Trollibussid kiirteel :) Siemens eHighway demo

https://www.youtube.com/watch?v=XiOuBrFC8NM&app=desktop

Eesti erakonnad esindavad vene gaasi jpt. kütuse firmade huve...

Eesti erakonnad ei hooli eesti rahvusest...neid huvitab vaid korruptsiooni raha mida neile antakse vene gaasi ja nafta rahade kasumist...
Kui leiduks vaid ainuski erakond mis hooliks eesti rahvusest siis see annaks eestlastele elektri tasuta...
Ajupesijad oma haiglases egoismis seostavad tasuta elektrit kommunismiga...kuid

Me võrdsustame iga uue idee kommunismi või diktatuuriga kuna meid on üles kasvatatud kartma seda mis on uus.

http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/04/me-vordsustame-iga-uue-idee-kommunismi.html

TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB KÕIGILE TÖÖD JA VÄÄRILIST PALKKA...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...                                                                    TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB IGA EESTLANE ELADA EESTIMAAL METSA SERVAL OMAS TAREKESES...

(:)kivisildnik: (:)valekultuurist valeraha näitelhttp://arvamus.postimees.ee/2775118/kivisildnik-valekultuurist-valeraha-naitel

Eesti elektrituulikute ajalugu.

Juba eelmise sajandi kuldsetel kolmekümnendatel aastatel oli paljudes Eestimaa taludes kasutusel elektrituulikud ja neid toodeti Eesti elektroonika vabrikutes.

Kuna eesti talunikud  kasutasid elektrituulikuid siis neil oli elekter tasuta käes...

http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/08/postimees-1936a-pealkiri-tuulejou.html

http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/08/eesti-ajakirjanduse-analuutiline.html

http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/08/tuuledunamoid-raadiokuulajaile-16011936.html

http://raadiotuba.and.ee/tehasedteised.html#muud

Aga siis tulid kommunistid,hävitasid Eesti riigi ja sundisid inimesi ostma elektrit...

http://www.ohtuleht.ee/454137

Inflatsioon ongi olnud meie majanduskasv?

Einar Eiland, EMÜ majandusmagister 
30. november 2011, 06:57

Kui panna graafikule kõrvuti inflatsiooni ja sisemajanduse kogutoodangu kõverad, selgub, et kümne viimase aasta jooksul pole tavakodanik mitte mingit majanduskasvu tunda saanudki.

Lähtudes Eesti Panga soovitatud statistikaameti andmetest, jõuame hämmastavale järeldusele: majanduskasv ületab inflatsiooni kümne aasta lõikes vaid 1,3 protsendiga. Võib öelda, et sisuliselt nullib inflatsioon majanduskasvu.

Kui arvestada majandustsükli pikkuseks kümme aastat, see on eelmisest langusest praeguse kriisini, siis on meie majanduskasv tavakodanikule osutunud nullilähedaseks, sest nii palju kui on tõusnud majandus, on kasvanud hinnadki. Tavatarbija pole saadud raha eest rohkem osta saanud. Headel aegadel kogutu on halbadel aegadel kohe kasutusse läinud.

Meie taasiseseisvumise perioodi viimased kümme aastat pole olnud mitte majanduskasv, vaid meeleheitlik Euroopa hindade tagaajamine. Kõige rängemalt on inflatsiooni läbi kannatanud tavatarbija ehk kõige nõrgem lüli ühiskonnas. Just tema on sunnitud tarbima kõige enam kallinevaid tooteid, näiteks toitu. Ta ei osta kinnisvara ega kulda, mida hiljem kallimalt müüa.

Naudi roosasid prille

Seega on valitsuspoliitika osaks kujunenud raha äravõtmine või äravõtmise organiseerimine nendelt, kellest jõud üle käib ja vastava informatiivse seisundi loomine. Selline käitumine on iseloomulik feodaalkorrale, mitte demokraatlikule riigile. Vastuolu ilmneb ka euroopalike tavadega, mille kohaselt riik peaks toimima rahva huvides, mitte looma tingimusi inimeste vaesumiseks. Viimati nimetatud protsessist räägime, sest lõhe Eesti ja Euroopa Liidu sissetulekute vahel suureneb.

