Tuesday, March 23, 2010

Kuidas täna töötajaid motiveerida?

http://uudised.err.ee/index.php?06198191

MEELIS MANDEL: Kuidas täna töötajaid motiveerida?
(Äripäev)
23.03.2010 15:13
Meelis Mandel, Äripäeva peatoimetaja

Täna, mil ettevõtete käibed on paari aasta tagustel tasemetelt kuni poole võrra kukkunud, kasumi asemel jälgitakse pingeliselt kassavooge ja kulude, sh palkade kärpimisel on käes ei tea mitmes ring, näib töötajate motiveerimise peale mõtlemine esmapilgul samasuguse teoreetilise ja ebavajaliku sammuna, kui püüd otsida eile esitletud inimarengu aruandest näpunäiteid firma tulude suurendamiseks.

Kuid siiski. Väljend, et töötajad on ettevõtte, organisatsiooni suurim rikkus, pole pelk sõnakõlks. Sellest saavad üsna hästi aru ka juhid, kes on möödunud aasta-kahe jooksul kolmandiku või kohati enamgi töötajatest lahti lasknud.

Paradoks? Sugugi mitte. Sest ka koondamiste ajal on lõpetatud töösuhteid vähem efektiivsete või uuendustele vähemaltidega. Reeglina. Neid on välja vahetatud paremate vastu. Võib üsna suure kindlusega väita, et praeguseks on ettevõtetesse tööle jäetud ettevõtte jaoks parimad.

Ja nende motiveerimiseks, pikaajaliseks sidumiseks oma ettevõttega on iga mõte teretulnud. Iga mõte, idee, mis ei tähendaks palgatõusu. Sest seda ettevõtete juhid täna ette võtta küll ei taha.

Igasugune püsikulude kasv mõjub hapras olukorras firmade juhtidele täna nagu punane rätik härjale. Äärmisel juhul võib palkade osaline taastamine kõne alla tulla selle aasta lõpus, pigem küll järgmisel aastal. Aga 2006 või 2007 aasta sissetulekute taastumiseni läheb mu arvates siiski aastaid. Aga senimaani? Mis võimalused on oma töötajate, eriti võtmetöötajate motiveerimiseks?

Äsja võttis valitsus suurema kärata vastu tulumaksuseaduse muudatuse, millele võiksid ettevõtete juhid kindlasti tähelepanu pöörata. Nimelt ei maksustata alates järgmisest aastavahetusest enam töötajatele tehtud aktsiaoptsioone nende andmise hetkel, vaid optsioonide võõrandamisel.

Ja mis veelgi olulisem – kui aktsiaoptsioonide realiseerimine toimub enam kui kolm aastat pärast optsiooni andmist, vabastatakse saadud raha nii sotsiaal- kui tulumaksust. Seega on avanenud võimalus ilma erisoodustusmaksuta oma töötajatele aktsiaoptsioone pakkuda.

See on väga hea uudis. Ettevõtete omanikud saavad ilma nähtava lisakuluta panna oma inimesi ühise eesmärgi nimel tööle. Suurendama ühismõtlemist. Ning selleks ei pea tingimata ainult börsifirma olema.

Tunnistan, et osaleks ise ja pakuks oma võtmetöötajatele osalemist aktsiaoptsiooniprogrammis, kui Rootsi Bonnieri perekond Äripäeva puhul seda võimaldaks. Sest ma usun "oma" ettevõtte tulevikku. Nii nagu usuvad teiste firmade töötajad oma ettevõtete tulevikku.

Üheks heaks töötajate motiveerimise vormiks on siseakadeemia. Pole saladus, et väliskoolitusteks on raha ettevõtetel sisuliselt külmutatud. Kuid näiteks Äripäevas töötab päris hästi siseakadeemia, kus meie omad juhid koolitavad inimesi, ka pehmematel teemadel. Näiteks kuidas inimesi veenda, kuidas ettekandeid vormistada, kuidas eesti keeles ilusti öelda…kuni Exceli koolitusteni välja. See ei maksa enam kui inimeste tööaeg, kuid annab töötajatele võimaluse end harida, uut õppida.

Nii nagu spordiklubi kaudu tehtavad toetused inimeste vormis hoidmiseks, mille me oleme oma ettevõttes senini alles jätnud, kuigi kütusekompensatsioonid on näiteks kaotatud.

Võtmetöötajate motiveerimisel ma soovitaksin juhtidel mõelda ka nende kaasamisele firma uue strateegia loomisesse või siis strateegia ülevaatamisele. Tänaseks on inimesed, ka keskastmejuhid üsna muserdatud pidevast kulude kärpimisest, emotsionaalselt raskete otsuste tegemisest. Kui sõõm värsket hingeõhku kujutaks endast firma uue, muutunud oludele vastava kasvustrateegia väljatöötamine.

Aitaks nii mõtteid kulude kärpimise asemel tulude teenimisele viia kui näitaks inimestele selgelt, et neid usaldatakse. Nendega arvestatakse pikemas perspektiivis, neid on ettevõttele, organisatsioonile vaja. Neid ehk järgmises võimalikus kulude kärpe laines ei koondata, kui soovite küünilisemalt väljenduda. Seda polegi täna nii vähe.

No comments: