KitsedRatsutamine ning muu aktiivne puhkus Põlvamaal- tulge üksi, pere või sõpradega! Laadige alla 6,36 MB kasulikku teavet või lugege otse blogist SIIN Muud põnevat infot kitsede kohta: Hammaste järgi vanuse määramine ning info kitsede vanuse kohta: artiklist selgub, et emasloomad elavad keskmiselt 11-12 aastat, kuid...nende eluiga on otseses seoses tallede toomisega! Kui pärast 10- ndat eluaastat jätta kits "puhkusele", võib ta vabalt elada 16-18 aastat! Hiljuti on leitud eksemplar, kelle vanuseks koguni 24 aastat. Kastraatide keskmine eluiga 11- 16 aastat. Sikud- 8-10 aastat. Sikkude lühemat eluiga seostatakse nende igaaastase stressirohke innahooajaga. Lisaks sellele peab sikutalle 3- ndal elukuul emast ja kitsekarjast eraldama. Samas võib kitsetall vabalt veel täiskasvanueaski karjas kontakti emaga hoida. Mida peaks veel teadma kitsi pidades: * Kitsed taluvad külma, kuid mitte niisket, tuulist ilma. Neil peab sajuperioodil olema vähemalt varjualune. * Pooleteise aasta vanust kitse võib hakata lüpsma ka siis, kui sikku pole käepärast olnud. Noor kitseke kasvatab ja kahandab puberteedi saabudes (4-12 kuiselt, olenevalt sünniajast) ise udarat. Kevadel värske ädala peal pidades võib korra päevas ühel ja samal ajal julgelt alustada tema lüpsmisega. Sama kehtib ka üle kümne aasta vanuse kitse kohta, keda enam pole soovitatud paaritada. Vana kits ei pruugi poegimisega toime tulla. NB! Oleme saanud järele proovida! * Kuigi puberteet võib saabuda ammu enne aastaseks saamist, on noort kitse kindlasti parem mitte paaritada enne 8- 12 kuu vanuseks saamist või 36 eluskaalu kilo saavutamist. Ja kui vähegi võimalik, oodata sellega isegi 18 kuud! Pahandusega võib hakkama saada juba paari kuu vanune sikuke. * Just seepärast tuleb sikud kitsedest eraldi karjas pidada. Või kastreerida. Seetõttu oleks meie kogemustele tuginedes kõige optimaalsem sikk kitsekarja lasta oktoobrikuus, sellisel juhul sünnivad talled märtsis. See on hea üsna mitmel põhjusel: 1) sündinud kitsetalled saavad pooleteiseaastaseks e. paaritusealiseks järgmise aasta septembris ja on oktoobrist valmis oma esimest tiinust kandma 2) kastreeritavatel sikktalledel on vähem tüsistusi kuna pole veel palavust ja kärbseid, samas on lootust üsna varsti pääseda lauda allapanult (ja seega ka infektsiooniohust) õue 3) talled sünnivad lauta ent on juba piisavalt tugevad aprillikuuks õue värske õhu kätte jalutama minekuks. Et talled ei satuks rebaste või teiste kiskjate saagiks, varustame nad alati kaelarihma külge kinnitatud kellukestega. Neid saab varuda jõulumüükidelt või valmistada ise kolmest ketilülist metalselt tiliseva "kaelaehte". * Karjatamisperioodil poegivad kitsed nõuavad hoolikamat jälgimist, et murdjad enne tilina kaelapanemist vastsündinuid metsa ei veaks. Ning kuna septembri teisest poolest väheneb järsult piima hulk udaras, oleks hea viimased poegimised jätta mitte hilisemaks kui augustiks. * Oleme katsetanud nii sikkude kastreerimise, karjade mitme kilomeetri kaugusel lahus hoidmise kui siidniidiga sidumisega. Kõige kindlamaks ja humaansemaks on osutunud viimane meetod. Päevavanust siidniidiga kindlalt seotud sikku oleme lasknud olla kolm päeva, seejärel niidi eemaldanud. Kastraadi tervis taastub kiiresti paari päeva jooksul. * Suguloomana kasutusel olevaid sikke hoiame mitme kilomeetri kaugusel metsade ja soode taga ketis ent lahtised noored armuvalus sikud on kippunud augusti