Eesti kõrget inflatsiooni on probleemina käsitlenud ka rahvusvahelised reitinguagentuurid. Ilmselt oli ka nende mure seotud rahva vaesumisega. Ent selle jutu ees on siinse maakamara valitsejad oma kõrvad lihtsalt sulgenud. Seega on pimekurdi mängimisest saanud meie poliitika osa.

Rahvale valeandmete ja pooltõdede esitamine või olukorra tõlgendamine omakasupüüdlikult on kuritegelik nii valimistel valitsejate poolt hääletanute kui ka ühiskonna suhtes.

Kreeka laenude puhul oleme valeandmete esitamise julgelt hukka mõistnud. Kuid kahjuks on valelike pooltõdede esitamisest Eesti Panga ja statistikaameti andmetele tuginedes saanud kohaliku poliitika lahutamatu osa. Tegeliku seisundi varjamine meenutab olukorda arstipraksisest, kus patsiendile pakutakse kõhuvalu raviks roosade prillide kandmist ja lõbusate meelelahutuslike multifilmide vaatamist.

Mõne aja pärast aga selgub, et patsient on surnud või riigist lahkunud. Nii laheneb olukord ise ega vajagi riiklikku sekkumist.
http://www.ohtuleht.ee/454137

 Inflatsioon süvendab ebavõrdsust.
Inflatsioon teeb rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks...

http://et.wikipedia.org/wiki/Inflatsioon

Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus enamasti ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta.

Inflatsioon ei ole loodusõnnetus või UFO mis tekib iseenesest s.o. inflatsioon ei ole inimkonna poolt kontrollimatu nähtus,LISAKS RAHATRÜKKIMISELE INFLATSIOONI TEKITATAKSE  ELEKTRI HINNA TÕSTMISEGA,KÜTUSTE HINNA TÕSTMISEGA:

http://www.ap3.ee/article/2012/3/27/nordea-selle-aasta-risk-on-kutusehind
Arstirohi inflatsiooni vastu: Üksikisiku energiasõltumatus! http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/12/iga-uksikisik-
energiasoltumatuks-igal.html

IRLi aseesimehe Eerik-Niiles Krossi firma on vahendusäri kaudu seotud Vene kütusefirmaga, mille vastu on kehtestatud majandussanktsioonid.

http://www.postimees.ee/2962867/tana-postimehes-rahvusliku-iidoli-peidus-pool

Kuidas ikkagi sattus Eerik-Niiles Kross Interpoli musta nimekirja? Veel enam – kui Venemaa jõumuskleid võib mõista, siis miks ei luba Krossi üle piiri USA? Millist nõu ja millistel eesmärkidel andis Kross lühiajaliselt endisele kaitseministrile, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) juhile Urmas Reinsalule? Küsimusi ja salapära on jamesbondilikult Mercedese musta sportautoga ringi sõitva Krossi ümber olnud alati.

Liialdamata Eesti rahvusliku iidoli ja aatemehe kuvandit kandva Krossi seni varjatud külg võib isegi jahmatada: veel sel kevadel, mil Ukraina kriis hoidis maailma pingul ja Eesti hindas (Krossiga eesotsas) oma julgeolekuohte, vahendas Kross läbi oma firma Trustcorp nüüdseks lääne sanktsioonide alla sattunud, Kremli kontrollitava Venemaa naftahiiu Rosneft ärihuve. Ei ole usutav, et Kross Vene firma taga olevatest jõududest ei teadnud. Rahvusriigi poliitika või business as usual?

Nädala eest tuli teade, kuidas Kremli lõa otsas olev Rosneft otsib pingsalt kontakte ja võimalusi Suurbritannia advokaatide seas, et hakata võitlema sanktsioonide vastu, mida lääs on ettevõttele kehtestanud. Nad panid oma kodulehele üles 28 miljoni USA dollari väärtusega hanketeate, mille käimalükkamiseks oleks just tarvis Suurbritannia litsentsiga advokaate.

Krossile kuuluvast Trustcorpist on erinevatel aegadel läbi käinud mitmete Eesti jõuametite endisi töötajaid, ja mitte kõige sõbralikumalt lahkunud. Erimeelsusi on tekitanud nii ebakorrektsed rahasuhted, aga vahest enamgi ehk see, et neile pole firma tegevus sobinud ja nad on pidanud seetõttu targemaks lahkuda.

Trustcorpi kontor asub Tallinna südalinnas, otse välisministeeriumi kõrval Rävala puiesteel. Firma teatab oma võimalikele klientidele, et nad pakuvad luurealast abi, samuti abi IT-lahenduste otsimisel ja poliitilises lobitöös. Aga mitte ainult. Trustcorp on Moskvas olnud sidemetes Rosnefti esindaja Viktor Smeritševskiga.

Kross ütleb: «Rosneftiga Trustcorpil suhted puuduvad.» Mõned ütleksid, et see on osav häma. Et seda võib võtta ka nii: kui otsest seost saab eitada, ei tähenda see, et tehingud Rosneftiga ei toimu läbi teiste temaga seotud isikute.

Postimehe usaldusväärsetel andmetel teevad Krossi juhtimisel äri- ja lobitööd kaks tema kontori töötajat. Äriplaan on lihtne: tuleb vahendada Rosnefti naftatoodete ostu-müügilepinguid Suurbritannia firmale Blue Oil, et teenida soliidset vahendustasu. Sama tehingu võimalust – lepingu vahendamine Rosneftiga – on otsitud ka ühe Hollandi firmaga.

Ettevõtjad on programmeeritud...

Ettevõtjaid ülikoolis programmeeritakse sedasi,et nad teeksid rahvale ajupesu...Ettevõtjad on programmeeritud tegema ajupesu selleks,et rahvas töötaks madala palga eest ...:

http://uudised.err.ee/v/majandus/442f87a0-3041-4551-9c7d-080862fe762e

Eesti ei saa jätkata palkade kunstlikult madalal hoidmise poliitikaga, sest inimesed hääletavad siis jalgadega ja lahkuvad Eestist, arvab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Fontes Palgakonsultatsioonid juhatuse liige Irja Rae rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et kõige kõrgemad palgad Eestis ulatuvad spetsialistide grupis 6000-8000, juhtidel aga 20 000 euroni. Tulemustasu on juhtidel kuni üks aastapalk, tavaliselt aga 4-6 kuupalka.

"Võib-olla nende palkade vastu ei saakski vaielda - kui on ametikohtade hindamine ja tööde hindamine, need on põhjendatud. Aga kui räägime seda, kui suurel hulgal eestlastest on palgad - ja ka haritud, ütleme nii, et ikkagi teatud oskust, haridust nõudvatel ametikohtadel on 500 eurot või 600 eurot brutopalk, siis selle taustal tundub, et ei ole Eestis just need palgasuhted - me ei saa konkreetselt öelda, et nendel ei ole õiglased, aga ütleme, et ebaõiglaselt madalad on väga suurel osal," rääkis TTÜ haldusjuhtimise magister ja majandusajakirjanik Kaire Uusen.

Kaire Uusen avaldas eilses Postimehes palju kõneainet tekitanud arvamusartikli "Õiglased palgad võiksid Eesti elus imet teha", kus ta tõdeb, et palkade taseme määramine töö sisu, keerukusaste ja vastutuse suuruse järgi ei ole kahjuks siiani ühiskonnas heakskiitu leidnud.

Irja Rae sõnul võtab õiglane palk arvesse tööks vajalikku kvalifikatsiooni, töö keerukust ja vastutust ning arvestab seda, kuidas turg selliseid töid tasustab. Hoopis teine küsimus on, kuidas inimene õiglast palka tajub. Õiglast palka ei saa siduda konkreetse numbriga, vaid see sõltub paljudest komponentidest. Ta nõustus Kaire Uuseniga, et Eesti probleem ei ole kõrged palgad, mida makstakse üksikutel ametikohtadel, vaid väga paljude väga madalad palgad.

Uuseni sõnul on hea näide parlamendiliikmete palgad, mis peaaegu kõikides Euroopa riikides on 1,5-2,5 keskmist palka.

