https://www.dailymail.co.uk/news/article-3169716/Motorcycle-runs-water-polluted-river-travel-310-miles-single-litre.html
Kuidas saab elektrit tasuta ? https://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2016/11/kuidas-saab-elektrit-tasuta.html Isegi lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta jpms: http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/06/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html
Friday, October 19, 2018
"Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. "
Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / /
m. stins. biz / auto/
Auto on water
AUTO ON WATER
Hydrogen on the ICE is one of the most exciting topics of vehicle owners and not only. Our company has developed electrolyzers capable of replacing the main fuel (gasoline, diesel) by 70-90%. In some cases, it is 100%. Working samples were successfully tested for 2 years.
The results of the engine, units of the units, were in excellent condition, without damage.
Increase of the motor resource of ICE by 2 times, Increase of the engine power up to 35%, Absence of deposit on the piston system.
Machines on which tests were carried out
VAZ 2101
VAZ 2101
VAZ 2108
VAZ 2108
VAZ 2109
VAZ 2109
BMW e39
BMW e39
Volga GAZ-24
Volga GAZ-24
Gazelle
Gazelle
HUMMER H2
HUMMER H2
KamAz
KamAz
Skoda Octavia
Skoda Octavia
Tavria
Tavria
Security
SECURITY Our company has focused on the required capacity per second of a sufficient amount of gas from the water for the operation of ICE. The explosive gas does not accumulate and is not stored in cylinders. There are no volumes of gas accumulation. In the event of an accident or other damage and ignition, the explosion is excluded, since the system is filled with water and the exhausted gas immediately consumes the internal combustion engine. Nothing to explode.
Installation additional. generators
ADDITIONAL. GENERATOR
ADDITIONAL. GENERATOR
ADDITIONAL. GENERATOR
Propane-methane with hydrogen
Excellent proven system of afterburning methane and propane. The propane savings range from 40 to 70%.
In DVS, propane or methane is burned by only 63-64%, the remaining 33-34% is emitted into the exhaust manifold.
Hydrogen is mixed with propane-methane during combustion causing propane to burn to 90-99%
thereby increasing power and saving gas by at least 30-35%.
Good Started on the mixture in -25 -27. Smooth work.
Reduces the temperature of hydrogen burning.
Propane-methane slows the ignition of hydrogen and oxygen.
Hydrogen raises the octane number and raises the caloric content of propane or methane by 20-40%, depending on the amount of hydrogen.
Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / /
m. stins. biz / auto/
Auto on water
AUTO ON WATER
Hydrogen on the ICE is one of the most exciting topics of vehicle owners and not only. Our company has developed electrolyzers capable of replacing the main fuel (gasoline, diesel) by 70-90%. In some cases, it is 100%. Working samples were successfully tested for 2 years.
The results of the engine, units of the units, were in excellent condition, without damage.
Increase of the motor resource of ICE by 2 times, Increase of the engine power up to 35%, Absence of deposit on the piston system.
Machines on which tests were carried out
VAZ 2101
VAZ 2101
VAZ 2108
VAZ 2108
VAZ 2109
VAZ 2109
BMW e39
BMW e39
Volga GAZ-24
Volga GAZ-24
Gazelle
Gazelle
HUMMER H2
HUMMER H2
KamAz
KamAz
Skoda Octavia
Skoda Octavia
Tavria
Tavria
Security
SECURITY Our company has focused on the required capacity per second of a sufficient amount of gas from the water for the operation of ICE. The explosive gas does not accumulate and is not stored in cylinders. There are no volumes of gas accumulation. In the event of an accident or other damage and ignition, the explosion is excluded, since the system is filled with water and the exhausted gas immediately consumes the internal combustion engine. Nothing to explode.
Installation additional. generators
ADDITIONAL. GENERATOR
ADDITIONAL. GENERATOR
ADDITIONAL. GENERATOR
Propane-methane with hydrogen
Excellent proven system of afterburning methane and propane. The propane savings range from 40 to 70%.
In DVS, propane or methane is burned by only 63-64%, the remaining 33-34% is emitted into the exhaust manifold.
Hydrogen is mixed with propane-methane during combustion causing propane to burn to 90-99%
thereby increasing power and saving gas by at least 30-35%.
Good Started on the mixture in -25 -27. Smooth work.
Reduces the temperature of hydrogen burning.
Propane-methane slows the ignition of hydrogen and oxygen.
Hydrogen raises the octane number and raises the caloric content of propane or methane by 20-40%, depending on the amount of hydrogen.
CO2
The ecological exhaust also increases. CO2 emissions are reduced to a minimum, The smell of exhaust fumes. Our performance at the gas saving stand (PROPAN) and the reduction of CO2 emissions to 7-11%.
INDICES AT THE BOOTH
Propane is marked by Red.
CO2 is marked with white
CO marked in yellow.
The ecological exhaust also increases. CO2 emissions are reduced to a minimum, The smell of exhaust fumes. Our performance at the gas saving stand (PROPAN) and the reduction of CO2 emissions to 7-11%.
INDICES AT THE BOOTH
Propane is marked by Red.
CO2 is marked with white
CO marked in yellow.
OPTION 1. Savings of 50-70%.
OPTION 2. Savings of 70-90%.
OPTION 3. Savings of 90-100%.
OPTION 2. Savings of 70-90%.
OPTION 3. Savings of 90-100%.
3 kilovati abil saab soojaks 20 tuba
Teatavasti tavalised elektrilised radiaatorid on 1-2 kilovatised ja nende abil saab soojaks vaid ainsa toa aga vee abil s.o. hho aparaadi abil mis eraldab veest vesiniku saab soojaks 20 tuba. Vesinik annab kuumust 5000 celsiust !!!
https://m.youtube.com/watch?v=nLuK8s1WjfI
https://m.youtube.com/watch?v=nLuK8s1WjfI
Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?
Einar Eiland, EMÜ majandusmagister
30. november 2011, 06:57
30. november 2011, 06:57
Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
http://www.ohtuleht.ee/454137
Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.
Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.
Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.
Naudi roosasid prille
Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.
Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.
Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.
Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.
Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
http://www.ohtuleht.ee/454137
Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või ilmamuutus mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,inflatsiooni tekitatakse keskpankade kasumi tarbeks lisaks rahatrykkimisele aeg ajalt ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA jt. sisendhindade kergitamisega.
http://www.ap3.ee/…/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind
http://www.ap3.ee/…/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind
Inflatsiooni vastu aitab:
1) Tasuta elekter :
1) Tasuta elekter :
2) Transport poolmuidu mida saab HHO aparaadi abil mis hoiab kokku kulutusi bensiinile ja diislile 90% !!! Neid saab kodus ise valmistada ja osta : http://m.stins.biz/auto/
3) Eesti oma raha kasutamine milleks on Seto Kroon ja Eesti Veksel.
Üksikisiku energiasõltumatus! http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/…/iga-uksikisik-ener…
Wednesday, October 10, 2018
"Miks üldse on olemas raha?" - sellest kõneles rahandusteadlane Andro Roos Tallinnas toimunud konverentsil "Kuld ja õnn" 27. novembril 2017.
ANDRO ROOS on julge mõtleja ja ütleja. Ta on Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja Tartu Ülikooli teadusmagister. Ta peab loenguid erinevates Eesti kõrgkoolides, esineb Nõmme Raadios sõnavõttudega ning on avaldanud arvukalt artikleid rahast, pangandusest ja ühistegevusest.
Kuula ka: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Yhistusaade&file=58.mp3 -
Harry Raudvere ja Margus Lepa räägivad ühistegevusest ja vastutegevusest.
Andro Roos :
Rahvas peab rajama omale riigi. Riik peab rajama vundamendi ühiskonna Maslow püramiidile. Seejärel peab riik ehitama sellele vundamendile Maslow püramiidi I korruse, tagades kõigile ühiskonnaliikmetele nende materiaalsete ja füsioloogiliste põhivajaduste rahuldamise. Selleks peab riigil olema ja rahvaettevõtte printsiibil toimima oma energiatootmise, oma elamute rajamise (ja mitte mingisuguste riigiüürimajade ehitamiseks, vaid inimestele päriskodudeks), oma metsavarumise ja töötlemise, oma maavarade varumise ja töötlemise, oma toidu kasvatamise ja töötlemise trustid jne. Need trustid - rahvaettevõtted peavad tagama, et elanike põhivajadused on rahuldatud, et tekiks juurde ühiskondlikku kapitali, mille arvelt vähendada maksusid ja maksukoormust, mis oleksid etalonina eeskujuks kõigile teistele riigis tegutsevatele ettevõtetele ja mis aitaksid luua Eesti inimestele sellega eeltingimused ühiselt saavutada Maslow püramiidi II, III, IV jne astmete vajadusi ja eesmärke, millega Eesti võiks riigi ja rahvana olla eeskujuks tervele maailmale!
Teeme ära, Eesti rahvas!
ANDRO ROOS on julge mõtleja ja ütleja. Ta on Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees ja Tartu Ülikooli teadusmagister. Ta peab loenguid erinevates Eesti kõrgkoolides, esineb Nõmme Raadios sõnavõttudega ning on avaldanud arvukalt artikleid rahast, pangandusest ja ühistegevusest.