lõpus siiski hääle või lõhna peale kitsekarja juurde teed otsima. Siit ka resoluutne otsus kastreerimise kasuks. * Innatsükkel vältab 18-23 päeva, kestab 12-39 tundi, tiinus 5 kuud (150 päeva) Kõikumine 5 päeva varem/hiljem! Indleva kitse tunneb ära sabaliputamise, häälitsemise ja sikuga kontaktiotsimise järgi. Meil levinud piimakitsed indlevad tavaliselt augustist märtsini. Talled sünnivad siis jaanuarist augustini. Minikitsed ja lõunamaised tõud indlevad aastaringselt. * Tiinuskalender siit ( ja klikkida vasakul linkide veerus "Due Dates") * Sikk haiseb innaajal spetsiifiliselt, sellega ta meelitab kitsi enda juurde. Et olla veelgi vastupandamatum, pissib sikk oma habemesse, esijalgade- ja kõhukarvadesse. Kitsede piima kvaliteet sikuga koos pidamisest ei muutu. Piima kvaliteet oleneb eelkõige lüpsihügieenist ja jahutustingimustest. * Noort esimesel lüpsil kitse saab õpetada rahulikult paigal seisma kui kütkes oleval kitsel lüpsipoolne tagajalg tõsta üles ning põlvede abil kinni hoida, samal ajal rahulikult lüpstes. Meetodit saab kasutada ka parmuderohkel suvel, mil õppinud rahulik kits ei pruugi nii rahulik olla. * Kitsed naudivad kui neil selga sügatakse. Pärast lüpsi on parim viis neile selja kratsimisega tänu avaldada. * E. Musto "Kitsekasvatuskäsiraamatus" on soovitatud lüpsta kitsi nn lüpsiriiulil. Oma talus oleme kombineerinud lüpsinurga väiksema ree ja aiakäru abil: kits hüppab lippaia ääres seisvale reele, hakkab nosima risti ree ette lükatud aiakärult heina ning nii saab teda mugavalt küljega kitse poole reel istudes lüpsta. * Esimese elunädala lõpuks on aimatav, kas kasvab sarvedega või nudi isend- sarvenukkide teravused on katsudes tunda. * Väiksed paarikilosed kitsetalled on parimad massöörid. Kui neid harjutada inimestega, trallitavad nad meelsasti iga kõhuli visanud hädalise seljal, pidades teda lihtsalt künkaks, mille otsa ronida. * Kord aastas on vaja värkida sõrgu. Kõige käepärasem on seda teha tavalise kabjanoaga. * Kits on võimeline hüppama/ronima/küünitama kaugelt üle oma turjakõrguse/kehapikkuse. Kui pea mahub läbi, mahub ka kits ise läbi. Aia kõrgus peaks minimaalselt kõrguma 1,3 m olenevalt tõust. Meie pole oma talus elektriaiaga katsetanud, paar juhtlooma käib lihtsalt ketti, kuigi ketitamist ei soovitata. * Kes naudib vihtade tegemist, on väga hea. Meie oleme kenadel päikselistel päevadel kogu karjaga lihtsalt teeäärse võsa veerel jalutamas käinud. Kitsed nosivad siis ise neid võrseid, mis maitsevad. * Vastavalt põllumajandusministri põllumajandusloomade märgistamise korra määrusele nr 77 §3 lõige 41 märgistatakse kits kuue kuu jooksul alates looma sündimise päevast või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral. * Paar korda aastas on soovitav ka kitsedel läbi teha ussikuur. Meie kasutame selleks Albendazoli. Aga nagu ikka kuldne soovitus - "Enne tarvitamist pidage nõu arsti või apteekriga!" * Talu kogemused on näidanud, et alates 2007- st aastast, mil kari kasvas 30- 40 peani ning sai võimalikuks tegeleda juba ka turustamisega, on reaalne kitsepidamissaadustega (müügiloomad, liha, piim, nahad) teenida keskmiselt 15 tuhat krooni aastas. * Briti Kitseseltsi kodulehekülg- kaunid fotod ning rikkalik lisainfo kitsede pidamise kohta inglise keeles! * LaMancha tõugu piimakitsed- tõeline fännisait kitsedest! Fotod, blogi jne NB!! See tõug näeb väga eriline välja oma tibatillukeste kõrvade tõttu! NB!! Loe ka