"Siis tekib küsimus, miks Eestis on neljakordne see vahe keskmisega. Lihtsalt see küsimus, et kuidas saab meie palkade suhestatus olla selline? Millest see tuleneb?" küsis Uusen. Ta nentis, et teatud ametitegruppides või valdkondades ei ole palkades erilist ebaõiglust, kuid väga suures osas või sektorites on.

Irja Rae leidis, et proportsiooni muutes õpetajate palku tõsta ei saa, kuid õiglasem oleks, kui riigikogu liikmete palk oleks väiksem. Uusen kinnitas sama.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing rääkis, et maksu- ja tolliameti andmeil oli keskmine brutopalk möödunud aasta IV kvartalis 680 eurot, mediaanväljamakse aga 535 eurot (millest 50% palgatulu saajatest jäävad alla- ja 50% ülespoole). Väiksemad palgad on tema sõnul sageli ikkagi ametikohtadel, mis ei eelda väga kõrget kvalifikatsiooni ja haridust ning kuhu on tööjõudu lihtsam leida.

"Lähiaastatel on kindlasti näha, et tööjõukulud tõusevad. Eesti ei saa jätkata selle poliitikaga, et me hoiame kuidagi kunstlikult siin palgad madalad. Inimesed lihtsalt hääletavad jalgadega ja lahkuvad ära Eestist sellepeale. Osa selliseid firmasid lihtsalt pankrotistuvad. Nende kogu tootmine ja tegevus on nii ebaefektiivselt korraldatud, et nad ei kannata välja kulude tõusu. Teised firmad arenevad normaalselt. Nad panustavad seadmetesse, tehnoloogiasse, töö paremasse korraldamisse . Ja selle arvelt, kui suudetakse tööd paremini korraldada, peabki olema võimalik palku tõsta. Nii et väga lihtne loogika," rääkis Josing.

Irja Rae arvates on töötajal kõige lihtsam viis teada saada, kas talle makstakse õiglast palka, minna oma juhi juurde ja küsida, milliste printsiipide alusel on ettevõttes palgad kujundatud ja millega neid võrreldakse ning mida peab töötaja tegema, kui tahab palka juurde saada.

Toimetas
Heikki Aasaru

Lingid kaovad ja koos sellega nii oluline informatsioon...

Üleriigiline planeering – kellele ja milleks? - Sirp

Eesti Siseministeeriumi andmeil Eesti-sisese energia vajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12490:ueleriigiline-planeering--kellele-ja-milleks-&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3346

Eesti rahaloome on lapsekingades...

Maailma rahaloomest on juttu selles saates :

Mõtleme taas
2013-12-03

Kas pankade võlad on kõik alates eelmisest aastast tühised? Uskumatu lugu, kuid tasub kaasa mõelda. Poolkuu rubriik pühendub Igor Gräziniga küsimustele, mis puudutavad metseenlust kadunud asjade kastist. Saatejuht Andres Raid.

http://tallinnatv.eu/index.php/home/news_story/6153

Eesti Veksli kasutamine on Eesti rahaloome ja lahendus peaaegu kõikidele Eesti probleemidele.

http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Yhistusaade&file=135-THL.mp3

Annad üheksa eurot ja saad vastu kümme eurot...

http://yhistupank.ee/veksel

(:)kivisildnik: (:)valekultuurist valeraha näitel

http://arvamus.postimees.ee/2775118/kivisildnik-valekultuurist-valeraha-naitel

Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik

https://www.facebook.com/varjupaik.jjts.ee

http://varjupaik.jjts.ee/

Eesti Veksli kasutamine on Eesti rahaloome ja lahendus peaaegu kõikidele Eesti probleemidele.

