Wednesday, March 31, 2010

Lugupeetud pööbel,te olete ajupestud!

http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3708&lang=est

TIIT MADISSON: Kartellimeedia silmakirjalik ja läbinähtav vastuhakk

Lisatud: 25. märts

Paberiväljaannete lugejad märkasid, et 18. märtsi mitme lehe esiküljed ja mõne väljaande siseküljed olid tühjad. Järjepanu kuulevad ja loevad meediatarbijad mitmendat päeva järjest lehtede peatoimetajate ja juhtivate ajakirjanike selgitusi, miks see nii on ja kui hirmus on allikakaitse kohta käiv seaduseelnõu 656 SE. Justiitsminister Rein Lang tahtvat piirata sõnavabadust, mis iseenesest mõistetavalt piiravat demokraatiat ja olevat vaikivaks ajastuks jne, jne. Ühesõnaga, lastakse paista, nagu olekski Eesti ajakirjandus demokraatlik “neljas võim”, kellele hirmsasti tahetakse pähe panna päitseid

Süsteemist väljatõrjutuna ütlen teile, härrased priithõbemägid, vallotoometid, toomasleitod ja tarmutammerkid, kes te esindate väljatoodud arvamustega oma ajalehti või meediat üldse: nn peavoolu meediale on juba ammu päitsed pähe pandud, kasvõi toimetajate enesetsensuuri ja omandisuhete kaudu, hoidumisega poliitiliselt ebakorrektsetel teemadel kirjutisi avaldamast. Kui oleks meil toiminud tõeliselt demokraatlik ajakirjandus, siis meid ei valitseks vastutustundetu ja ilma algelisema väärikustundeta seltskond poliitilisi limukaid.

Kui väljapaistev vabadusvõitleja, kahekordne nõukogudeaegne poliitvang, praeguseni väga ergu sotsiaalse mõtlemisega Mart Niklus ei saa oma mõtteid riigis, mille eest ta kokku 16 aastat on Gulagis veetnud, avaldada, siis on ikka midagi väga kardinaalselt mäda. Võiks ju olla, et eksisteeriks mingi elementaarne korralikkus, austust vana vabadusvõitleja vastu on vist utoopiline oodata. Ei ole sugugi naljakas, et Nikluse taolistele avaldamiskeelu kehtestanud kartellimeedia “lipulaeva” Postimehe vastutav väljaandja Mart Kadastik (KGB-aegse varjunimega Jaak Kaljo) saatuse irooniana osaleb igal arvamusliidrite kokkutulekul.

Üks kasulik soovitus veel: ärge mängige mõtlemisvõimetule pubklikumile, keda te ise oma lehtede kaudu olete juba enam kui tosin aastat peedistanud ja selle niigi nigelat mõtlemisvõimet “kollaste” uudiste pakkumisega ruineerinud. Teinud sellest zombistunud orjamassi, keda uue maailmakorra loojatel imelihtne valitseda on. See seltskond nagunii ei tea, mis asi see demokraatia või sõnavabadus tegelikult on, pole kuulnudki, mis asi on väärikaks kodanikuks olemise tunne, ega suuda seega teie nutulaulule kaasa tunda.

Teie demokraatiat kaitsvad väljaanded on vaid susserdamiste ja spekulatiivse tegevusega rikkaiks saanutele usinasti tagant kiitnud, neid austavalt ärimeesteks ja majanduseliidiks pidanud; lõhkunud niigi nõrka solidaarsustunnet ja propageerinud ahnust kui edukuse alust; paari aasta tagust laenumullist tulenenud edukusemüüti reklaaminud; viie rikkama Euroopa riigi hulka saamise jutust uhkust tundma kutsunud; halvustanud laenuralli peatada püüdnud inimesi; kutsunud mulli ülespuhujaid mitte süüdistama, vaid avaldama solidaarsust valitsejatega ja edasi ründama ostukeskuseid; igasugust süsteemivälist rahvuslikku opositsiooni äärmuslasteks sõimanud ja halvustanud; halvustanud väärikust, rahvustunnet ja aateid; propageerinud rahakultust ja tolereerinud pederastiat; tagant kiitnud välismaiste pankade röövtegevust; tõstnud eeskujuks poliittegelasi, kelle õige koht oleks pigem vangimajas kui Euroopa Komisjoni laua taga jne, jne.

Teie ajalehed on aastaid olnud nende samade ekskommunistidest poliitlimukate truud teenrid, kelle tegevuse vastu julgete nüüd protestida, propageerinud meie vildakat valimissüsteemist tulenenud korporatiivset “rahademokraatiat”, kus kodanikule ei ole jäänud mitte mingisugust võimalust valimiste vahelisel ajal poliitikasse sekkuda. Iga väiksemagi mõtlemisvõimega meediatarbija on märganud, et aastatega on endistest okupatsioonirezhiimi teenritest saanud taas Eesti valitsejad, kes on omasugustega mehitanud kõik kandvamad ametid. See on kõik toimunud meedia vaikival nõusolekul ja isegi tagantkiitmisel, sest sõna “kommunist” on ajakirjanduse poolt saanud tabusõnaks.

Miks on teile nüüd hirmus tähtsaks saanud allikakaitse? Ma ei ole loomulikult isand Langi mingi poolehoidja, kuid ühinen temaga: ohtu on sattunud teie ärihuvid, sinna ongi koer maetud. Olete aastate vältel välja arendanud inimtüübi, kellele lähevad korda tühised seltskonnaelu uudised ja glamuur, mida lehtedest otsitakse. Kuna ühiskonna eliidiks kutsutud poliitikute ja ärimeeste seltskonna hulgas juhtub igasuguseid skandaale ja skandaalikesi, mida oleks huvitav sellele samale ärapeedistatud ajudega lugejale serveerida, siis loomulikult ei saa viidata allikale. Niiviisi ei julgeks keegi edaspidi ühiskonna “eliidi” räpaseid saladusi paljastada. Selliste saladuste väljatoomine erutab “uhket ja hääd” eestlaskonda, annab kõneainet ja võimaluse lehtedel tiraaži tõsta.

Loomulikult ei kutsu ükski peavoolu meedia väljaanne puude taga metsa nägema, et kogu süsteemipoliitika ongi mäda, mis teinud Eestist selle eliidi laheda maksumaksja turjal äraelamise projekti. Eestist on tehtud väljavalitud seltskonna ja välismaiste kartellide äriprojekt. Mäda, ekskommude juhitud süsteemi alustalade kallale kartellimeedia ei lähe, märkamata seda, et kui süsteem on teie kaasabil ennast täielikult kindlustanud, jääbki teie osaks kurgiretseptide avaldamine!

Kas on teil möödunud aastate jooksul olnud vaja kasutada allikat, kes paljastaks näiteks fakti, et meid valitsevad poliitikud kuuluvad salajastesse vabamüürlusloožidesse? Mida pole ühiskond, mis toitub vaid kartellimeedias serveeritust, kuulnudki. Kas äkki oleks vaja kaitsta allikat, kes tuleb välja “saladusega”, et 50% meie kaitseväe ajateenijate koosseisust on pärit venekeelsetest peredest, mistõttu on kaitseväe lahinguvõime olematu, sest vene ajateenijate lojaalsus kehtib kuni esimese sõjaminutini? Või äkki on mõni allikas julgenud avaldada “riigisaladuse”, et kaitsepolitseist sujuvalt meelsuspolitseiks muutunud organi töötajaskond koosneb kas KGB tagapõhjaga “spetsialistidest” või ülikoolides kaasõpilaste poolt põlatud alaväärsuskompleksi põdevatest madala IQ-ga tüüpidest, kes leidnud kapos endale sobiva ja hästitasustatud tegevuse kaaskodanike taga nuhkimiseks? Et “demokraatlikust” Eestist on saanud totaalne orwellilik nuhkimisühiskond, kus “teesklejatest” nuhkidele läheb nende “tööstaaž” lausa pensioni arvestusse, et neid on rohkem, kui nõukogude režiimi ajal. Kas see on meie “neljandale võimule” korda läinud? Kas ajakirjandus reageeris, et meelsuspolitsei ohvitser jagab avalikult soovitusi, kuidas või mida “vaba” ajakirjandus peab kirjutama?

Kas teie, kõrgeltharitud toimetajad, pole tõesti märganud, et esialgselt põhiseadusliku korra kaitseks loodud organist on saanud valitsuse tööriist opositsiooni peedistamisel, mille töötajad rikuvad kõige jultunumalt sedasama põhiseadust, mida nad kaitsma peaksid? Kas märkamata on ka see, et pea kõik kaitsepolitsei algatatud kohtuasjad on algatajate juriidilise ebakompetentsuse tõttu kohtutes kokku varisenud? Pronksineliku kohtasi neist vast kõige tuntum.

Või oli sedasama allikakaitset vaja selleks, et avaldada hiljaaegu statistikabüroo andmed, mille alusel elab Eestis vaid 830 tuhat eestlast, ülejäänud on paremat äraelamist ja väärikmat ühiskonda otsides välismaale põgenenud. Kas sellise mõtlemapaneva fakti avaldamine oleks olnud mingi eriline kangelastegu? Kindlasti oleks see olnud vastumeelne meie valitsejaile, kelle vastu mässama hakkasite, kuid ükski ajalehe toimetaja poleks selle eest ilmselt tööd kaotanud.

