Nüüd müüvad nad ka Eesti Energia maha…http://www.ekspress.ee/2009/11/05/ari/45818-nyyd-myyvad-nad-ka-eesti-energia-maha

Nüüd müüvad nad ka Eesti Energia maha…


* Sulev Vedler





Riiklik elektrimonopol vajab hädasti lisaraha. Valitsus arutab tuleval nädalal, kas firma võiks anda välja uusi aktsiaid ja müüa neid börsi kaudu kõigile huvilistele.

Mitte keegi ei saa süüdistada Sandor ­Liivet jõudeolekus. Eesti Energia juhatuse esimees sähvib ringi nagu välk: elektrituulikud Läänemaale, tuumajaam Leedus, uus õlitehas Narva külje alla, tuumaprojekt Soomes, moodsad elektriplokid Narva jaamadesse, põlevkivikonverents USAs, 650 MW merekaabel Püssi ja Vuosaari vahele, kontsessioonileping Jordaanias...

Kõik need projektid vajavad raha. Meeletult raha. Mitte miljoneid kroone, kümneid miljoneid kroone ega sadu miljoneid kroone, vaid kümneid miljardeid kroone.

Ainuüksi Narva jaamadesse planeeritavate uute plokkide puhul rehkendab Liive, et üks MW võimsust maksab poolteist miljonit eurot. Ühe agregaadi võimsus on 300 MW ja katlaid tuleb kaks. Kogumaksumus on seega 14 miljardit krooni!

Teine oluline projekt on uue õlitehase ehitamine. Mõne aasta pärast tahab firma katta kogu Eesti vedelkütusevajaduse.

Liive on teinud Eesti Energiast ettevõtluse kroonijuveeli, mille üle peaks uhkust tundma iga eestlane. Firma nõukogule esitatud paberid näitavad, et Liive nelja-aastase võimuperioodi jooksul on Eesti Energia väärtus kasvanud 12,7 miljardilt kroonilt 21,3 miljardi kroonini. Ka investeerimispank GILDi koostatud saja kõige väärtuslikuma ettevõtte edetabelis sai Eesti Energia esikoha.

Kuid isegi nii võimas ettevõte vaevleb rahanäljas.

Eesti Energiat kureeriv majandusminister ­Juhan Parts moodustas firma rahastamise tarbeks erikomisjoni. Komisjon pidas viimase istungi sel teisipäeval ja loodab paberid ettepanekutega valmis saada reedeks. Sel juhul arutab valitsus Eesti Energiale raha hankimisest juba tuleva nädala neljapäeval toimuval kinnisel nn kabinetiistungil.

Komisjoni juhi, majandusministeeriumi asekantsleri Ahti Kuningase sõnul vaagis komisjon kõikvõimalikke rahastamisvariante.

Mõni neist langes kohe välja. Näiteks see, et Eesti Energia võtab laenu juurde. Firma suhted pankadega on küll head, reiting samal tasemel Eesti riigi omaga, kuid ettevõttel on juba kaelas laene rohkem kui viie miljardi krooni eest. Pärast ettevõtte dividendidest tühjaks pigistamist ei vasta laenu/omakapitali ja muud suhted peagi enam pankade nõuetele.

Rämpsvõlakirjade turul osalemine pole aga tõsine variant.

Samuti ei tule kõne alla nn strateegilise investori otsimine. Valus kogemus NRGga on hästi meeles nii eestlastel kui võimalikel investoritel. Pealegi tahavad suurinvestorid ettevõtet kontrollida, kuid Eesti riigil pole mingit tahtmist oma kõige väärtuslikumat ettevõtet käest ära anda.

Välja langes ka võimalus, et investoreid otsitakse eraldi mõne tütarfirma, näiteks Narva uue õlitehase jaoks. Tolle tehase ehitamine on nii kallis, et vajaliku summa kokkusaamiseks peaks Eesti Energia loobuma enamusosalusest tehases.

Samas peab Liive õlitootmist eriti väärtuslikuks, sest see on palju kasulikum kui põlevkiviga elektrijaamade kütmine.

Praegu meenutab Ida-Virumaa paljudele eestlastele ülessongitud kuumaastikku, kuid esimeses wabariigis nimetati sama piirkonda hellitades Eesti õliväljadeks.

Otsuseid paari-kolme aasta võrra edasi lükata ei saa, sest Liive kinnitab: "Rahavajadus on reaalne!" Kui firma jätkaks praeguseid investeerimiskavasid ja raha juurde ei saa, siis jookseks ta aastaks 2013 kinni.

Valitsusele esitab komisjon kaks rahastamisvarianti. Üks neist on täiendavate aktsiate väljalaskmine ja nende müümine tuleval aastal börsi kaudu erainvestoritele.