Kuula ka: http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Yhistusaade&file=58.mp3 -
Harry Raudvere ja Margus Lepa räägivad ühistegevusest ja vastutegevusest.
Andro Roos :
Rahvas peab rajama omale riigi. Riik peab rajama vundamendi ühiskonna Maslow püramiidile. Seejärel peab riik ehitama sellele vundamendile Maslow püramiidi I korruse, tagades kõigile ühiskonnaliikmetele nende materiaalsete ja füsioloogiliste põhivajaduste rahuldamise. Selleks peab riigil olema ja rahvaettevõtte printsiibil toimima oma energiatootmise, oma elamute rajamise (ja mitte mingisuguste riigiüürimajade ehitamiseks, vaid inimestele päriskodudeks), oma metsavarumise ja töötlemise, oma maavarade varumise ja töötlemise, oma toidu kasvatamise ja töötlemise trustid jne. Need trustid - rahvaettevõtted peavad tagama, et elanike põhivajadused on rahuldatud, et tekiks juurde ühiskondlikku kapitali, mille arvelt vähendada maksusid ja maksukoormust, mis oleksid etalonina eeskujuks kõigile teistele riigis tegutsevatele ettevõtetele ja mis aitaksid luua Eesti inimestele sellega eeltingimused ühiselt saavutada Maslow püramiidi II, III, IV jne astmete vajadusi ja eesmärke, millega Eesti võiks riigi ja rahvana olla eeskujuks tervele maailmale!
Teeme ära, Eesti rahvas!
Friday, September 28, 2018
Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest
Kaire Talviste
25.märts 2009
Esimesed elektriautod olid aeglased ja nõudsid pikka laadimist, et kvartalile tiir peale teha. Ent peagi tasub ehk juba tõsiselt elektriauto ostu kaaluda - kui see suriseb vaikselt oma liitium-ioonakudel ega jää võimetelt maha 1,6-liitrisest bensiinimootoriga neljarattalisest, näeb välja nägus ning selle laadimine on kiire, mugav ja soodne.
Kui tõenäoline on, et peagi hakkavad ka Eestis sõitma elektriautod? „Elektriautode kasutuselevõtu kohta ei saa kasutada mõistet „tõenäoline”, see on paratamatu. Täpselt nagu juhtus mobiilsidega,” on projekti Elektromobiilne Eesti 2020 eestkõneleja Jarmo Tuisk veendunud.
Juba aastate eest rääkis visionäär Shai Agassi, et elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate teenindusjaamade võrgustik. Nii saaks autoga teha suuremaid tiire, kui vaid kodu lähistele piimapoodi. Toona pandi tema juttu aga vaevu tähele – nafta oli odav, tänavatel laiutasid ebaökonoomsed pikapid. Alternatiivküttega sõidukid olid määratud nišitooteks rohelise mõttemaailmaga tarbijaile.
Ent nüüd on suhtumine muutunud – pea kõik suuremad autofirmad maailmas usuvad, et elektriautode projektist saab asja ja on matmas miljardeid, et luua konkurentsivõimelisi autosid. Oodatakse ja loodetakse murdepunkti elektriauto evolutsioonis.
Usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San Francisco ranniku üheksa linna alliansiga.
Esimene on Iisrael
Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium-ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot.
Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas.
Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul.
Eesti plaanid
Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja seetõttu usub Tuisk, et elektriautod on meil pigem varem kui hiljem. „On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur,” räägib ta.
Neile tegevussuundadele pööratakse peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad.
„Meie plaan hakkab võtma üha selgemaid piirjooni. Meil on visioon, strateegia ja tegevusplaan, mida pakkuda erinevatele huvigruppidele: elektrimüüjatele, automüüjatele, IKT- ja elektroonikaettevõtetele, aga ka riigile ja tarbijale. Selle tegevusplaani realiseerimise alguseks oleme sättinud tänavuse aasta keskpaiga. Siis peaks olema selge ka see, kes täpselt meiega paadis on,” lisab Tuisk.
Pealinna laadimispunktide, -jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15−20 miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better Place,” ütleb Tuisk. „Küsimus on selles, kes Eesti ettevõtjaist tabab esimesena ära, et nüüd on taas võimalus luua uut Q-GSM-i.”
Riik ja eraettevõtjad
AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma.
Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega saavutada,” selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020. fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,” lisab ta.