meie poolt Kitsepiima kohta kogutud infot!! Meie kitsede perekonnad: Karjas on seitse peamist kitseperekonda. Kõige arvukam neist on (I) Lahedalt pärineva valge nudi kitse Kill U perekond. Kill U ise on sündinud 8.03.2004 kolmiktallena. Koos temaga sündis veel 1 sikk (hukkus peale sündi) ja sarvedega kitseke Äpu. Äpu sai müüdud Laheda kanti teise perre tagasi, kuid on tänaseks hukkunud. Kill U ja Äpu tallepõlv möödus väga õnnelikult Lahedal memme- taadi seltsis. Kill U sai näiteks mõnikord magada koos taadiga sängis, seljad vastakuti. Ka pere koer oli neile toredaks mängukaaslaseks. Seetõttu on Kill U kasvanud julgeks enesekindlaks kitseks, kes ei karda ühtegi koera. Vajadusel teeb ta oma nudi peakesega neile kõhklematult säru. Inimesi usaldab, hoiab ligi. Septembris, kohe pärast Kill U ja Äpu toomist sai Võukülast karja laenatud ka musta- valgekirju sarvedega sikk. Meie noorikud olid sirgunud selleks hetkeks tugevateks kuuekuisteks noorkitsedeks. Tollal pidasin seda normaalseks vanuseks ning 2005 veebruaris sündisid Äpul sikupaar ja KillU-l segapaar. See Kill U esimene kitsetall sai nimeks Lumeroos. Tema on samuti lumivalge, nudi, omab rohkelt järglasi, s.h. kolmiktallesid, on sama leebe loomuga, hea ema ning piimaanniga, kerge lüpsta. 2009 märtsist Lumeroos uues kodus Taheval. 2006 jaanuaris sai laenatud Adistest tume nudi sikk. Lumeroos 11 kuine. Nii Kill U-l kui Lumeroosil sama aasta juunis segapaar kaksikuid. Lumeroosi kitsetall valge kuid sarvedega, nimeks Lumivalguke. Kill U kitsetall valge nudi Ace Delicate, kes tõi 2007 aprillis ühe sikutalle. Kuna Ace Delicate oli karjas tõrjutud, elas heinasõime all ja selle tõttu kõveraks kasvanud esijalaga, praakisime ta pärast sikutalle üleskasvatamist välja. Lumivalguke, nüüdseks juba müüdud Mustiverre, on toonud kolmel korral järglasi: 2007 aprillis roostekarva üksik kitsetall Karamell, 2008 aprillis segapaar: valge Lumikelluke ja mustakirju Koma. 2009 veebruaris tõi Lumivalguke ilmale kolmikud - kaks sigrimigri sikku ja üks must kitseke Szüszi. Lumivalguke on olnud hoolimata pisemast kasvust rohke piimaanniga suurepärane ema. Suure üllatusena tõi juba 2009 veebruaris segapaari ka tema tütar Lumikelluke. Kitseke sündis surnult, kuid sikule nimega Lumetorm sai teiste kitsede piima lisaks antud ning tema kasvas jõudsalt. Karjaraamatu andmeil sai 5- ndal elukuul Lumikellukesele seda sohki teha Juss. Juhtum näitas, et 5- s elukuu tiinuseks ja 10- s elukuu poegimiseks on ilmselgelt liiga vara. Verinoor emme on siiski olnud päris hoolas, ka piimaand suvega kasvab. Müügiloomaks Lumikelluke siiski kunagi ei lähe vaid jääb meile lihtsalt karjatustoetuse aluseks loomaks. Lumeroosil sündisid 2007 aprillis kolmikud: mustakirjud sarvilised- sikuke ning kitsed Kesköö ja La Traviata. Kõik kasvasid kenasti üles. 2008 aprillis sündis üksik mustakirju sarvedega sikk. 2009 jaanuaris kaksikud valged sikud. KillU-l sündisid 2007 veebruaris Poisist valged kaksikud sikud, üks sarvedega, teine nudi. 2008 mais Koosa sikust Potisoldatist valged kaksikud, segapaar: nudi sikk ja sarvedega kitseke Luminestsents. 2009 märtsis Tonja küla Jussist valged kaksikud kitsetalled Viru Valge ja Piña Colada, 2010 veebruaris Juhanist kolmikud. Kokku on viie aastaga Kill U järglasi 37. Hetkel karjas viis kitse. Kill U liini headus on järglastest ja järglaste piimannist juba näha. Esmapoegijad tõid 2009 jaanuaris kaksikud- Karamellil sikupaar ning Keskööl, samuti La Traviatal (juba uues kodus) segapaar. Kesköö kitsetalle nimi Pigipiiga (müüdud). Karamell müüdud 2009 juunis Mõnnastesse. (II) Pamela perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Üks meie esimesi kitsi alates käesoleva aastatuhande kitsepidamisest. Pere fotoarhiivi järgi sündinud 2001 juunikuus. On andnud suurepärase piimaanni ja iseloomuga nudid hallikirjud järglased: Hallika ning Sukad- Sokid. Samuti sikutalle nii aastal 2005 kui ka 2007. Tema eripäraks ongi olnud üksiktallede toomine ja hiiglaslikud maanirippuvad nisad ning oma nimegi on ta saanud kuulsa nimekaimu Pamela Andersoni järgi. Kuid mõlemad "tilgutitega“ tütred, Hallika ja Sukad- Sokid, on toonud kolmiktallesid. Hallika tütar, nudi musta- valgekirju Sweety on samuti toonud kolmikud. Liini eripära: Pamela ja tema järglaste udarad on olnud mahukamad kui näiteks Kill U liini kitsedel. Meie Pamela on müüdud 2007 sügisel Pala kanti. Karjas on hetkel esindatud tema liinist nudi hallikirju tütar Hallika ja selle tütar sarvedega hallikirju Viibeke, üks kolmikutest. Viibeke tõi 2009 südasuvel kena kitsetalle Vihmapisara, kes annab juba päris palju piima. Jaanuaris 2009 sündis Hallikal taas segapaar kaksikuid: Täpiliis ja Tärn. Kokku Pamelast meie talus 24 järglast kuue aasta jooksul. Hallika esimest korda paaritatud 18 kuu vanuselt, Sweety müüdud 2007 sügisel Tõraverre, Sukad- Sokid koos kolmikutest kitsetalledega 2008 suvel Mõnistesse, Viibeke ja Täpiliis 2010 talvel Järva- Madisele. (III) Lumehelbekese perekond: ema Mõnistest, isa Rõuge saane siku poeg. Lumehelbeke nagu nimigi ütleb, oli üleni valge 14.02.2001 sündinud suurt kasvu, nudi „tilgutitega“ kits. Samuti üks esimesi kitsi kui alustasime uuesti kitsepidamisega Leevile kolides. Esimese tiinuse ja poegimise kohta täpsed märkmed puuduvad. Teadaolevalt on ta 2005 veebruaris toonud kolmikud 2008 veebruaris tõi Lumehelbeke viimased kaksikud kitsetalled, kellest Mileya on müüdud Kanepi kanti. Lumehelbeke on olnud väga hea, kergelt lüpstav rohke piimaanniga kits; natuke aravõitu, kuid leivalõhna tundes ronis kasvõi taskusse. 2007 suvel on tema piimaga üles kasvatatud nii temal endal sündinud üksiktall Valentina, kui ka teise kitse- Leevilt pärit vana Sarviliine orvuks jäänud kaksiktalled Midri ja Bambi, kes asuvad 2008 detsembrist juba uues kodus Pranglis Tartumaal - teadaolevalt on Midri toonud seal kaksikud. Lumehelbekesest on olnud kokku 13 järglast kuue aastaga, neist karjas Lumelörts (sünd 2008) kes toonud ühe sikktalle (2009). Jaanuaris 2009 sündis tütar Valentinal segapaar Gehenna ja Koljat. Valentina müüdud Taheva. Gehenna osutus 1,5- aastaselt erakordse piimaanni ja kiindunud olekuga noorkitseks juba enne paaritust. Liini eripära: tihedamat värkimist nõudvad ja laiad sõrad. 2007 mais täienes kitsekari Koosalt ostetud 5 kitse ja 8 tallega. Neist enamus sai aasta lõpuks realiseeritud, nimetamisväärset aretustööd ette ei võetud. Koosa kitsede eripära: neljanisaline udar ning karvkattes läbikumav punane värv. Piimaand vähene. 2008 oktoobris lisandus tallu Krabilt pärineva valge sarvedega kitse (IV)Mona perekond. Koosneb hetkel vaid 15.02.2004 sündinud Monast, kes tuli karja koos 15.02.2008 sündinud tütre Minni ning Minni isa Nännuga. Oli teada, et Minni on tiine oma isast Nännust ning 11- ndal elukuul sündiski temal tütar Tuhkatriinu. Minni müüdud. Mona tõi nii 2009 veebruaris kui 2010 märtsis valged kolmikud. Mona järglasi aastaga talus 8. Iseloomulik pikem innaaeg. 