike ajahorisont piisav. Juba eile oleks tulnud otsustada, kuidas me suudame rahuldada Eesti energiavajaduse 2030. aastal ning mis see riigile ja maksumaksjale maksma läheb,“ ütles Oviir.

Kogu elektritootmise sektor koos tuulikute, koostootmisjaamade jms vajab investeeringuid vähemalt 50 miljardit krooni. Energiasektor tervikuna vajab lähema 15 aasta jooksul investeeringuid kokku 100 miljardit krooni.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.


Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.

Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.


Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.


Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.