Maailma rahaloomest on juttu selles saates :

Mõtleme taas
2013-12-03

Kas pankade võlad on kõik alates eelmisest aastast tühised? Uskumatu lugu, kuid tasub kaasa mõelda. Poolkuu rubriik pühendub Igor Gräziniga küsimustele, mis puudutavad metseenlust kadunud asjade kastist. Saatejuht Andres Raid.

http://tallinnatv.eu/index.php/home/news_story/6153

Eesti Veksli kasutamine on Eesti rahaloome ja lahendus peaaegu kõikidele Eesti probleemidele:

http://www.nommeraadio.ee/wimpy/mambots/wimpy/vimpel3.php?cat=Yhistusaade&file=135-THL.mp3


Andro Roos Lõunatunnis
www.nommeraadio.ee/meedia/mp3/lounatund/2014-10-03-roos.mp3

Eesti pangandusparadiis vehib sisse rohkem kui saja tuhande inimese aastapalga.

http://linnapea.tallinn.ee/2014/03/03/teeme-tallinnasse-oma-panga/

Venelastel oli lahedaid elektritraktoreid jms. elektrimasinaid. Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.

Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid : http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589

Lembit Merila ehitas elektritarktori kahe kuuga...

Maalehes oli lugu: Lembit Merila ehitas elektritarktori kahe kuuga...aga selle loo link ei avane...talletasin selle loo oma blogisse :
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm
ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma
toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi
ütleb, elektrihobust.
„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris
ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal
telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii.
Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,”
räägib elektritraktori autor.
Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli
kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning
masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht
kõnnib taga.
„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga
– traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi
harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi
Merila.
Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab
tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb
traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud.
Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme
otsas, siis ei saa, jutustab ta.
„Eks leiutamine ja isetegemine algaski traktoritest. Väike-Maarja
kutsekoolis sai ju õpitud masinaid ja elektrivärki. Isal oli vaja
heina vedada ja muid töid teha, kombineerisin talle juppidest kokku
aiatraktori. Neid ikka olen teinud. Igasuguseid vanu masinaid on meil
õue peal olnud, vajalikud asjad sai maha võetud, raamid kokkuostu
viidud. Prügimäed olid vanasti ka ühed tänuväärt kohad, leidus
huvitavat kraami. Nii palju plaane on aastatega ette mõeldud, nüüd
on hea varudest võtta, kui midagi tegema hakkan.”

 Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid :http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589

Suvel toimunud Kummaliste Kulgurite Killavoori kokkuvõte

http://varjupaik.jjts.ee/?action=text&P=49&ID=49&lang=est&post=5850

Elektritraktoreid seal ei paistnud olevat...

Maalehes oli lugu: Lembit Merila ehitas elektritarktori kahe kuuga...aga selle loo link ei avane...talletasin selle loo oma blogisse :
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm
ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma
toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi
ütleb, elektrihobust.
„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris
ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal
telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii.
Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,”
räägib elektritraktori autor.
Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli
kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning
masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht
kõnnib taga.
„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga
– traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi
harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi
Merila.
Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab
tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb
traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud.
Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme
otsas, siis ei saa, jutustab ta.
„Eks leiutamine ja isetegemine algaski traktoritest. Väike-Maarja
kutsekoolis sai ju õpitud masinaid ja elektrivärki. Isal oli vaja
heina vedada ja muid töid teha, kombineerisin talle juppidest kokku
aiatraktori. Neid ikka olen teinud. Igasuguseid vanu masinaid on meil
õue peal olnud, vajalikud asjad sai maha võetud, raamid kokkuostu
viidud. Prügimäed olid vanasti ka ühed tänuväärt kohad, leidus
huvitavat kraami. Nii palju plaane on aastatega ette mõeldud, nüüd
on hea varudest võtta, kui midagi tegema hakkan.”

Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid :http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589

http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589 

Panganduse diktatuuri vastu aitab Andro Roos - Hoiu-laenuühistud, rahvusliku raharingluse tagajad

http://www.youtube.com/watch?v=PNFoeJ4oXAU

Eesti on okupeeritud ja allutatud võõrpankade diktatuurile. Ukrainas toimuv on sellega võrreldes köömes...

Mõtleme taas 21 01 2014 intervjuu Andro Roosiga

https://www.youtube.com/watch?v=WomUF-6Q9UQ

Andro Roosi suursugune kõne

https://www.youtube.com/watch?v=x75i9-kVaLk&list=PLIZbslC-DhSQw3V6uUY0y--6_87zv8E7P