2009 jaanuarist kuni kesksuveni olid karjas ema ja tütar Palmse mõisa lähistelt- Mõisapreili ja Mõisaproua, kes jäid tallede ootele Juhanist. Mõisapreilil sündis jaaniööl kitsetall Sõnajalaõis. Kõik müüdud. 2009 juunist 2010 oktoobrini oli talus nudi valge märtsis 2006 Kuigatsis sündinud kits (VI)Göggizeya. Kolmandal lüpsil, tõi veebruaris 2010 meile kolmikud Juhanist: valge kitsetall Klaabu ja kaks kirjut sikku. Göggizeya müüdud Rakverre. 2010 veebruaris täienes kari kolme kitsega Kildu kandist: mustad nudid Sofi ja tütar Kenya (mõlemad müüdud) ning valge sarviline (V)Liisa. Liisa on suurekasvuline ja võib olla saane veresusega. 2010 detsembris täienes kari kolme valge sarvilise noorkitsega Pärnumaalt Nedrema külast: (VII)Nedre, Tuisu ja Tuija. Teadaolevalt on Nedre toonud kevadel ühe sikutalle. Karjas suguloomadena kasutatud sikud on reeglina sisse toodud/vahetatud. Nende vanemate päritolu kohta on pererahvalt alati küsitud, et vältida võimalikku sugulust. Eestimaa pindala on vaid 4 522 710 ha, samas kitsede arv 2008 aasta seisuga tõusnud juba nelja tuhande peani. Meie alul üsna väikses karjas on tegutsenud: aastatel 2000- 2002 suur valge nudi sikk Hesbollah Rõugest/tallesid sündis umbes 10; 2004- seitsme kitse jaoks laenatud nimetu musta- valge kirju sarvedega sikk Võukülast/tallesid sündis 14 ; 2005- samuti seitsme kitse jaoks laenatud Adistest suur nimetu tume nudi sikk/tallesid sündis 11; 2006- üheteistkümne kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Kulmurulli vastu) Adistest suur hall sarvedega Poiss/tallesid sündis kokku 22; aasta 2007- lisaks Poisile vahetatud Sirvakult (Kill U poja Pihvi vastu) valge sarvedega Rommi ning Koosalt ostetud valge sarvedega Potisoldat/tallesid sündis talu laudas 14 ent seejuures poegis üks osa tiineid kitsi juba uutes kodudes; 2008- kaheksa kitse jaoks vahetatud (Hallika poja Letosveti vastu) Urvastest suur valge nudi sikk Juhan Parts, lisaks ostetud Setumaalt Tonjast hiigelsuur valge nudi Juss, Haanjast hiigelsuur hall sarvedega Nännu ja Kambjast valge sarvedega Villu I/tallesid sündis 26; 2009- endiselt tegev Juhan, karja lisaks toodud Alatskivilt ekstrasuur valge nudi Eduard ning suur must nudi Miku . 2009 aasta sügiseks oli karjas 11 noort ja 4 tiinet kitse ning 3 aretussikku. 2010 märtsiks on poeginud Juhanist 3 kitse, kõigil kolmikud ja aprilliks Keskööl kaksikud (Eduardist). Oktoobris 2010 on Saksamaalt toodud sikk Jaschkaga kokku lastud kõik 9 paaritusealist kitse. Kuna novembri lõpus hakkasid kitsed taas järjest indlema, tõime Läänemaalt Nõvalt juurde kaks suurt sikku: üks saane välimusega valge nudi, teine sarvedega vesihall. Uuele katsele saane sikuga läksid Mona, Kill U, Lumelörts ja ilmselt Hallika.
Kasulikke viiteid: | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Lapsed meisterdavad endile elektrituulikuid ja päikesepaneele sest peale tasuvusaega annavad nood elektrit ja kütet tasuta.Talgutega saab maju poolmuidu jpms:http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2012/03/polve-peal-meisterdatud-elektrituulikud.html Pildil olev tuulikute ehitamise õpik on pärit guru Hugh Piggotilt http://www.scoraigwind.com/
Saturday, December 18, 2010
Urvastest suur valge nudi sikk Juhan Parts
http://sites.google.com/site/mlehis/kitsed
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment