KGB

fakt-sinijärv on varas 05.09.2009 16:47

Tugev käepigistus vaikivale ajastule! 90 aastat Eesti Vabariiki
ANDO LEPS, 30. juuli 2008

Juttu tuleb EV 90. aastapäevaga seonduvalt president Toomas Hendrik Ilvese omapärasest käitumisest, kui ta autasustas vana „kamraadi” Riivo Sinijärve teenetemärgiga. Siin ei oleks midagi iseäralikku, kui ristisaaja ei oleks väga omapärane figuur meie poliitikas.

Tänaseks on selgunud mitmed Sinijärve „teened”, mille põhjal võis Ilves talle aumärgi anda. Nimelt on Sinijärv olnud aastail 1999–2007 MTÜ Eesti Euroopa Liikumise (EEL) juhatuse liige, aastast 1999 kuni tänaseni nõukogu liige ja aastast 2002 kuni tänaseni nõukogu esimees, mis tähendab seda, et ta on kogu ametisoldud ajal olnud huvide konfliktis, kuna ta ise kontrollis enda poolt vastu võetud otsuseid. Rahavargused EEL-is olevat saanud alguse juba 1999. aastal ja raamatupidamisdokumentidest olevat see selgesti näha.
Asja teeb väga delikaatseks aga asjaolu, et president Ilves oli ise 1999–2004 olnud EEL-i nõukogu ja 1999–2007 juhatuse liige, mis viitab sellele, et ka tema peab vastutama rahadega „halvasti ümberkäimise” eest.
Meedias on väidetud, et EEL-i reformistist juhatajanna Anna-Maria Galojan (26) olevat ühingu rahade eest ja väga lühikese aja jooksul (umbes kolme kuuga), ostnud endale rõivaid ja ehteid ning priskelt söönud umbes ühe miljoni krooni eest!? Oleks huvitav teada, kes on selles kriminaalasjas kahtlustatavad? Kuuldavasti pidi Sinijärve praegu vaevama pikaajaline haigus – depressioon...
Sinijärv oli aastail 1993–1995 EV suursaadik Suurbritannias. Miks ta sealt aga kaks aastat varem ära kutsuti? SL Õhtulehes vihjati, et Sinijärve teenetemärgi saamise põhjus peitub tema tublis tegevuses Eesti esimese suursaadikuna 1990. aastate alguses Suurbritannias.
2003. aastal toimus Tallinnas konverents „Kopenhaagenist Kopenhaagenisse”, kus räägiti Eesti liitumisest EL-iga. Tol ajal oli Ilves Riigikogu liige. Korraldajate pakkumisele võtta Ilves ettekandega esinema või vähemalt osalejate hulka oli Sinijärvel erakordselt järsk vastus : „Ta on juba tühi koht, mittekeegi, mitte kutsuda, ta on juba minevik...” Sellekohane kirjavahetus olevat säilinud ja ka teadjad olemas.
Sinijärv on olnud väga lühikest aega välisminister: 17.04.1995 – 06.11.1995 ehk kuus kuud; eurominister: 06.08.1996 – 01.12.1996 ehk neli kuud; siseminister: 01.12.1996 – 29.04.1997 ehk viis kuud. Kas tõesti on Sinijärvel nii suured võimed, et olla väga erinevates valdkondades tippjuht?
SL Õhtuleht on kirjutanud, et „EÜSi liige Sinijärv on olnud välisminister. Juba siis oli kantsleriks Indrek Tarand. Tiit Vähi valitsus otsustas ja Sinijärv sai ülesande 1995. aastal Tarand ametist vabastada. Sinijärv tegi aga suure vea, rikkudes seltsi sisemisi reegleid, sest ta asus asja ajama EÜSiga kooskõlastamata. Tarand on hiljem tunnistanud, et EÜSi ja riigiametniku tahe ristusid skandaali ajal tõepoolest. Sinijärv lahkus ametist. Seltsi üks vaimseid liidreid Indrek Tarand jäi...”.
Mäletan aega, kui Sinijärv oli siseminister ja pidi vastama minu kui Riigikogu tollase liikme küsimustele Türi pastori Harald Meri ja tema koduperenaise eriti jõhkra tapmise asjus. Ta ei vastanud sisuliselt ühelegi küsimusele. Sain aru, et ta ei tunne asja ja kogu selle probleemi arutelu tundus talle olevat vastumeelne.
Võib-olla saame vastuse sellele ja teistele artiklis tõstetatud küsimustele alljärgnevast?
Kuidas sai alguse Sinijärve karjäär N.Liidu perioodil? Tema karjäär algas siis, kui ta abiellus KGB vanemohvitseri Randar Hiire (lõpetas TRÜ õigusteaduskonna 1952. aastal) noorema õega. Arvatavasti sellest ajast peale on Sinijärve kaitsnud kõikvõimas KGB. Aga kas ta ise kuulus ka sellesse organisatsiooni?
Omal ajal hõljus meie poliitikataevas üks huvitav paber (arvatavasti on see veel tänagi mõnel meie tipp-poliitikul alles), kus president Meri (lõpetas TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna 1953. aastal) suhteid KGB-ga on seostatud viie julgeolekuohvitseriga. Mõni nimi on näha ka Vilja Savisaare raamatu tagakaanel.
Aeg-ajalt on mitmed meie poliitilised ringkonnad tahtnud seda küsimust tõstatada, kuid ei ole seda seni teinud, et mitte põrmustada Meri „head nime”(!?). Tänu Hiirele teadis Sinijärv arvatavasti kõiki Lennart Meri valgustkartvaid tegusid KGB-s. On küllalt tõenäoline, et Sinijärv võis sellelt pinnalt Merit šantažeerida, ja vastutasuks sai kõrgeid ametikohti. Milles seisnes Sinijärve tegelik töö nendel väärikatel ametipostidel?



ANDO LEPS, õigusteaduse doktor