JUHTKIRI: Akadeemikute mäss
Lisatud: 13. november
Saada sõbrale
Akadeemikute katse takistada Eesti riigi jäänuste lõplikku likvideerimist vastuseisuga Eesti Energia börsileviimisele, on muidugi kiiduväärt.
See on just see, mida Toompeal, Kadriorus ja parteide tagatubades kõige rohkem kardetakse - avalikkuse mõjuka ja vältimatult arvestamist vajava osa sekkumist riigi juhtimisse.
On ju meil praktiliselt kogu uue iseseisvumisaja jooksul järjekindlalt üles ehitatud kartellivõimul põhinevat ühiskondlikku korraldust. Viimase üheks näiteks on ka praegu käimasolev maadevahetuse kohtuasi, mille käigus kartell ennast ühe osapoole väljasöömisega veelgi enam konsolideerib ning otsustamiskeskuse veelgi kitsamale baasile kinnistab.
Ideaal, mille poole püüelda, on, muide, ju avalikult ka välja öeldud: kaheparteisüsteem.
Kahtlemata on see mugavaks variandiks ka Eesti tegelikele valitsejatele Brüsselis (ja Moskvas). Vähem jama, vähem kulusid, kiirem asjaajamine. Avalikkuse ärkamine ja sekkumine seega võimurite plaanidesse ei sobi. Sestap võib ennustada, et akadeemikutega laveeritakse, kuid - kaasates rahvusvahelisi „eksperte” ja „autoriteete”, viidates majanduslikule paratamatusele ning võib-olla visates akadeemikute juhtide poolt viljeletavatele uurimisprojektidele mõned lisamiljonid - tehakse asi lõpuks ikkagi ära. Sest nii on otsustatud. Ja mitte ainult Tallinnas, vaid ka meie poliitmarionettide peremeeste kontorites. Jah, paraku. Nii ja ainult nii käivad asjad Eestis. Ja jäävadki käima, kuni suured jõukeskused ise kokku ei varise ning kollaborantlik marionettide punt koos nendega allavett ei lähe.
No comments:
Post a Comment