Wednesday, November 18, 2009

Ärihaid vaatavad lootusrikkalt sõnnikuhunnikusse http://www.e24.ee/?id=184589

Ärihaid vaatavad lootusrikkalt sõnnikuhunnikusse
06.11.2009 08:47
Kui maamees näeb oma talu sõnnikuhunniku juures sehkendamas ülikonnas ja lakk-kingades linnavurlet, ei ole vaja püssi järele minna. Nimekad investeerimishaid käivad mööda maad ringi ja tahavad sõnnikust elektrit teha.


Nimed Joakim Helenius, Urmas Sõõrumaa, Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis ei vaja Postimehe lugejatele tutvustamist. Kõigil neljal on huvi biogaasijaamade ehitamise vastu.

Seni on oma plaane vaka all hoidvast Heleniuse Trigon Capitalist märksa konkreetsemad kavad Sõõrumaa Baltic Biogasil ja Tamjärve ning Mõisaga seotud Nelja Energial. Nelja Energia ja Baltic Biogas küsivad praegu kumbki Euroopa Regionaalarengu Fondilt toetust kahe biogaasijaama ehituseks.

Haisu ei eritu

Ületuleval nädalal annab keskkonnainvesteeringute keskus teada, kas projektid kiideti heaks. Positiivne vastus tähendab, et tõenäoliselt on Eestis juba tuleval aastal neli uut biogaasijaama: Järvamaal Aravetel ja Oisus, Lääne-Virumaal Vinnis ning Tartumaal Ilmatsalus.

Need oleks esimesed suuremad sõnnikust ja lägast biogaasi tootmise jaamad Eestis, seni tegutseb sealägast biogaasi tootmise jaam vaid Saaremaal Jööris ning selle elektriline võimsus on vaid 0,4 megavatti.

Baltic Biogasi juhatuse liige Priit Mikelsaar ennustab, et nelja-viie aasta pärast võib Eestis olla viis biogaasijaama ja kümne aasta pärast juba kümmekond.

Biogaasijaama tööpõhimõte on iseenesest lihtne. Sõnnik ja läga veetakse suurtesse kinnistesse kääritamismahutitesse, kus eraldub 50–60-protsendilise metaanisisaldusega biogaas. Gaasi põletamise tulemusena koostootmisjaama generaatoris tekib elekter ja üle jääb veel terve hulk soojust, mida saab kasutada lähedal oleva asula kütmiseks.

Juhul kui tulevaste biogaasitootjate jutt paika peab, saavad biogaasijaama lähistel asuvate majade elanikud tulevikus oma sooja senisest odavamalt kätte.

Jaamadest endist ei eritu ei läga- ega sõnnikuhaisu, ja mis tähtsaim, pärast kääritamist allesjääv kraam sobib suurepäraselt põldude väetamiseks ega haise enam jubedalt nagu töötlemata sealäga. Haisvaim osa lägast ehk gaas põletatakse lihtsalt ära.

Mikelsaare sõnul on Euroopa juhtiv biogaasitootja Saksamaa, kus töötab 4000 sellist jaama. «Saksamaal makstakse aga biogaasist toodetud elektri eest kaks-kolm korda rohkem,» räägib ta.

Skeptikuid jagub

Selleks et biogaasitootmine Eestis ära tasuks, tulebki Mikelsaare sõnul küsida Euroopa Liidult lisaks investeeringutoetust jaama ehituseks. Samuti ei ole tema sõnul praegu biogaasijaama ehitamisel mõtet, kui jaama lähistel puudub asula, mille majade kütteks kasutada elektri tootmisega kaasnevat soojusenergiat.

Praegu Eestisse kavandatavate biogaasijaamade maksumus jääb 40–70 miljoni krooni vahemikku.

2007. aastal koos Eesti suurima sealihatootjaga Ekseko ja hiljem ka ühe Torma põllumajandusettevõtte juurde biogaasitootmist plaaninud Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte juht Ando Leppiman on biogaasi tootmise suhtes praegu skeptiline.
«Üldiselt ei ole Torma ja Ekseko praegu aktiivselt arendatavad projektid,» lausus ta. «Üritame tegelda projektidega, mis on majanduslikult tasuvad, ja biogaasiprojektid seda praegu ei ole.»

Leppimani sõnul on Saksamaa näitel näha, et kolmandik biogaasijaamadest ei tööta tõhusalt. «Kui aga toome selle tehnoloogia üle Eesti suhteliselt külma kliimasse ja eeldame, et tekib piisavalt biogaasi, ei pruugi see päris nii olla,» lausus ta. Sestap eelistab Eesti Energia teha praegu koostööd Eesti Maaülikooliga, kus katsetatakse biogaasi tootmist kohalikus kliimas.

Eesti seni ainus ja puhtalt sealägal töötav biogaasijaam sai Saaremaal Valjala vallas Jööri külas valmis juba 2006. aastal, aga alles mullu suudeti see enam-vähem korralikult tööle panna.

Jaama omanik Raul Maripuu ei salga, et biogaas oli esialgu nii väävlirikas, et sõi generaatori klapid lihtsalt läbi. «Rahaliselt biogaasitootmine ennast praegu ära ei tasu, ehkki ots otsaga tuleme kokku,» lausus ta.

Samas tunnistab mees, et Jööri biogaasitootmisest ülejäävast soojusest suur osa on praegu kasutamata ja ettevõte jäi lõppkokkuvõttes ilma ka ehituseks antud investeerimistoetusest. Igal juhul hindab ta biogaasitootmist keskkonnasõbralikuks tegevuseks.
Kommentaarid:
Pole hullu! : Hakkame siis kilekotti s....ma ja ärimeeste kontorisse pakke saatma!
Postikulud maksku ise kinni- kasumist või nii!
Kuhu saata?
Kas Rotterdami ärikeskuse valvelauda?
-3 -1 +1 +17
06.11.2009 09:09
see jama : Peaks juba ammu kasutusel olema, see on super lihtne tehnoloogia peale mahutite kus see biomass ulbib ja kus seda segatakse(mahuti otsas asub toru kust kaudu gaas väljub), pole gaasi tootmiseks muud vajagi. Veel parem oleks integreerida see suurte reoveepuhastus jaamadega, siis kaduks hais linna äärest ja si..tt saaks kasulikult ärakasutatud.
-0 -1 +1 +7
06.11.2009 09:13
lägaga koos : Tean, et saksamaal tuttavate juures lisatakse lägale spetsiaalselt selle jaoks kasvatatud suure tärklise- ja suhkrusisaldusega silo/juurikaid. 200ha kasvatatakse selliseid kultuure. Käärib nii mis mühiseb ja 500kW/h jaam toimib. Tegemist siiski mitme talu ühisprojektiga. Eraldunud soojus suunatakse käärimise kiirendamiseks osaliselt tagasi lägasse, ülejääk teravilja kuivatamiseks, muuks tarbeks
-0 -1 +1 +11
06.11.2009 09:29
Karje infosõnnikuhunnikust : Eesti rahvas saab kevadeti edukalt hakkama prügi ja koduloomade sõnniku koristamisega. Millal suudab eesti rahvas aga hakata koristama depresseerivat infosõnnikut, millega tema meeli meedias igapäevaselt haisutatakse? Me tegelikult upume depressiooni tekitavasse infosõnnikusse. Kuulates/vaadates meie meediat, käib ainult üks tapmine/tagaajamine, valskus/varastamine, õnnetus/katastroof. Infosõnnik täidab meie meeled 24h lasteaiast alates. Inimesi pole harjutatud kasutama infosõnniku hoidlaid ja kehtestama enda kaitseks infosõnniku sulgu või -karantiini. Suur osa elanikkonnast ongi infosõnniku laviini eest kaitsetud ja pole õietigi organisatsiooni, kes oskaks ja suudaks meie elanikkonda selle eest kaitsta. Elanikud! Hakake rohkem sorteerima infosõnnikut ning karastage oma immuunsüsteemi infosõnnikust levida võivate nakkuse vastu! Kaartistage julgesti infosõnniku allikaid teistele hirmuks ja hoiatuseks! Miks ei tunne meie ärihaid huvi infosõnniku utiliseerimise vastu? Kellelegi on infosõnniku levik ja rahva meeltesse laialilaotamine vist väääääääga kasulik!
-2 -1 +1 +15
06.11.2009 09:37
PEERUGAAS : uuesti päevakorda!
-1 -1 +1 +6
06.11.2009 09:49
tsurka : Kes ütles, et sitast saia ei saa teha? Õigemini tehakse lausa kuldmünte.

Igatahes, mis iganes need eri tehnoloogilised probleemid ka tuleksid, teadlased-insenerid võiksid need käsile võtta ning asi käima panna. Talunikele väike lisasissetulek ning muidu niisama õhureostus kaubaks teha. Ootaks uusi uudiseid.
-0 -1 +1 +6
06.11.2009 09:57
vanames : Pole siin enam midagi lootusrikast, sitahunnikust(EW)pole suuremat midagi järel. Ärihaid (USA ja lääneriigid)ja nende eestlastest tallalakkujad on suurema osa juba ära varastanud.
-7 -1 +1 +5
06.11.2009 10:01
bioon : No on narrid, mis sest elektrist, tehku kohe saia.
-1 -1 +1 +11
06.11.2009 10:01
põrgupõhja tee 1 : Panin teile just koti valmis.Tulge ja viige ära.Teistele ms.kotis enamuse moodustavad paberid maksmata arvetest.
-3 -1 +1 +3
06.11.2009 10:06
Teadlane : Üks nool on pildilt puudu - kodudest jõuab s... ja läga sinna esimese pildi peale.
-0 -1 +1 +3
06.11.2009 10:07
lugeja : On see ikka kindel, et sinna sealäga sisse läheb? Lehmasõnnik pidavat parema tulemuse andma.
-0 -1 +1 +5
06.11.2009 10:17
10 aastat : tagasi pakkusin seda plaani, siis vaadati mind kui idiooti ja soovitati ravile minna,samas on mul hea meel et asi liigub.
-0 -1 +1 +15
06.11.2009 10:32
kirsi : Hissand jumal! Ja põllule jõuab siis sõnnikut vähem? Parem tootke vähem min.väetisi - hoiate kokku hullu koguse energiat.
-2 -1 +1 +8
06.11.2009 11:28
lägast : biogaasi tootmine on suhteliselt vana ja ka eestis tasemel uuritud-katsetatud protsess,mille käigus rajati koos tšehhidega pärnu seakombinaati ca 30 aastat tagasi vastav jaam,mille töööd uuriti metoodiliselt ja teaduslik-tehniliselt tasemelt hästi.samuti on uuritud ka aeroobse kääritamise ja füüsikalis-keemiliste protsesside võimalused ning osalisele rakendatud EKSEKO baasil.Nüüd kus on võimalused toetusrahade saamiseks on geniaalseid evitajaid kuhjaga,uid asjatundjana võin öelda,et kasumist järelejääva rahaga selles vallas ei tee midagi ära.edu teile Jaan Tatikad ja ärigeeniused.
-2 -1 +1 +7
06.11.2009 11:43
caligula : See ongi rohkem lõunapoolsem tehnoloogia.Meil läheb temperatuuri hoidmine kalliks.Teiseks on see rohkem loomapidajate kui Sõõruka masti meeste arendusala.Ma juba kujutan ette,mida loomapidajad gaasijaama varustusalas sõnniku eest hakkavad küsima.Kolmandaks on taolise elektri hulk marginaalne.No ehk teevad kokku 30MW ära.Narvas on üks blokk 250 MW.
-1 -1 +1 +4
06.11.2009 12:10
a.t : Jalgratta leiutamine!!!
1980-date keskpaiku valmis Läänemaal Linnamäel taani tehnoloogial põhinev sigala ,kus ka läga kääritati ja saadud gaasiga köeti sigalat.Kas ka elektrit toodeti pole teada ,sest toona ei tasunud see ilmselt ennast ära.
-0 -1 +1 +8
06.11.2009 12:27
lugeja to 10 aastat : Ilmselt need inimese teadsid, et ilma abirahadeta selline projekt ennast ära ei tasu.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka lugeja(10:07 06.11).
-1 -1 +1 +1
06.11.2009 14:14
siga : Nabalas köeti sigalat sedasi juba 40 aastat tagasi ...
-0 -1 +1 +4
06.11.2009 14:33
kakand : Turg reageerib nõudluse kasvule hinnatõusuga- s... läheb nii kalliks, et pole mõtet jamada. Ahviäri on see.
-1 -1 +1 +1
06.11.2009 15:00
KK : Kas vaatasid ka Mad Mac-i (Thunderdome)?
-0 -1 +1 +0
06.11.2009 16:57
AC : Kujutan ette, kui nad seasõnniku ka ära riksivad...Ikka huupi ja oskamatult. Hakaku seda gaasi müüma balloonides kilokaupa kui soovivad, aga elektri-soojatootmisest hoidku eemale! Kui seafarmid suletakse, siis poleks ka elektrit. Ei saa rajada maja liivale.Saksamaa on teise majannus-ja tootmisstruktuuriga maa. Järjekordne vale copy-paste.
-1 -1 +1 +1
06.11.2009 17:22
öök : ärge muretsege, kallid kaasmaalased, kui sihandne süsteem meie maale tuleb, maksate nii peeru alt kui peeru pealt. Õnne!
-1 -1 +1 +0
06.11.2009 17:25
Busa : .. ja elekter ning toasoe saab odavamalt. Kes saab. Tarbijale igatahes tähendab see hinnatõusu. Tartu Fortumi näide. Meie talved lähevad soojemaks ja lühemaks ehk aeg millal toodangut müüa saab ja investeeringut tagasiteenida saab on liiga lühike ja ei võimalda odavamalt müüa toodet.
-0 -1 +1 +2
07.11.2009 06:59
muhhahhaaa : Seda tehnoloogiat kasutati juba nõuka ajal. Aravete sigalas oli katsekompleks, aga juba siis ei tasunud see ennast ära... mnjah aga siis oli nafta ka tasuta Eestis.
Teine huvitav projekt mida katsetati asus Adaveres ja selles projektis töödeldi seasitta uuesti loomasöödaks tagasi. Minu mäletamist mööda saavutati isegi tulemusi (kasutati kuumaveeallikate baktereid) aga Moskva tõmmas sellele projektile kriipsu peale nagu ka biogaasile. Kes tahab rohkem teada peaks otsima Sots põllumajandustest 79-89 aastakäikudest

No comments:

Post a Comment