Eesti Energia brändijuht Kristi Jõeäär on samuti seda meelt, et elektriautode laialdane kasutuselevõtt on reaalne siis, kui Eesti riik otsustab sellesisulise suuna võtta. „Eesti Energia hinnangul oleks elektriautodel tehnoloogia arengu ning riigipoolse soodustuse korral kindel koht tulevikus,” ütleb Jõeäär.
Jarmo Tuisk ruttab aga kummutama arusaama, et Eesti riik asub vaid Toompeal. „Tegelikult oleme me ise see Eesti riik. Meie initsiatiiv on osa rohujuuretasandi riigist. Ja ma usun, et praegu on rohujuuretasandi riik tugevamal positsioonil kui mäeotsa riik.” Rohujuuretasandil on tähtsaimaks väärtuseks ideed, mitte raha.
Mis puutub Better Place’i ja Eesti suhetesse, siis ei saa välistada, et ühel päeval on siniste logodega lipud ka meil lehvimas. Ent seni, kuni seda juhtunud pole, saame ise palju ära teha. „Just sel põhjusel ei jäänud meie väike seltskond istuma ja ootama, et midagi juhtuma hakkaks, vaid võtsime kätte, tegime plaani ja nüüd viime seda samm-sammult ellu,” lisab Tuisk.
Suurem plaan
Jarmo Tuisk on töötanud turundus- ja Interneti-valdkonnas ning praegu töötab ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituses. Otseselt ei seo teda elektriautodega miski. Tegutsema on teda aga innustanud Rainer Nõlvaku kampaania „Teeme Ära” ja Shai Agassi Better Place’i missioon. „Iga suure asja taga on kellegi isiklik visioon ja missioonitunne,” selgitab Tuisk. „Kui ajastus on õige ja on võimalik seda realiseerida, siis liituvad missiooniga ka õiged inimesed, firmad, organisatsioonid jne.”
Agassi missiooni teostumist on Tuisk jälginud juba mõnda aega. Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud.
„Minu, ja täpsemalt meie initsiatiivgrupi, kelle kõneisik ma olen, huvi on laiem kui ainult elektriautoga sõita,” lisab Tuisk. Ta selgitab, et tegu on innovatsioonist kannustatud inimestega, kes näevad, et elektriautode süsteemi väljaarendamine annab meie majandusele tervikuna ohtralt uusi võimalusi: olla säästlikum ja nutikam kodus ning eksportida neid lahendusi ka välismaale.
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.
Euroopas planeeritakse praegu miljardieurolisi investeeringuid elektriautode infrastruktuuri. Laadimispunkte ja neile sobivat IT-süsteemi pakuvad aga vaid üksikud Euroopa ja Ameerika firmad. „Elektriautode infrastruktuur pole kosmoseteadus. Meil on tugev elektri- ja elektroonikavaldkonna inseneritraditsioon, mida on võimalik kombineerida meie tugeva infotehnoloogilise traditsiooniga ja töötada välja täiesti konkurentsivõimelisi lahendusi,” usub Tuisk. „See on meie motivatsioon – anda reaalne majanduse kasvuvisioon läbi kodumaise säästmise ja tugeva ekspordi potentsiaali.”
Projekt Elektromobiilne Eesti 2020.
Allikas: HEI
Kaire Talviste
25.märts 2009
Esimesed elektriautod olid aeglased ja nõudsid pikka laadimist, et kvartalile tiir peale teha. Ent peagi tasub ehk juba tõsiselt elektriauto ostu kaaluda - kui see suriseb vaikselt oma liitium-ioonakudel ega jää võimetelt maha 1,6-liitrisest bensiinimootoriga neljarattalisest, näeb välja nägus ning selle laadimine on kiire, mugav ja soodne.
Kui tõenäoline on, et peagi hakkavad ka Eestis sõitma elektriautod? „Elektriautode kasutuselevõtu kohta ei saa kasutada mõistet „tõenäoline”, see on paratamatu. Täpselt nagu juhtus mobiilsidega,” on projekti Elektromobiilne Eesti 2020 eestkõneleja Jarmo Tuisk veendunud.
Juba aastate eest rääkis visionäär Shai Agassi, et elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate teenindusjaamade võrgustik. Nii saaks autoga teha suuremaid tiire, kui vaid kodu lähistele piimapoodi. Toona pandi tema juttu aga vaevu tähele – nafta oli odav, tänavatel laiutasid ebaökonoomsed pikapid. Alternatiivküttega sõidukid olid määratud nišitooteks rohelise mõttemaailmaga tarbijaile.
Ent nüüd on suhtumine muutunud – pea kõik suuremad autofirmad maailmas usuvad, et elektriautode projektist saab asja ja on matmas miljardeid, et luua konkurentsivõimelisi autosid. Oodatakse ja loodetakse murdepunkti elektriauto evolutsioonis.
Usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San Francisco ranniku üheksa linna alliansiga.
Esimene on Iisrael
Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium-ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot.
Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas.
Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul.
Eesti plaanid
Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja seetõttu usub Tuisk, et elektriautod on meil pigem varem kui hiljem. „On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur,” räägib ta.
Neile tegevussuundadele pööratakse peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad.
„Meie plaan hakkab võtma üha selgemaid piirjooni. Meil on visioon, strateegia ja tegevusplaan, mida pakkuda erinevatele huvigruppidele: elektrimüüjatele, automüüjatele, IKT- ja elektroonikaettevõtetele, aga ka riigile ja tarbijale. Selle tegevusplaani realiseerimise alguseks oleme sättinud tänavuse aasta keskpaiga. Siis peaks olema selge ka see, kes täpselt meiega paadis on,” lisab Tuisk.
Pealinna laadimispunktide, -jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15−20 miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better Place,” ütleb Tuisk. „Küsimus on selles, kes Eesti ettevõtjaist tabab esimesena ära, et nüüd on taas võimalus luua uut Q-GSM-i.”
Riik ja eraettevõtjad
AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma.
Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega saavutada,” selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020. fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,” lisab ta.
Eesti Energia brändijuht Kristi Jõeäär on samuti seda meelt, et elektriautode laialdane kasutuselevõtt on reaalne siis, kui Eesti riik otsustab sellesisulise suuna võtta. „Eesti Energia hinnangul oleks elektriautodel tehnoloogia arengu ning riigipoolse soodustuse korral kindel koht tulevikus,” ütleb Jõeäär.
Jarmo Tuisk ruttab aga kummutama arusaama, et Eesti riik asub vaid Toompeal. „Tegelikult oleme me ise see Eesti riik. Meie initsiatiiv on osa rohujuuretasandi riigist. Ja ma usun, et praegu on rohujuuretasandi riik tugevamal positsioonil kui mäeotsa riik.” Rohujuuretasandil on tähtsaimaks väärtuseks ideed, mitte raha.
Mis puutub Better Place’i ja Eesti suhetesse, siis ei saa välistada, et ühel päeval on siniste logodega lipud ka meil lehvimas. Ent seni, kuni seda juhtunud pole, saame ise palju ära teha. „Just sel põhjusel ei jäänud meie väike seltskond istuma ja ootama, et midagi juhtuma hakkaks, vaid võtsime kätte, tegime plaani ja nüüd viime seda samm-sammult ellu,” lisab Tuisk.
Suurem plaan
Jarmo Tuisk on töötanud turundus- ja Interneti-valdkonnas ning praegu töötab ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituses. Otseselt ei seo teda elektriautodega miski. Tegutsema on teda aga innustanud Rainer Nõlvaku kampaania „Teeme Ära” ja Shai Agassi Better Place’i missioon. „Iga suure asja taga on kellegi isiklik visioon ja missioonitunne,” selgitab Tuisk. „Kui ajastus on õige ja on võimalik seda realiseerida, siis liituvad missiooniga ka õiged inimesed, firmad, organisatsioonid jne.”
Agassi missiooni teostumist on Tuisk jälginud juba mõnda aega. Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud.
„Minu, ja täpsemalt meie initsiatiivgrupi, kelle kõneisik ma olen, huvi on laiem kui ainult elektriautoga sõita,” lisab Tuisk. Ta selgitab, et tegu on innovatsioonist kannustatud inimestega, kes näevad, et elektriautode süsteemi väljaarendamine annab meie majandusele tervikuna ohtralt uusi võimalusi: olla säästlikum ja nutikam kodus ning eksportida neid lahendusi ka välismaale.
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.
Euroopas planeeritakse praegu miljardieurolisi investeeringuid elektriautode infrastruktuuri. Laadimispunkte ja neile sobivat IT-süsteemi pakuvad aga vaid üksikud Euroopa ja Ameerika firmad. „Elektriautode infrastruktuur pole kosmoseteadus. Meil on tugev elektri- ja elektroonikavaldkonna inseneritraditsioon, mida on võimalik kombineerida meie tugeva infotehnoloogilise traditsiooniga ja töötada välja täiesti konkurentsivõimelisi lahendusi,” usub Tuisk. „See on meie motivatsioon – anda reaalne majanduse kasvuvisioon läbi kodumaise säästmise ja tugeva ekspordi potentsiaali.”
Projekt Elektromobiilne Eesti 2020.
Allikas: HEI
Subscribe to:
Posts (Atom)