Kibuts

Kibuts
http://www.iisrael.ee/index.php?id=18

Kui sajandi algul esimesed entusiastlikud juudid Iisraeli riiki üles ehitama tulid, ei leidnud nad endi ees sugugi "mee ja piima maad". Pigem oli see vaesunud ja vähearenenud maa, mida eraldi t��tades oleks olnud �sna v�imatu �les ehitada. Nii moodustatigi kibutsid, kollektiivsed asustused, mis eksisteerisid kommuunip�him�tete alusel. T�nap�eval on riigis 280 kibutsit, mille liikmed moodustavad ligi 3% Iisraeli rahvastikust. Kibutsi suurus ulatub kahesajast kahetuhande liikmeni.

Nagu teada, on olemas nii religioosseid kui ka ilmalikke kibutse. Minu kogemus on ilmalikust kibutsist, kus religioossed rituaalid j�id enamasti tagaplaanile. Vaid sabati ajal oli atmosf��r argip�evast erinev. Siis s��dati k��nlad ja pakuti kooki.

Kibutsi p�him�tete kohaselt on k�igil v�rdsed �igused. K�ik on �hine, mis t�hendab, et liikmeks saamisel jagatakse kibutsiga ka eraomandit. K�ik eluks vajalik, nagu s��k, eluase, kool, lasteaed, pesumaja, vabaaja veetmise v�imalused ning riided, tagatakse kibutsi poolt. Lisaks on kindlustatud turvalisus, kibutsi j�ukusest olenevalt ka sportimisv�imalused ja kohalikud kultuuri�ritused. Elanike kohus on vaid t��d teha ja elu nautida. Varem j�eti lapsed kohe peale s�ndi kasvatajate j�relvalve alla, et emad saaksid keskenduda rohkem t��le. Isegi t�nap�eval on m�nes kibutsis samasugune tava. Lapsed kasvavad �ksteisega kokku juba maast-madalast ning j��vad kokku kuni kooliaja l�puni. T�nap�eva kibutsi suureks mureallikaks on noorte lahkumine peale kooli. Seet�ttu m�eldakse �mberkorraldustele palgas�steemis. Noorte motiveerimiseks toetatakse ka nende �pinguid �likoolis. Peale k�rghariduse omandamist tuleb aga noorel saadud toetusraha j�lle t��ga tasa teha. Et t�� liiga monotoonseks ei muutuks ja et s�ilitada v�rdust t��de jaotamisel, toimub ts�kliline rotatsioon t��kohtade vahel. Seet�ttu v�ivad haritud kibutsnikud lisaks lihtsamatele t��dele saada ka juhtimis- ja finantsoskusi n�udvaid t�id.

Aja m��dudes on ka kibutsite p�him�tetes toimunud muutusi ning �sna tajutav on ka nende muutuste edasine kulg. Algul peamiselt p�llumajandusele toetunud kommuunid orienteeruvad n��d �ha enam t��stusele, turismile ja teenuste pakkumisele.

�

�


Lingid

* KIBBUTZIM SITE
* Kibbutz Program Center
* Svekiv




Kirjeldused

Suvi kibutsis
Mariann Veisson, üliõpilane