Saturday, December 11, 2010

Eesti sõda:me tahame, et nad hakkaksid normaalselt tarbima.

http://uudised.err.ee/index.php?06220525REIN PAKK: Eesti sõdadel võiks olla mingigi kultuuriline mõte (14)

09.12.2010 15:36
Rein Pakk
Mulle meeldib selline kõige laiem kultuurikäsitlus. Selline, mis ütleb, et kultuur on kõik see, mis pole loodus. Kõik inimese initsieeritud asjad ongi kultuur. Mitte ainult kirjandus, kunst, teater, muusika ja kino vaid ka majad, autod, väärtpaberid, relvad ja raha.
Sellepärast võib kultuurikommentaar rääkida ka sõjast. Eriti veel nii olulisest sõjast, milles Eesti riik osaleb. Rahvusvahelises sõjas, kus meie ründame ja mitte meid ei rünnata, osalesime viimati Vabadussõja ajal Landeswehris ja enne seda võibolla siis, kui sai käidud Sigtunat põletamas. Järelikult on tegemist olulise sündmusega, ajaloo suursündmusega, millele kultuuris peab olema seletus. Peab olema põhjus, miks me sõdime, mille nimel. Jutt käib kahest sõjast, Iraagis ja Afganistaanis.

Tõttöelda olen ma imestanud selle üle, kui vähe me selle suursündmuse mõtestamisega avalikus ruumis üldse tegelenud oleme. Üldiselt tundub see sõda olevat meile kõigile midagi väga loomulikku, enesestmõistetavat ja kindlasti põhjendatut. See on meie turvasõda, selles sõjas liitlasena osalemine peaks meid päästma ajaloost hästi tuntud traagiliste tagajärgedega vallutussõdade eest meie oma kodumaal.
Ma ei tahaks siinkohal seda loogikat kahtluse alla seada, ma usun, et meil ongi vettpidavad kokkulepped liitlastega ja see ongi meie riigile, rahvale ja ka kultuurile oluline. Kuid justnimelt kultuur, kui inimtegevuse mõtestaja on see sfäär, mis nõuab meilt, et me endale seletaksime, mida me teeme ja miks.
Öeldes endale, et tegemist on rahuvalveoperatsioonidega kuskil kaugel, milles osaleb väike grupp professionaale, me justkui pisendame selle sõja sisulist tähtust. Need professionaalid on ikkagi meie oma mehed ja nende hulgas on kahjuks ka hukkunuid. Mõelda, et nad võitlevad meie vabaduse eest, on selgelt vaid pool tõde. Sellel võitlusel peab olema ka mingi mõte, mingi seletus, miks leiab see aset just seal kaugel maal.
Pean tunnistama, et selle kohta olen kuulnud avalikus ruumis üsna vähe seletusi. Elavalt on jäänud meelde kaks korda, mil meie sõjalised ametiisikud on vastanud küsimustele sõja mõtte kohta. Ühel korral nimetas vastaja oluliseks põhjuseks võimalust saada väärtuslikke linnavõitluskogemusi, taktikakogemusi lahingusituatsioonides, mida kodus rahuajal ei ole võimalik saada. Teisel korral tegi vastaja pika pausi, mõeldes, et mida siis saavutada tuleb, milline näeks välja võit sisuliselt ja vastus kõlas lõpuks umbes nii: me tahame, et nad hakkaksid normaalselt tarbima.
Võibolla olen ma vanamoodne, aga ma tahaks väga uskuda, et on ka veel mõni eesmärk, kasvõi midagi üllast näiteks. Oleks ju tore kuulda, et me sõdime näiteks kellegi parema elu, vabaduse või õnne nimel.
Kuidas Teile tundub? Mulle tundub, et maailm oleks ikkagi parem paik, kui me sõdiksime näiteks tütarlaste hariduse ja mitte pelgalt tarbimisvõimaluste eest Afganistanis.
Veelkord, on selge, et me sõdime ju mõlema eest, kultuuri küsimus on selles, kumb on esmatähtis. Alguse juurde tagasi tulles: kultuur ei ole midagi muhedat ja turvalist, mida diivanis istudes OP!i saatest vaadata, vaid see on meie kõigi, iga inimese tegevuse tagajärg. Kultuuri loob nii kunstnik, teller kui sõdur iga oma teoga iga hetk.
NB! Vikerraadio päevakommentaare saate täispikkuses kuulata SIIN

1 comment:

elektritsaabtasuta.blogspot.com said...

"Mulle meeldib selline kõige laiem kultuurikäsitlus. Selline, mis ütleb, et kultuur on kõik see, mis pole loodus. Kõik inimese initsieeritud asjad ongi kultuur. Mitte ainult kirjandus, kunst, teater, muusika ja kino vaid ka majad, autod, väärtpaberid, relvad ja raha."
"kultuur ei ole midagi muhedat ja turvalist, mida diivanis istudes OP!i saatest vaadata, vaid see on meie kõigi, iga inimese tegevuse tagajärg. Kultuuri loob nii kunstnik, teller kui sõdur iga oma teoga iga hetk."

Hästi öeldud ja nii ta on,me kõik oleme kultuuriinimesed aga ühtedel meist puudub armastus ja seetõttu nad muutuvad edevateks ja see sunnib neid minema lavale ja ekraanile-neid edevusi nimetataksegi rahva keeles kultuuri inimesteks:))