Eeltooduga tahan ütelda, et soovin riigikogule jõudu seaduseparanduse 656 SE poolt hääletamiseks. Kollaste uudiste produtseerimiseks küll mingit allikakaitset ei ole vaja. Kas informatsioon, kuidas üks pederast suhtleb omasugusega, vajab tõesti andmekaitset? Demokraatia vajaks kaitsmist küll, kuid selle kaitsmisega ei tegele meie kartellimeedia juba ammu. Mida vähem “kollaseid” uudiseid, seda vähem lugejaid, seda rohkem “rahademokraatlikule” režiimile ustavaid, Marju Lauristini väljaõpetatud, igat süsteemi kaitsvaid ajakirjanikke jääb tööta… Ja hea ongi, siis ehk tunnetatakse omal nahal, missuguses augus Eesti hetkel tänu meie valitsejaile suuresti viibib, keda kartellimeedia aastaid upitanud ja kaitsnud on. Rohkem hakatakse lugema harivaid ja adekvaatselt uudiseid edastavaid süsteemiväliseid interneti väljaandeid, mille jälgitavus viimastel kuudel niigi tormiliselt suurenenud on (mistõttu oleks aeg hakata reklaamipindu müüma), ja kuulama Eesti ainukest sõltumatut raadiojaama Nõmme Raadio.

Riigikogulased, andke tuld rohelisele nupule vajutamisega! Sest teidki ilmselt häirib, kui mingid leheneegrid teie kuluhüvitisi kokku loevad või ülemäärast ahnust ja suurt töötasu taunivad. Jõudu, seltsimehed!

Schneider Electric, Legrand and Scame Create EV Plug Alliance

http://ee2020.wordpress.com/2010/03/31/schneider-electric-legrand-and-scame-create-ev-plug-alliance/
Schneider Electric, Legrand and Scame Create EV Plug Alliance
märts 31, 2010 ·

Schneider Electric, Legrand and Scame are forming the EV Plug Alliance to promote the use of a high safety plug and socket solution for Electric Vehicle charge infrastructure.

The rapid adoption of a European standard for Electric Vehicle infrastructure plugs that meets the existing security levels required for installation in homes and buildings at an optimized cost is a key factor to develop the nascent Electric Vehicle market, the companies say. The Alliance aims to provide a label that guarantees full compliance with the Type 3 of the IEC standard for plug & socket in finalization.

The plug endorsed by the Alliance will ensure compatibility between multiple suppliers’ products. Charge at a power up to 24 kW, in mono or three phase installations will allow charging electric vehicles and plug-in hybrids. It will offer the highest level of safety with the use of shutters to protect against accidental touch of electric parts.

The EV Plug Alliance is open to any new member, and our first challenge is to gather as many actors concerned as possible. The more we enlarge the Alliance, the more chances we will have to create an eco-system with one strong standard, easing development of solutions and practical applications to revolutionize the electric vehicle charge.
—Statement from the three co-founders

The first products labeled by the EV Plug Alliance are planned to be available at the end of second quarter 2010.

Green Car Congress

Nissan LEAF Electric Car will start at $32,780

http://ee2020.wordpress.com/2010/03/31/nissan-leaf-electric-car-will-start-at-32780/

Nissan LEAF Electric Car will start at $32,780
märts 31, 2010 ·
Sale, Lease and Reservation Details for the Nissan EV

Nissan announced U.S. pricing for the 2011 Nissan LEAF electric car, which becomes available for purchase or lease at Nissan dealers in select markets in December and nationwide in 2011. Nissan will begin taking consumer reservations for the Nissan LEAF April 20, ahead of other electric cars in this price range.

Including the $7,500 federal tax credit for which the Nissan LEAF will be fully eligible, the consumer’s after-tax net value of the vehicle will be $25,280. The Manufacturer’s Suggested Retail Price (MSRP) for the 2011 all-electric, zero-emission Nissan LEAF is $32,780, which includes three years of roadside assistance. Additionally, there is an array of state and local incentives that may further defray the costs and increase the benefits of owning and charging a Nissan LEAF – such as a $5,000 statewide tax rebate in California; a $5,000 tax credit in Georgia; a $1,500 tax credit in Oregon; and carpool-lane access in some states, including California.

As a result of aggressive pricing and the availability of the $7,500 federal tax credit whose benefit is immediately included, Nissan will be able to offer a monthly lease payment beginning at $349, not including state or local incentives, which could further reduce the net cost of the Nissan LEAF.

The vehicle at the standard SV trim level is well-equipped with a variety of standard features, including an advanced navigation system and Internet/smart phone connectivity to the vehicle, including pre-heat/pre-cool and charging control. Nissan LEAF is equipped with energy-efficient LED headlights and makes extensive use of recycled and recyclable materials, such as seat fabric, instrument panel materials, and front- and rear-bumper fascias. Other standard amenities include Bluetooth connectivity; Intelligent-key with push button start; Sirius/XM satellite radio capabilities and roadside assistance. Safety features include vehicle dynamic control (stability control), traction control and six airbags. The SL trim level, available for an additional $940 (MSRP), adds features including rearview monitor, solar panel spoiler, fog lights, and automatic headlights.

Reservations on April 20

In order to ensure a one-stop-shop customer experience, Nissan is carefully managing the purchase process from the first step, when consumers sign up on NissanUSA.com, until the customer takes the Nissan LEAF home and plugs it into a personal charging dock.

■Nissan begins accepting reservations on April 20 first from people who have signed up on NissanUSA.com, and, after a brief introductory period, to all interested consumers.
■Consumers will be required to pay a $99 reservation fee, which is fully refundable.
■Reserving a Nissan LEAF ensures consumers a place in line when Nissan begins taking firm orders in August, as well as access to special, upcoming Nissan LEAF events.
■Rollout to select markets begins in December, with nationwide availability in 2011.

Charging Equipment

In tandem with the purchase process, Nissan will offer personal charging docks, which operate on a 220-volt supply, as well as their installation. Nissan is providing these home-charging stations, which will be built and installed by AeroVironment, as part of a one-stop-shop process that includes a home assessment.

■The average cost for the charging dock plus installation will be $2,200.
■Charging dock and installation are eligible for a 50 percent federal tax credit up to $2,000.
■Using current national electricity averages, Nissan LEAF will cost less than $3 to “fill up.”
■Nissan LEAF also will be the sole vehicle available as part of The EV Project, which is led by EV infrastructure provider eTec, a division of ECOtality, and will provide free home-charging stations and installation for up to 4,700 Nissan LEAF owners in those markets.

This major announcement gives Nissan a lead over Toyota, General Motors, Ford and others that will also be offering electric cars. Top 10 Electric Car Makers 2011 U.S. Offerings

Cleantech Blog

Kas MTÜ on sama mis traktorijaam?

Ma arvan,et külades elu keema ajamiseks on vaja traktorijaamu...
Kuulge,kas tänapäevasi MTÜ-sid saab võrrelda sovhooside ja kolhoosidega?
Kas MTÜ-d saab võrrelda endiste traktorijaamadega?
Ma pole süvenenud MTÜ-desse aga mulle tundub,et MTÜ vormis saab luua traktorijaamu...
Ma tean,et kolhooside ja sovhooside asemele loodi ühistud aga need enamasti kas aeti lõhki või läksid lõhki..aga MTÜ-d toimivad...

Talgute korras saame üle igast väest...

Talgute korras võiks ehitada väikese võimsusega elektrituulikuid
Ma ei saa aru mikspärast talgute korrras pühendutakse vaid koristustöödele...
Vanasti talgute korras ikke võeti ette sellised tööd millest ühel perel ei käinud jõud üle.
Tänaselgi päeval üle maailma korraldatakse majade ehitamise talguid.Näiteks,ehitatakse savi ja põhumaju:www.savikodu.pri.ee-maja kogumaksumus vaid kakskümmend tuhat krooni...
www.savimaja.ee-maja kogumaksumus vaid viiskümmend tuhat krooni...
www.juured.ee-tasuta majad:)))...
Talgute korras majade ehitamise eeliseks on see,et siis pääsetakse pangaorjusest ehk põle tarvidust võtta kodulaenu...
Samuti talgute korras võiks ehitada väikese võimsusega elektrituulikuid:
www.scoraigwind.com sest siis saab elektrit tasuta...

Kuulge,MTÜ on ju sisuliselt talgud ja umbes sama mis olid endised kolhoosid ja sovhoosid,kui ma ei eksi...

Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.

Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!

How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm

Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html

Tööd peaks saama Eesti elektriautotööstuses

Firma plaanib paari aasta pärast elektriautosid tootma hakata:
Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas.
http://www.epl.ee/artikkel/478477
Silwi Autoehitus plaanib e-autosid tootma hakata
http://ee2020.wordpress.com/category/eesti-asjad/
http://www.silwi.com/?
Silwi Autoehitus ehitab kliendi soovide järgi Mercedes-Benz tarbesõidukitest Sprinter ja Vito erisõidukeid, alates kiirabiautodest kuni luksusbussideni välja.
Sõltuvalt nõudlusest suudaksime riigi huvi korral toota 30-100 autot aastas.
http://www.epl.ee/artikkel/478477


Elektriautosid ja elektritraktoreid juba tasapisi toodetakse:

Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945

http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915 ZEV Seven

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945

http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915

http://elektriauto.blogspot.com/

http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

http://www.zev.ee/foorum/viewtopic.php?f=2&t=22

http://ee2020.wordpress.com/category/ee2020-klaster/

http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

http://www.e24.ee/?id=217850
Eesti autotööstus asub maailma vallutama:
28.01.2010 18:32
Kuu aja eest valmis Tallinna lähedal Lool esimene Combat T98, mis tootjate sõnul on kiireim nelikveoga raskelt soomustatud sõiduauto maailmas.

Harimatud neegrid suudavad tagada endile elektri tasuta

http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
Mali is considered to be one of the poorest nations in the world.


The materials are almost all locally available and therefore the turbine, should it break down, is easy to repair.
The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm

http://www.scoraigwind.com/

http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/06%20PI/PeopleInvolved.html
Sellest lingist noppisin välja järgnevad laused:

Its a mix between skilled and scholed and also unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.

unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.

unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.

unskilled persons that didn't have any future perspective before the training.

Veel paar linki Aafrika riikidest kus harimatud neegrid dzunglis saavad elektrit tasuta:
http://www.tcei.info/

http://www.scoraigwind.com/african36/index.htm

ELU ILMA ARVETETA ehk kuis taastada Eesti küla ehk mida tähendab vabadus ja sõltumatus?

Vaba on see inimene kes ei pea ostma kütust ja maksma transpordi eest,ei pea maksma toasoojuse ja elektri eest,ei pea maksma kodulaenu ja üüri eluaseme eest,ei ole sunnitud ostma toitu,ei allu meedia ajupesule ja riigivõimude sigadustele(ei maksa selliseid makse mida riigipiruka lähedal olevad mõned jätised on kehtestanud seaduseks)on lojaalne Eesti rahvusele aga mitte korrumpeerunud riigivõimudele mis teenivad võõrvõime,ei ole sunnitud igal sammul kellegile või mingi teenuse eest maksma ja ei pea kellegi heaks tegema tööd,elab oma unistuste järgi ja viib neid ellu,näiteks
http://www.scoraigwind.com/http:/ jne.

Ennemuistsel ajal inimesed kodustasid metsloomi aga veidi hiljem juudid kodustasid inimkonna...nad korraldasid terves maailmas elu sedasi,et igaüks peab rügama tööd teha või äri ajama nii,et higipull otsa ees aga ikka on igaüks kellegile võlgu,ikka peab rabama nii nagu orav rattas,igal sammul tuleb tasuda arveid-seda nimetatakse monetarismiks,kapitalismiks,liberalismiks-selletõttu kõik elanikud üle maailma teenivad pankade kaudu juute...sestap tulebki teha sedasi,et enam keegi ei peaks maksma arveid...elu ilma arveteta on lahendus kõigele...http://www.scoraigwind.com/
Religioonid on ju kah tehtud sel eesmärgil,et inimesed näiliselt leiaksid väljapääsu materiaalsest elust aga tegelikkuses jääksid sõltuvateks igasugustest arvetest ja nende kaudu pankadest-juutidest,vaata:
http://dulgerius-taliskitsingublogi.blogspot.com/2009/07/siioni-tarkade-protokollid.html
Youtube:a.David Icke-Big Brother b.The Money masters c.Money as debt
www.thezeitgeistmovement.com www.thevenusproject.com http://www.scoraigwind.com/
Eesti meedias vahetevahel leidub UUDISED ILMA AJUPESUTA ehk pööbli peedistamiseta,näieks Nõmme raadios www.nommeraadio.ee aga nad tihtilugu peedistavad pööblit sedasi,et pööravad pööbli tähelepanu tänapäevast ajaloole ja nad ei suuda anda lahendusi tänapäeva probleemidele.Kuku raadios tihti leidub uudiseid ilma ajupesuta,näiteks Suur Hiina 2008.08.28 või Libauudised:)))
Ajupesu tehtakse ikka selleks,et pööbel rabaks tööd teha nagu orav rattas ja alluks ülirikaste tahtele...
Eesti meedia surub lihtrahvale peale ülirikaste tahet(selleks,et rahvas rabaks nagu oravad rattas ja ei pääseks sellest välja),uudised on ülirikaste kesksed ja täidavad ülirikaste soove.Uudiste ridade vahelt loeb välja:
1.Kui teile ei meeldi siin siis minge väljamaale-sisuliselt nad küüditavad meie inimesi väljamaale...Maalapsed, need küüditatud http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/article.php?id=28339517 Väljamaale põgenemine pole lahendus sest siis ikka jääd nagu orav rattasse...
2.Neile ei lähe korda kas teie külas on võimalik elada neile on tähtsam Euro kasutuselevõtt.
3.Neile ei lähe korda töötus ja kodutud.
4.Neile ei lähe korda depressiivsed väikelinnad-nende jaoks Eesti on ainult Tallinn,kõik investeeringud jäävad Tallinna...
Ajupesule Eesti meedias teeb lõpu iPadi tulevased mudelid ja siis juhtub see mida ütles
Juku-Kalle Raid:"Selleks,et tõsta elatustaset Eestimaal arenenud riikidega samale tasemele kulub ajaliselt kolm päeva..."-see on teostatav ideoloogia töö abil.
Kes võidab ideoloogias see juhib riiki.Ideoloogias võidab see kes räägib tõtt.Idelooogia töö on lihtne,piisab vaid aeg ajalt kommenteerida ja öelda välja tõtt.
Mil ilmuvad iPadi tulevased mudelid millede abil on võimalik teha otseülekandeid siis kaob vajadus kommenteerida sest siis saab tõde öelda otse näkku ilma tsensuurita,seega maksma hakkab tõde.http://innojairja.blogspot.com/2010/01/pilk-ajakirjanduse-tulevikku.html

KUIS SAADA VABAKS JA SÕLTUMATUKS ehk kuis pääseda välja sellest "oravarattast":
1.TASUTA ELEKTER-katuseharja elektrituulikutel
(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist hakkab jooksma tasuta elekter:
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
Katuseharja elektrituulikute (Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ s.o. väikesevõimsusega elektrituulikute kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5-20 kw elektrituulikust-http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

Iga mees võib ise ehitada katuseharja elektrituuliku,materjalide kulu on köömes-vaata www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
2.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit aga elektrit saab tasuta maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
3.TASUTA ELAMUD(vaid 20 000 krooni) ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pangaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni-Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.
4.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta ei gaasi ega elektri ega mistahes arveid sest maja toodab ise soojuse ja elektri...Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.www.elumaja.ee
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
5.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
6.TASUTA JURIIDILINE ABI:http://innojairja.blogspot.com/2009/12/pakun-tasuta-juriidilist-abi.html
http://innojairja.blogspot.com/2009/12/rootsi-pangad-liigkasuvotjad.html
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=87〈=5&nid=7169
7.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm
Nõmme raadios tasuta pangandusest:http://www.nommeraadio.ee/meedia/lounatund/2010-01-19-teisipaev.mp3
Ennekuulmatu: setud tahavad käibele võtta oma raha!
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=367846
Setudel väärt ettepanek - oma raha
http://innojairja.blogspot.com/2010/02/setudel-vaart-ettepanek-oma-raha.html
8.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna tänavail,kadakaturu piraatide müüjad teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riigiga riigis.
Nõmme raadio Lõunatunni saates 10.02.2010 räägitakse alternatiivsetest rahaühikutest s.o. igas külas võib olla kasutusel oma erarahaühikud mis erinevad riigirahast Eesti puhul siis mis erinevad kroonist või tulevasest eurost,näiteks Tartus võiks olla kasutusel Emajõe nael või Tartu dollar või Tartu mark või Tartu kroon jne ...
9.Ilma põllumaata hakkama ei saa ehk elu läheb ropult kalliks:
www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...http://www.scoraigwind.com/
Isegi neegrid dzunglis on taganud endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm

http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB KÕIGILE TÖÖD...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/
elektritsaabtasuta.blogspot.com

Kuidas saab kõige odavamalt plussenenergia maja ja kõige tervislikuma maja?

Kõikse odavamalt ökomaja-plussenergia maja saab siis kui:
1.Ehitada põhumaja
2.ja sellele paigaldada ise ehitatud elektrituuliku
3.ja ise ehitatud päikesepaneelid
4.ja ise ehitatud maasoojus pumba:
1.www.savikodu.pri.ee ehitusmaterjalidele kulub vaid 20 tuhat krooni,kuna maja ehitatakse talgute korras siis ehitajad teevad tööd tasuta.
MAJA KÄTTE 20 000 KROONIGA!!!!!
2.Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbin)http://www.scoraigwind.com/ siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859

Mida tähendab plussenergia maja?

Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu. Eesti oludes eeldaks see kodutarbijat toetavat energiapoliitilist otsust ja seadusandlikke muudatusi. Plussenergia maja väljendab uudset mõtteviisi, mida juba juurutatakse nii Euroopas kui mujal maailmas.

Elumaja ehk passiivmaja standardile vastava moodulmaja väljatöötamisel oli üheks lähtekohaks, et seda kontseptsiooni saaks tulevikus edasi arendada plussenergia maja loomiseks.

Nullenergia maja tähendab, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4915/Rotermanni-v%C3%A4ljakul-esitletakse-innovaatilist-nullenergia-moodulmaja


http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle_15.html

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/nullenergia-maja-tahendab-et-selle.html

Nullenergia-maja kasutab vaid nii palju energiat, kui hoone ise toota suudab.
http://www.ehitusuudised.net/Default.aspx?ArticleID=f66fc14f-7cf3-4bd5-a3e9-fb87be01dd1d

Et kui suure energiasõltumatuseni on võimalik jõuda plussenergiamaja kontseptsiooni arendades ja laiemalt juurutades.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-6537/M%C3%B5tteid-rehielamust-passiivmajani-ja-kaugemale


http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!

Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Haridus on kõige olulisem

http://www.parnupostimees.ee/?id=215544
On tekst:
"Kogu aeg hindame olukorda ja küsime õpilastelt tagasisidet, et mis neile huvi pakub ja gümnaasiumisse toob. Tahame järgmisel õppeaastal jätkata neid suundi."
Nõnda tähtsad küsimused jätavad õpilaste otsustada...
Selle kohta Obama kõne:www.wepower.us

Mujal maailmas juba lasteaedadest ja algkoolidest õpetatakse ehitama elektrituulikuid sest kasvatus algab maast madalast:

ttp://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/green-doll-house-with-furniture.html

www.kidwind.org

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/for-scholars-of-next-generation.html

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/02/educational-science-set.html

http://www.engineeringthefuture.info/etf_wind_turbines_s1/etf_wind_turbines.pdf

http://www.thisiswesternmorningnews.co.uk/greennews/Pupils-check-wind-turbine/article-1118318-detail/article.html

http://www.snh.org.uk/snhi/schoolActivities/WF_activity17.asp

http://news.bbc.co.uk/2/hi/school_report/7965493.stm

http://www.thisisstaffordshire.co.uk/news/future-eco-home-project/article-1491509-detail/article.html

Kõikse odavamalt saab katuseharja elektrituuliku(Rooftop windturbines)siis mil toda ise ehitada,õpetused on siin www.otherpower.com http://www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html
http://www.thekevdog.com/projects/wind_generator/
http://www.youtube.com/watch?v=9UPe6A_UVPc&feature=player_embedded
http://www.instructables.com/id/DIY-1000-watt-wind-turbine/
3.Päikesepaneelide ise meisterdamine Eestis on hoogu võtmas,www.saklubi.ee ja nende valmistamise kursused samuti:
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
4.http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859



Valgas saab õppida passiivmaja ehitajaks ja hooldajaks
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063

Valgas alustati 180 mln kroonise kutsekooli ehitusega
25.01.2010 09:02

Valgas hakati ehitama uut võimsat kutseõppekompleksi, mille juurde kuulub õpilaskodu - otse Läti piiril asuvasse kutseõppekompleksi investeeritakse 180 miljonit krooni.

Õpilaskohti tuleb 550.

ERR vahendas, et Valgas plaanitakse pakkuda erialasid, mida mujal õppida ei saa. Üks neist on passiivmaja ehitaja ja hooldaja, sest Valgas on energiasäästlike majadega Baltimaades kõige suuremad kogemused.

Isegi neegrid dzunglis on taganud endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!

How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm

Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html


Harimatud neegrid Aafrika dzunglis suudavad tagada endile elektri tasuta
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm


The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm

http://www.scoraigwind.com/

http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?

Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Küsimus:Kuidas saab ELEKTRIT TASUTA ?
Vastus:katuseharja elektrituulikutel(Rooftop wind turbines) ja päikesepaneelidel peale tasuvusaja möödumist on elekter tasuta:

1.Koduleheküljel www.veebikiri.ee 10.2008
http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
taastuvenergia seadmete kohta oli kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood.
On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
http://www.scoraigwind.com/

2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist:
vaatleja 06.10.09 09:41
Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes...s.o. http://www.scoraigwind.com/

3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER katuseharja elektrituulikute(Rooftop windturbines)http://www.scoraigwind.com/ puhul:

a.Säästa liitumistasu arvelt:Rahvasuu teab rääkida,et Eesti Energia küsib kõrget liitumistasu kuni miljon krooni.Vello Väärtnõult küsiti 250 000 Eesti krooni... Peale liitumistasu tasumist jääte ikka ja aina võlgu Eesti energiale,igakuiste elektri arvete näol mis aina tõusevad koos "elektri hinna tõusuga"-see on legaalne väljapressimine.
Liitumistasu asemel muretsege taastuvenergia seadmed http://www.scoraigwind.com/ja siis hakkab areng minema teises suunas-te hakkate lugema päevi mil hakkate saama tasuta elektrit...http://www.scoraigwind.com/

b.www.energiaekspert.ee on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW-ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
http://www.scoraigwind.com/

c.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.
Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.
1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
http://www.scoraigwind.com/

4.Kõikse odavamalt saab oma hoovi peale väikesevõimsusega elektrituuliku siis mil toda ise ehitada.Vaata,www.otherpower.com ja www.scoraigwind.com/
Kursused:
"How to build a wind turbine"
Workshop courses - Calendar of upcoming courses
http://www.scoraigwind.com/navbar.htm
http://scoraigwind.blogspot.com/2010/01/course-in-leitrim-ireland-soon.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/02%20WS%20-%20Denmark%202009/WorkshopBrande.html
http://www.i-love-windpower.com/00%20Workshop%20rev01/01%20WS%20-%20Helvoirt%202008/WorkshopHelvoirt.html


5.Väikesevõimsusega elektrituulikute,milliseid saab asetada hoovi peale(www.scoraigwind.com), kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba.Teisisõnu,elektrituuliku jaoks mis tagab oma kodu tarbeks vajaliku elektrivoolu ei ole vajadust taodelda luba:https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13123108&searchCurrent
§ 22. Tegevusluba
(1) Tegevusluba on nõutav:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme kasutamise lõpetamiseks;
2) elektrienergia tootmiseks, välja arvatud tootmiseks ühe tootja poolt kokku alla 100 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil.
Ühepereelamu jaoks ju piisab 5 kw elektrituulikust.
http://www.scoraigwind.com/

6.Päikesepaneele saab kõige odavamalt mil neid ise kokku klopsida:
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
Selle alast Eestikeelset konsultatsiooni peaks saama:
www.saklubi.ee
http://ttysak.blogspot.com/2009/12/christmas-with-ttu-sak.html#comments


7.KUIS ISE EHITADA MAASOOJUSPUMPA:http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=9&t=12859
8.TASUTA ELUMAJAD(vaid 20 000 krooni)- ei ole enam vajadust maksta üüri-talgute korras ehitatud majad päästavad meie inimesi pagaorjusest s.o. kodulaenust,vaata www.savikodu.pri.ee Pange tähele,et ehitusmaterjalide peale kulub vaid umbes 20 000 krooni.Kui mitme kuu üüriraha on see summa linnas? Kui maksad kuus kolm tuhat krooni üüri siis kusagil kuue-seitsme kuu üüri raha asemel saaksid omale kodu kus poleks vaja maksta kellegile üüri...vaba ja odavat maad leidub palju.www.savikodu.pri.ee-siin peitub võti küsimusele kas olla peremees või pangaori.
9.PASSIIVMAJAD,NULLENERGIAMAJAD,PLUSSENERGIAMAJAD,ÖKOMAJAD-neis pole vaja maksta soojuse ega elektri eest sest need majad ise toodavad soojust ja elektrit...http://www.elumaja.ee/Taastuvenergia süsteemiga varustatud maja toimib nõnda, et selle kasutamisel ei kulu rohkem energiat kui hoone ise toota suudab – tegemist on niinimetatud nullenergia majaga.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/01/nullenergia-majadpassiivmajadokomajad.html
Passiivmajade ehitamise ja hooldamise koolitus:
http://www.ehitusuudised.ee/Default.aspx?ArticleID=239ac00b-4a9b-4d6d-b038-301b8d297063
10.PEAAEGU TASUTA TRANSPORT-elektriautod ja elektriveoautod vajavad ju vaid elektrit,aga elektrit ju saab tasuta...oma maja katuselt katuseharja elektrituulikust...
Eestis on alanud elektriautode tootmine:
Eesti esimene elektrisportauto ZEV Seven http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/article.php?id=28223945
BIG STORY: Presenting The first Estonian Electric Roadster – ZEV Seven (2 VIDEOS!)
http://www.tigerprises.com/2009/12/big-story-presenting-the-first-estonian-electric-roadster-zev-seven-2-videos/#more-915
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

http://www.scoraigwind.com/

11.ÖKOKÜLAD:Küllap Ökoküla on vast ainuke lahendus kuis tagada tööd külaelanikele.Leidub Ökokülasid kus on kasutusel oma raha.Tasub võtta eeskuju sest näiteks Kadakaturu piraadid pole ealeski allunud korrumpeerunud Eesti riigivõimudele.Sel ajal mil talumehed valasid maha piima tallinna täenavail,kadakaturu piraatide müüja teenisid päevas 10 000 krooni-turu päevane kasum vähemalt kolmkümmend miljonit krooni-tegemist oli ja on riik riigis.
12.TASUTA PANGANDUS ehk Islami pangad ei võta laenult intresse:
http://www.idara.com/store/islamic-books/english-books/banking-without-interest/prod_846.html
http://www.sustecweb.co.uk/past/sustec12-3/bank_operates_without_interest.htm

13.www.riigikontroll.ee/.../ka_40070_riigi_tegevus_energiasaastu_saavutamisel_3.06.2009_lopp.pdf -

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2008. a prognoosi kohaselt
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini
tõuseb toornafta hind maailmaturul aastaks 2030 kuni 200 dollarini (1997
püsihindades 120 $). Elektrihind ühtlustub Põhjamaadega elektrituru
avanedes ja Eesti Energia prognooside kohaselt maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
maksab elekter 2016. a
ligi 2,5 korda senisest enam
-elama jäävad vaid põllumaa omanikud sest varsti keegi ei jaksa osta toitu...

Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!

How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm

Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html


Isegi harimatud neegrid Aafrika dzunglis suudavad tagada endile elektri tasuta sest nad ehitavad endile elektrituuliku:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm
The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm

http://www.scoraigwind.com/
http://www.reporter.ee/2009/04/30/leiutaja-lembit-pani-oma-puugaasi-mosse-leekima/

Tee­me sellised ühistud, mis kütte- ja veemajanduse oma kätte võtavad, koos ära!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=29333971&l=fpOpinion
Võrldle seda Aafrikas saavutatuga:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/07%20Press/Press.html
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÖÖD KÕIGILE...
TÄNU TASUTA ELEKTRILE SAAB TÄIDETUD LASTEGA KÕIK EESTIMAA KÜLAD...
http://www.scoraigwind.com/

Plussenergia maja hind ligikaudu 30 000 krooni

Plussenergia maja hind ligikaudu 30 000 krooni(kolmkümmend tuhat krooni)
Mida tähendab plussenergia maja?

Plussenergia maja tähendab, et omanik võib hoone poolt toodetud energia ülejäägi energiavõrku tagasi müüa, ehk hoone ekspluateerimise käigus tekib kulu asemel tulu-maakeeli,küte ja elekter on tasuta...

1.Põhumaja ehitusmaterjalidele kulub 20 300 Eesti krooni:
http://www.savikodu.pri.ee/eelarve.html
Talgute korras ehitades mitmeid kordi odavam kui traditsiooniline ehitamine:
Miks ehitada savimaja
http://www.savimaja.ee/index.php?id=miks
2.Inglismaal kahe kilowatise elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulub vaid 350 poundi ehk siis 350 kilogrammi riisi hind.Üks kilogramm riisi maksab kusagil üks pound.
Read about a home built 2kW wind turbine constructed from scrap
http://www.reuk.co.uk/DIY-2kW-Wind-Turbine.htm
The total financial outlay so far was a miserly £350!

How I Built A Wind Turbine spending less than US$150
http://www.reuk.co.uk/How-I-Built-A-Wind-Turbine.htm

Elektrituuliku ehitusmaterjalidele kulus 140 kilogrammi riisi hind: $140.62
http://www.mdpub.com/Wind_Turbine/index.html


Harimatud neegrid Aafrika dzunglis suudavad tagada endile elektri tasuta:
http://www.i-love-windpower.com/01%20Projects%20rev01/01%20Mali/01%20POD/02%20ProjectOverviewDocument_inet.htm


The wind turbine is made of very basic materials that are almost all available in Mali. However a few parts might need to come from outside Mali, like magnets.
http://www.wind-turbine-supplies.co.uk/magnets/magnets.htm

http://www.scoraigwind.com/

3.http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/03/kuidas-saab-koige-odavamalt.html

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!

Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Eesti kultuuriinimestel on oma süü selles,et Eestimaa külad on tühjad ja rahvas on küüditatud väljamaale...

Eesti filmiloojatel on oma süü selles,et Eestimaa külad on tühjad ja rahvas on küüditatud väljamaale...
Eesti teatrimaailmal on oma süü selles,et Eestimaa külad on tühjad ja rahvas on küüditatud väljamaale...
Eesti muusikatööstusel on oma süü selles,et Eestimaa külad on tühjad ja rahvas on küüditatud väljamaale...
Eesti kirjanikel on oma süü selles,et Eestimaa külad on tühjad ja rahvas on küüditatud väljamaale...
Te saate oma viga parandada,tehke vajalikke mängu- ja õppefilme,ning näidendid ja laule,luuletusi mis näitavad kõike seda mis muudab külaelu elamisväärseks,ning toob tagasi inimesed küladesse ja taastab mahajäetud talud.
Ma loodan,et te ei korda tehtud vigu
sest näiteks film Tuulepealne maa on täis andestamatuid valesid,näiteks Eesti ajal ei joodud viina otse pudelist aga joodi pitsist...

Need näitlejad,kellede loosung on"Igale maale kolijale tasuta 3 ha Eestimaad!"http://www.eestieest.ee/et ,et nende loosung ei jääks pelgaks loosungiks siis nad peaksid seda teostama ja nende teha on ikka milleks nad on võimelised,tehkem alustuseks näidendid teemadel:
"Ehitame põhumaja", "Ehitame savimaja", "Ehitame elektrituulikut talu tarbeks".

Hollywoodi filmid on juutide propaganda filmid...juudid teevad oma filmidega reklaami oma äridele:ravimitööstusele,autodele,
kiirtoidule,kalliskividele jpms. mida nad müüvad-Hollywoodi filmid ei ole mängufilmid aga on vaid reklaamiklipid...Nende reklaamiklippide abil nad suruvad oma tahet peale tervele maailmale...

No kui juudid teevad oma kaubale mängufilmide abil reklaami ja suruvad oma tahet peale tervele maailmale siis tuleb meil eestlastel samuti mängufilmide või õppefilmide,teatrietenduste,laulude ja luuletuste,ning raamatute abil teha reklaami neile asjadele mida on vaja meie külapõhise majanduse ülesehitamiseks:
1.Talgute korras saame üle igast väest...
2.Tänasel päeval üle maailma igal pool korraldatakse majade ehitamise talguid.
Talgute abil majade ehitamine päästab pangaorjusest ehk põle tarvidust võtta kodulaenu...
3.Filmid savimajade ehitamise talgutest.
www.savikodu.pri.ee
www.savimaja.ee
www.juured.ee
Nende majade ehitamise kogukulutused on kõigest ligemale kakskümmend tuhat krooni...
4.Filmid põhumajade ehitamise talgutest,www.savikodu.pri.ee
Nende majade ehitamise kogukulutused on kõigest ligemale kakskümmend tuhat krooni...
5.Filmid väikesevõimsusega elektrituulikute ehitamise talgutest,www.scoraigwind.com sest siis saab elektrit tasuta...
6.Filmid tänapäeva tulevastest traktorijaamdest-MTÜ baasil traktorijaamadest.
7.Elektriautode tootmisest.
8.Kõike seda mis tagab külaeluks vajaliku.
9.Ökoküladest
10.Alternatiivrahast
jne.

Tuesday, March 30, 2010

Igale maale kolijale tasuta 3 ha Eestimaad!

http://www.eestieest.ee/et

http://www.eestieest.ee/uudised/htne-eesti-avaldus-poliitiliste-kberrnnakute-kohta

http://www.postimees.ee/?id=243241

Semper: segadus Ühtse Eesti ümber on arusaamatu

http://uudised.err.ee/index.php?06198956

Ene-Liis Semper. (ERR)

30.03.2010 21:46

Projekti Ühtne Eesti suurkogu ühe algataja Ene-Liis Semperi hinnangul on arusaamatu, mis NO99 projekti ümber nii palju segadust tekitab.
Ene-Liis Semper ütles ETV saates "Vabariigi kodanikud", et möödunud nädala kolmapäeval Radissoni hotellis projekti tutvustades teatasid korraldajad, millega tegu ja kuidas nad edasi käituvad.

"Me sealsamas pressikonverentsil ütlesime, et projekt juba käib ning me kasutame selliseid võtteid ja retoorikat nagu poliitikud ja erakonnad kasutavad. Miks selline segadus, kui me seda tegema hakkasime?" rääkis ta.

Semper lisas, et kuigi projekt on juba läbi mõeldud, on see nädalaga ennast justkui ise kirjutama hakanud.

Ta selgitas, et NO99 teater ei kavatse naeruvääristada poliitikat, vaid püüab inimestele jagada informatsiooni poliitika tegemise kohta ja näidata, kuidas Eestis demokraatia toimub.

"Me ei näe selles midagi halba, kui inimestele näidata, kuidas Eestis demokraatia mehhanismid toimivad," märkis Semper. "Me oleme selle projekti kallal mitu aastat tegelenud ja küsitlenud erinevaid inimesi. Tahame saadud informatsiooni inimestega jagada. Ühtse Eesti suurkogul saavad inimesed näha, mis seni on toimunud kinniste uste taga," lisas ta.

Semperi sõnul on juba praegu paljud inimesed, ka tegevpoliitikud ja erakonnad avaldanud enda toetust projektile. "Paljud inimesed, kes ei ole erakondlikult seotud, on hakanud meiega ise ühendust võtma. Meie fännilehega on liitutud Facebookis, inimesed tulevad tänaval ligi ning pakuvad oma toetust. See näitab, et algatus on kuidagi õigel hetkel tulnud," rääkis projekti algataja.

Sellest, millega projekt lõpeb või milleni see viib, ei tahtnud Semper saates öelda, sest see oleks justkui teatrietenduse lõpu ära rääkimine.

Teatri NO99 projekt on tervitatav

Ajakirjanik Juku-Kalle Raidi hinnangul on hea, kui kunst sekkub poliitikasse. "See kummutab ka arusaama, et kultuuril pole poliitikas midagi kaasa rääkida. Kuulen harva loomeliitude häält," rääkis Raid.

Poliitik Indrek Raudse hinnangul oleks tervitatav, kui Eestis sünniks projekti tagajärjel ka uus erakond, samas ei pea see otseselt välja kasvama Ühtse Eesti suurkogult. Tema sõnul ergutaks see konkurentsiga vanu olijaid. "Taolise kriisi juures, kus on näiteks 100 000 töötut, on inimestes loomulikult pettumus. Selle pinnalt oleks imelik, kui ei sünniks uut erakonda," märkis Raudne ja lisas, et vajadus ühiskonnas uue erakonna loomiseks võib olla olemas.

Ka suhtekorraldaja Ivo Rulli arvates on Ühtse Eesti suurkogu tervitatav projekt, kui sellest midagi positiivset sünnib. Samas kardab ta, et inimesed võivad selle projektiga poliitikast võõranduda.

"Minu põhikartus on see, et vastumürgiga inimestele üle ei doseeriks. Muidu võib juhtuda see, et tervendav mõju muutub võõrandamiseks ja vastikuks," ütles ta.

Semper inimeste võõrandamist poliitikast ei karda just inimeste suure huvi ja tagasiside tõttu.

Monday, March 29, 2010

Talgute korras saame üle igast väest...

Talgute korras võiks ehitada väikese võimsusega elektrituulikuid
Ma ei saa aru mikspärast talgute korrras pühendutakse vaid koristustöödele...
Vanasti talgute korras ikke võeti ette sellised tööd millest ühel perel ei käinud jõud üle.
Tänaselgi päeval üle maailma korraldatakse majade ehitamise talguid.Näiteks,ehitatakse savi ja põhumaju:www.savikodu.pri.ee
www.savimaja.ee
www.juured.ee
Talgute korras majade ehitamise eeliseks on see,et siis pääsetakse pangaorjusest ehk põle tarvidust võtta kodulaenu...
Samuti talgute korras võiks ehitada väikese võimsusega elektrituulikuid:
www.scoraigwind.com sest siis saab elektrit tasuta...

Talgute korras võiks ehitada väikese võimsusega elektrituulikuid

Ma ei saa aru mikspärast talgute korrras pühendutakse vaid koristustöödele...
Vanasti talgute korras ikke võeti ette sellised tööd millest ühel perel ei käinud jõud üle.
Tänaselgi päeval üle maailma korraldatakse majade ehitamise talguid.Näiteks,ehitatakse savi ja põhumaju:www.savikodu.pri.ee
www.savimaja.ee
www.juured.ee
Talgute korras majade ehitamise eeliseks on see,et siis pääsetakse pangaorjusest ehk põle tarvidust võtta kodulaenu...
Samuti talgute korras võiks ehitada väikese võimsusega elektrituulikuid:
www.scoraigwind.com sest siis saab elektrit tasuta...

Käibele tuleb ka Setu raha.

Lahend, 29.03.2010 05:34
Käibelke tuleb ka Setu raha,Vot see on autorile tegija ja vaeste kaitsja,

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/janek-maggi-euro-tapab-kohaliku-kapitalisti.d?id=30072937&com=1

Tasuta transport Dublinis ja mujalgi Iirimaal:

.

http://www.powergreen.ie/index.html
To celebrate the show room to be open for warmly business!
Any purchase made in a week after the opening day (30.10.2009) will get a free helm and free delivery in dublin area, for more details call on 01-4789359.
Our special offer prices from 899.00 in a month after opening day.

Elektri mootoorratta saab kätte 899 euroga...
Our special offer prices from 899.00
Our special offer prices from 899.00
Our special offer prices from 899.00
See on siis üheksa kuu bussipileti raha...või veel vähemgi sest siin Dublinis müüakse viie päeva pileteid ja need maksavad 20 eurot, see teeb siis päeva kohta neli eurot.
Kui aga osta kallim bussipilet mis maksab sada eurot siis tuleb päeva kohta kolm eurot.
http://www.breakingnews.ie/ireland/e-car-juice-points-launched-in-dublin-451503.html
E-car 'juice points' launched in Dublin
From then, it will cost around €2.50 to charge a car to travel around 160 kilometres.

From then, it will cost around €2.50 to charge a car to travel around 160 kilometres.

From then, it will cost around €2.50 to charge a car to travel around 160 kilometres.

From then, it will cost around €2.50 to charge a car to travel around 160 kilometres.

See on siis põhimõtteliselt tasuta transport...sest kui sul on oma tuulik ja päikesepaneelid...

Sunday, March 28, 2010

Green pages

http://www.eco-web.com/ini/index.html

Sitaks elektrituulikute firmasid

http://www.cwee.com.cn/e_news.asp?ntype=6&itemtype=0

Engineering Videos: Green Engineering

http://renewableenergywatch.tv/channel/Windpower

http://video.designworldonline.com/channel/GREEN+ENGINEERING

At the Green Manufacturing Expo you’ll find resources for:

http://www.devicelink.com/expo/gmx10/

Neljas Shanghai tuulikute näitus

http://www.cwee.com.cn/e_index.asp


——to help you to feel the big China wind power market more real In the year of 2008, besides the Taiwan Province, the mainland China have new added more than 5,130 wind turbines, that means installed capacity of 6,246,000 kW. Compared with the year of 2007 when China had added installed equipment 3,304,000 kW; in 2008 the increasing rate of new added installed equipments is 89%. The accumulation of the installed capacity amount to 12,150,000 kilowatts, come into the world fist four in the globe wind electricity market. In February, 2008, National Development and Planning Commission proposed that constructs Hexi corridor of Gansu Province、North Jiangsu province and Inner Mongolia Three thousands of kilowatt level wind electricity base strategic plan, And formulated a superb target that in 2010 the China wind electricity installed capacity will be achieve 20,000,000 kilowatt. If increases the gale electricity equipment productivity and the technical quality level with steady steps, the conservative estimate in 2020 the China wind electricity may realize 80,000,000 to 100,000,000 kilowatts. After 2020, The wind electricity possibly surpasses the nuclear power .....

OpenHydro to deploy 200MW tidal energy farm off Scotland

http://siliconrepublic.com/news/article/15589/green-tech/openhydro-to-deploy-200mw-tidal-energy-farm-off-scotland

Pilt merelainete generaatorist

http://siliconrepublic.com/news/article/15648/green-tech/irish-clean-tech-firms-attend-globe-2010-event

Chrysler to produce electric Fiat 500 for US market

http://siliconrepublic.com/news/article/15638/business/chrysler-to-produce-electric-fiat-500-for-us-market

Chrysler to produce electric Fiat 500 for US market

22.03.2010
US car manufacturer Chrysler has announced plans to engineer and produce an electric version of the Fiat 500.

Chrysler said that beginning in 2012 it will manufacture the Fiat 500EV for the US market.

The 500EV was shown by Chrysler earlier this year at the 2010 North American International Auto Show in Detroit.

“The Fiat 500 is a small, lightweight platform perfect for integrating electric-vehicle technology,” explained Scott Kunselman, senior vice-president engineering, Chrysler.

Pricing for the compact car will be announced closer to launch, Chrysler said, adding that it will be competitive with similar electric vehicles in the market.

At the same time as it announced the introduction of the Fiat 500EV, Chrysler said it is dropping its plans to develop a hybrid Dodge Ram pick-up truck.

The car maker said that after closely evaluating the response to hybrid pickups in the marketplace, it could not come up with an appropriate business case and has decided to cancel development work on the 2011 Ram HEV.

Article courtesy of Businessandleadership.com

For more information on green technology, visit the The Green Economy - A Business & Leadership Briefing website.

ESB's e-car charging points go live

http://siliconrepublic.com/news/article/15679/digital-life/esbs-e-car-charging-points-go-live

Digital Life
ESB's e-car charging points go live

26.03.2010
By the end of next year, the ESB are hoping that on-street charging points for electric cars will be as commonplace as the parking meter, with the first batch of e-car chargers to go live today.
Electric car charging points will roll out across Dublin and other major urban areas

The ESB is aiming for the installation of 1,500 charging units for electric cars on Irish streets by the end of 2011 with the majority of the rollout happening in the major urban areas: Dublin, Cork, Limerick, Galway and Waterford.
It is hoped 10pc of all cars on Irish roads will be electric by 2020

This initiative follows the recent Government report that stated Government plans for the large-scale deployment of electric vehicles with a target of 10pc set for all vehicles to be powered by electricity by 2020, meaning that there could be up to 250,000 electric cars on Irish roads within the next decade.

Following registration with the ESB's e-car charging points, owners of electric vehicles are free to park and charge and in order to encourage uptake of this, the 2010 Budget had provided for VRT (Vehicle Registration Tax) exemption for electric vehicles and VRT reliefs of up to €2,500 for plug-in hybrid vehicles, which were due to end on 31 December 2010, but are being extended for a further two years until the end 2012.

For information on VRT and CO2 emissions, take a look at related information on the Office of the Revenue Commissioners website.

By Marie Boran

Photo: A Tesla electric car at a charging point (courtesy of ESB website)

it will cost around €2.50 to charge a car to travel around 160 kilometres.

http://www.breakingnews.ie/ireland/e-car-juice-points-launched-in-dublin-451503.html
E-car 'juice points' launched in Dublin

26/03/2010 - 12:33:32
On-street charging points for electric cars are to be rolled out in Dublin, Cork, Limerick, Galway and Waterford by the end of next year.

The ESB unveiled the first four kerbside points in Dublin today.

Drivers are being invited to register for the "juice point" service, after which they will be able to charge their electric cars at any of these points. Charging will take about an hour and a half and can also be done at home.

The Government hopes to have 10% of all cars powered by electricity by 2020.

The service will be free until the end of next year. From then, it will cost around €2.50 to charge a car to travel around 160 kilometres.

Managing Director of ESB E-cars Paul Mullvaney said the potential for cost-saving would entice people to go

Read more: http://www.breakingnews.ie/ireland/e-car-juice-points-launched-in-dublin-451503.html#ixzz0jVsT5Iec

Swiss team unveil pioneering solar plane

http://www.physorg.com/news165236897.html

Sun-Powered Aircraft To Support Sustainable Development

http://www.physorg.com/news5016.html

* Pioneering Swiss solar-powered plane rolled out

http://www.physorg.com/news176727342.html

NASA Solar Airplane Helios 2010

http://www.friendsmania.net/forum/used-cars-motors-latest-cars-2010/21017.htm

Päikeseenergia lennukit katsetati välistingimustes

http://www.postimees.ee/?id=190734

20.11.2009 13:36


Päikeseenergial lendava lennuki Solar Impulse prototüüpi katsetati esimest korda väljas.
REKLAAM
Šveitsis Dübendorfis toimunud katses läbis lennuk maapinnal kahe kilomeetri pikkuse teekonna, saavutades kiiruseks viis sõlme, kirjutab BBC.

Testi eesmärgiks oli kontrollida lennuki mootoreid ja pardaarvutit.

Päikeselennuki idee taga on Šveitsi seikleja ja lennundusasjatundja Bertrand Piccard.

Järgmise aasta veebruaris peaks lennuk tegema oma esimese lennu. Üle Atlandi on kavas lennata 2012. aastal.

Täna korratakse sõitmistesti ja siis proovitakse kiirust tõsta kümne sõlmeni. Selles katses püüab katsepiloot tunnetada, kuidas lennuk maapinnal käitub.

Solar Impulse Inc. esindaja kinnitusel läks esimene test just nii, nagu plaanitud oli.

Kui ka teine katse edukas on, võetakse järgmise kahe nädala jooksul käsile lühilend.

«Selles katses on plaanis lennata ainult paar meetrit, nii nagu vennad Wrightid tegid 1903. aastal. Eesmärgiks on uurida, kuidas ja kas masin lennul vastu peab,» selgitas Solar Impulse esindaja Andre Borschberg.

Ta jätkas, et kui kõik kulgeb nii nagu peab, siis plaanitakse lennuk osadeks võtta ja transportida see Lääne-Šveitsis asuvasse Payerni õhujõudude baasi. Sealt peaks algama siis veebruaris kahe tunni pikkune katselend.

Lennuk on kaetud 12 000 väikese päikesepaneeliga. Solar Impulse kaalub lennuki kohta vähe, ainult 1500 kilogrammi, kuna ta koosneb tänapäevastest kergmaterjalidest.

Öiste lendude jaoks on kerglennukil liitium-polümeer patareid, mis kaaluvad 400 kilogrammi. Ka on lennumasinal neli mootorit, mille igaühe võimsus on kümme hobujõudu.

Päikeselennuki maksimaalkiirus ulatub kuni 70 kilomeetrini tunnis ehk see ei ole just eriti kiire. Sellise kiirusega kulub ümber Maa lennuks ehk 40 000 kilomeetri läbimiseks 25 päeva.



Toimetas Inna-Katrin Hein

Soome saab 2011. aastal päikeseelektri jaama

http://www.e24.ee/?id=200264
Soome saab 2011. aastal päikeseelektri jaama
13.12.2009 13:13
Soome esimene päikeseenergia tehas alustab kava kohaselt tööd 2011. aasta kevadel.


Järgmisel aastal jaama ehitama asuv ettevõte Sunvoima Oy uurib praegu rannikualasid, et teha kindlaks, missugune neist on päikesele kõige rohkem avatud. Kotka näib olevat üks piirkondadest, mis saab piisavalt päikesevalgust, et tehase ehitajatele huvi pakkuda, vahendas YLE.fi.

Sunvoima Oy on hakanud müüma nii eraisikutele kui ka firmadele väärtpabereid, mida saab kasutada jaama toodangu otsmiseks või müüa edasi.
Toimetas: Laura Raus

International Small Wind Conference 2010

http://www.renewable-uk.com/events/small-wind-conference/index.html
International Small Wind Conference 2010
Generating your future: the world's leading small wind event

Following the success of the inaugural International Small Wind Conference 2009, the event will run again in 2010, with even more delegates, exhibitors and visitors expected. ISWC2010 will be held at Glasgow Science Centre over Tuesday 27th - Wednesday 28th April 2010. Over 400 people are expected to attend the conference and up to 35 companies will be on displaying their small wind products and services at the accompanying exhibition.

Small wind systems are taking off in a big way. Driven by government policy, planning, building regulations, climate change and increasing fossil fuel prices, microgeneration technologies are increasingly becoming an integral part of national, householder or business approaches to energy use and onsite generation.

Saturday, March 27, 2010

Zeitgeist'i Liikumine ei ole poliitiline liikumine. See ei tunnusta rahvusi,????!!!!!

http://thezeitgeistmovement.com/joomla/index.php?option=com_kunena&Itemid=99999&func=view&catid=2&id=11574&limit=10&limitstart=10

Inimesed Eestist 1 Year, 1 Month ago Feedback:
Tervist, Ando.

About. Mis arvate?

Teave

Zeitgeist'i Liikumine ei ole poliitiline liikumine. See ei tunnusta rahvusi, valitsusi, rasse, religioone, usutunnistusi ega klasse. Meie arusaamade järgi on need valed, ajast maha jäänud tunnusjooned, mis ei ole ühise arengu ega inimpotentsiaali jaoks positiivsed faktorid. Need põhinevad võimu jaotumisel ja klasside kihistumisel mitte ühtsusel ja võrdsusel, mis on meie eesmärgiks. Oluline on mõista, et kõik meie elus on loomulikus arengus, kuid samuti tuleb tunnistada, et inimestel on võime seda arengut läbi vananenud, dogmaatiliste ja seeläbi loodusega ebakõlas olevate sotsiaalsete struktuuride drastiliselt aeglustada ja halvata. Tänane maailm täis sõdu, korruptsiooni, elitismi, reostust, vaesust, epideemilisi haigusi, inimõiguste kuritarvitamist, ebavõrdsust ja kuritegevust ongi selle halvatuse tulemus.

Zeitgeist'i Liikumine põhineb teadlikkusel, mida toetab sujuv evolutsiooniline areng nii isiklikul, ühiskondlikul, tehnoloogilisel kui ka spirituaalsel tasandil. See tunnustab, et inimesed on loomulikul teekonnal ühendatuse suunas ning see arusaam tuleneb põhimõttelisest ja ligilähedaselt empiirilisest mõistmisest selle kohta, kuidas loodus töötab ja kuidas meie inimestena sobime/oleme osa sellest universaalsest arenguteest, mida me nimetame eluks. Kuigi see tee eksisteerib takistavad selle arengut ja mõistmist suur osa inimesi, kes jätkuvalt soodustavad ajast maha jäänud ja seetõttu taandarendavaid ülalpidamise ja ühendatuse viise. Just nendest vaimsetest väärarusaamadest loodabki Zeitgeist'i Liikumine läbi hariduse ja sotsiaalse tegevuse üle saada.

Meie eesmärgiks on globaalne ühiskond ümber töötada vastavalt modernsetele teadmistele kõikidel tasanditel mitte ainult teadvustades sotsiaalseid ja tehnoloogilisi võimalusi, mida tihti on peetud võimatuteks või „inimloomuse“ vastasteks, vaid pakkudes ka võimalust, kuidas üle saada nendest ühiskonna elementidest, mis soodustavad aegunud süsteemide jätku.

Väga tähtis organisatsioon, millest pärinevad paljud meie ideed on Projekt Veenus, mida juhib sotsiaalinsener ja tööstusdisainer Jacque Fresco. Ta on töötanud peaaegu oma terve elu, et luua vahendeid, mille abil muuta maailm kohaks, kust oleks lõplikult kadunud sõda, vaesus, kuritegevus, ühiskondlik klassijaotus ja korruptsioon. Tema ideed ei ole äärmuslikud ega keerulised. Oma ülesehituses ei rakenda need subjektiivseid tõlgendusvõimalusi. Selles mudelis on ühiskond rajatud looduse peegeldusena, kus muutujad on loomupäraselt eeldefineeritud.

Zeitgeist’i Liikumine ei ole tsentraliseeritud ülesehitusega. Meie ei ole siin juhtimiseks vaid organiseerimiseks ja harimiseks.

Maailm seisab muutuse ees ja Zeitgeist Liikumine aitab sul teadvustada probleeme, mis hetkel maailmas levivad ja nende põhjuseid ning annab lahenduse.

http://www.alktavista.com/loodus/
Speech about humans (kõne inimestest)

* Length: 4:39
* Rating: ( ratings)
* Views: 42' favoriteCount='1
* Author: cravve

Tags: K-Pax nature zeitgeist eesti liikumine movement universe human behavior

Kas pole ilus see pisike planeet lõpmatus Universumis, millel me kõik elame? Maailm seisab muutuse ees ja Zeitgeist Liikumine aitab sul teadvustada probleeme, mis hetkel maailmas levivad ja nende põhjuseid ning annab lahenduse. Zeitgeist'i Liikumine ei ole poliitiline liikumine. See ei tunnusta rahvusi, valitsusi, rasse, religioone, usutunnistusi ega klasse. Meie arusaamade järgi on need šovinistlikud valed, ajast maha jäänud tunnusjooned, mis ei ole inimkonna arengu ega potentsiaali jaoks ...
Pisike sõit

* Length: 2:36
* Rating: 5.00 (1 ratings)
* Views: 26' favoriteCount='1
* Author: cravve

Tags: nature science zeitgeist movement liikumine

Kas pole ilus see pisike planeet lõpmatus Universumis, millel me kõik elame? Maailm seisab muutuse ees ja Zeitgeist Liikumine aitab sul teadvustada probleeme, mis hetkel maailmas levivad ja nende põhjuseid ning annab lahenduse. Zeitgeist'i Liikumine ei ole poliitiline liikumine. See ei tunnusta rahvusi, valitsusi, rasse, religioone, usutunnistusi ega klasse. Meie arusaamade järgi on need šovinistlikud valed, ajast maha jäänud tunnusjooned, mis ei ole inimkonna arengu ega potentsiaali jaoks ...

TV3 news coverage about Z-Day 2010 in Latvia, Riga.

http://www.youtube.com/watch?v=muZgzr34PdU


Saturday, March 27, 2010
TV3 news coverage about Z-Day 2010 in Latvia, Riga.
http://www.youtube.com/watch?v=muZgzr34PdU

http://rt.com/Politics/2010-02-15/truly-free-people-not.html

http://www.youtube.com/watch?v=g-P3jJXO1g0

http://www.huffingtonpost.com/travis-walter-donovan/the-zeitgeist-movement-en_b_501517.html

http://www.dailyheraldtribune.com/ArticleDisplay.aspx?archive=true&e=2492135


http://www.thezeitgeistmovement.com/columnMar.16.pdf

http://www.thezeitgeistmovement.com/zeitgeistarticleMar.16.pdf

ZDAY EVENTS ARCHIVE

ZDAY EVENTS WORLDWIDE

http://www.zday2010.org/zday-events/events-archive

Mitsubishi announces UK pricing for i-MiEV: £33,699

http://ee2020.wordpress.com/2010/03/24/mitsubishi-announces-uk-pricing-for-i-miev-33699/

Mitsubishi announces UK pricing for i-MiEV: £33,699
märts 24, 2010 ·

Mitsubishi i-MiEV – Click above for high-res image gallery

The Mitsubishi i-MiEV isn’t getting any cheaper as availability expands beyond Japan. The next market to get the little electric car will be the United Kingdom, and pricing was announced today. Including the 17.5-percent value added tax, the i-MiEV will run British buyers a cool £33,699 before a £5,000 government subsidy. That equates to about $50,500 at current exchange rates, well above the pre-subsidy price in the low $40K range in Japan.

On the EU test cycle, the range estimate has dropped from the 100 miles measured in Japan to only 80 miles and real-world results will quite possibly be even less than that.

Even with an electrical operating cost of about $214 for 12,000 miles of annual driving, it’s going to take a long time
to come out ahead financially. The standard gas-engined i is not available in the UK, but the sub-compact Colt starts at just £8,999. On the other hand, early adopters are helping to subsidize the future… if they can afford the present that is.

AutoblogGreen

Electric motorcycle photos leak from Germany

http://ee2020.wordpress.com/2010/03/24/first-look-at-the-ktm-freeride-electric-motorcycle-photos-leak-from-germany/

First look at the KTM Freeride: Electric motorcycle photos leak from Germany
märts 24, 2010 ·

KTM Freeride electric motorcycle concept – Click above for image gallery

We first brought you news of KTM’s planned debut of two new electric motorcycle only days ago. It appeared as if the world would have to wait for the Tokyo Motorcycle Show and the official March 26th release date to get its eyes on fully exposed photos.

If you were holding your breath for the unveiling, you can thank German mag Motorrad for breaking the photos early. As we can see now, the supermoto and enduro versions differ quite extensively, despite sharing a frame and power-train. The unique single crown fork protruding from a BMX-like handlebar and headtube combination holding a single headlight certainly set the slick-tired version apart from its knobby clad counterpart. We can’t help but notice the rather dainty tubular steel frame on each model, despite plastic covers that give the illusion of a much beefier unit.

How much will it cost for your very own stick of 30-horsepower, 200-pound, orange-blooded electric dynamite? A proposed price of €10,000, which at current exchange rates is just over $13,500, seems in no way competitive amongst stiff competition from Zero and others already in the market. But it is still way too early to take much of an educated stand regarding KTM’s charge into the electric cycle niche. We won’t know anything concrete until we can put power to the ground aboard a Freeride ourselves.

Axial Flux Electric Motor May Not Take You Back to the Future, But How’s 0-60 in Under 3 Seconds?

http://ee2020.wordpress.com/2010/03/24/axial-flux-electric-motor-may-not-take-you-back-to-the-future-but-how%E2%80%99s-0-60-in-under-3-seconds/

Axial Flux Electric Motor May Not Take You Back to the Future, But How’s 0-60 in Under 3 Seconds?
märts 24, 2010 ·

This ain’t yo daddy’s Flux Capacitor. A “stealthy” (read: “completely unheard of” — stealthy would imply actively trying to stay under the radar) itty-bitty start-up company from down under has come up with an in-wheel electric motor that might just make electric cars the outright kings of speed.

The “Axial Flux 3-Phase AC Induction Wheel Motor,” as Evans Electric calls it, not only has an important sounding name, its inventors are coming up with some pretty ballsy claims that cars equipped with them could get from 0-60 mph in under 3 seconds. That’s the kind of acceleration that could, quite literally, rip your eyeballs from their all-important perch in front of your brain.

Gas 2.0

ERR on omadega putsis

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10145:eesti-parlament-peab-kardinaalselt-muutma-oma-suhtumist-rahvusringhaeaelingusse-&catid=8:meedia&Itemid=11&issue=3285

Eesti parlament peab kardinaalselt muutma oma suhtumist rahvusringhäälingusse
Margot Visnap 04.02.2010


Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.

Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?

Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.

Teiseks, inimesekesksus ja ekspertide arvamuste vahendamine, nii et esiplaanil on inimene nii kodaniku kui ka (valdkonna) eksperdina. Kolmas reegel: kollektiivne refleksiivsus ehk võime monitoorida, arutada, leida konsensus teemadel, mis on meile kõigile olulised. Neljas: saadete kõrge kvaliteet ja tipptasemel professionaalide kasutamine; rahvusringhäälingus peavad töötama Eesti parimad tegijad ja olema maailma tasemel. Viies printsiip: vaatajate integreerimine – muuseas ka meelelahutussaadete kaudu. Meenutagem vaid omaaegseid mänge raadios ja teles, mis olid meelelahutuslikud, kuid pakkusid ka intellektuaalset pinget. Kuues reegel: žanriline mitmekesisus – peab olema faktipõhiseid, arutlevaid, kunstilisi žanreid, eriti väärtuslikud on saated, kus on neid elemente põimitud. Seitsmes: avatus maailmale, oskus infot töödelda, maailmas orienteerumine. Kaheksas: kompetents, asjatundlikkus – raadios ja televisioonis töötavad toimetajad peaksid olema mingis valdkonnas ala eksperdid, suutma käsitleda valdkonda usaldusväärselt. Üheksas: vastupidavus ajas; saateid ei tehta ainult üheks hetkeks või hooajaks, need peaksid olema ka kümne aasta pärast tähenduslikud, ajastu märgina arhiveeritavad. Kümnes reegel: eesti infokeskkonna määratlemine; rahvusringhääling peaks olema eesti ühiskonna infokeskkonna oluline sammas.

Mis seisus on siis Eesti Rahvusringhääling nende kümne põhiprintsiibi valguses, tuleb ta nende ülesannete täitmisega toime?

Praegune põhiprobleem on see, et on olemas arengukavad, aga praktikas ei jõuta neid täita. Arengukavad on küll funktsionaalsed, lähtuvad ülesannetest, mida ringhääling peab täitma, aga kuidas neid teostada, milliste vahenditega, tundub olevat ebaselge. Maailma meedia muutub ja kui maailm meie ümber nii kiiresti muutub, siis muutuvad ka ootused. Tänane rahvusringhääling pole enam see väike ringhääling, kes peab võitlema kommertskanalitega vaatajate-kuulajate pärast, vaid ta on tegelikult Eesti riigi ja kultuuri esindaja Euroopas. Sellest johtuvalt suureneb nõudlikkus meedia suhtes – nõudlikkus väärikuse, täpsuse, mitmekülgsuse osas. Palju on räägitud sellest, et Euroopa avalik-õiguslikud ringhäälingud tuleks liberaliseerida. Ent Eesti olukord on vägagi eriline, sest avalik-õiguslik ringhääling ei ole saanud ennast ise defineerida ja kehtestada, see ongi arenenud „liberaliseeritud” tingimustes. Liberaliseerimisest räägitakse nende riikide puhul, kus on välja kujunenud väga tugeva traditsiooniga avalik-õiguslikud süsteemid, mis on kujundanud riikide kultuurija infovälja. Eestis pole see aga juba 15 aastat niimoodi, meil ei ole enam midagi liberaliseerida.

Meil kerkib küsimus avalik-õigusliku süsteemi eksistentsi võimalikkusest: kas me ikka ehitame selle üles eesti kodanike huve teeniva avalikõigusliku süsteemi korraldamisest lähtuvalt? Dokumendis „Euroopa kommunikatsioonikorralduse valge raamat” (White Paper on a European Communication Policy), mille 2006. aastal andis välja Euroopa Komisjon, nõutakse avalik-õiguslikelt süsteemidelt suuremat pressivabadust, sisulist ja žanrilist mitmekülgsust, kodanike huvide esindamist ja kodanike kaasamist. Ühtlasi tõdetakse, et see, kui vaba on Euroopa meedia, sõltub sellest, kui tugevad on riikide avalik-õiguslikud ringhäälingud. Selle dokumendi kontekstis rõhutan, et Eesti riigi kohus on välja kujundada tugev avalik-õiguslik süsteem; pean silmas Eesti parlamenti ja riigikogu kultuurikomisjoni, kes ERR i arendamist sisuliselt toetama peaksid. Avalik-õigusliku ringhäälingu teemaga tegeletakse seal pigem ainult eelarve võitluse järgus, kuid sisulise tugevdamise plaanis mitte. Peame endale selgeks tegema, kas me tahame Euroopasse kuuluda või mitte. Meil ei ole sinna asja, kui pole tugevaid rahvuslikke meediainstitutsioone.

Küsimus pole masus, kriisis, kroonilises rahanappuses. Me ei saa lõpuni jääda vastandama avalik-õiguslikku ja kommertsmeediat, seda muuseas ka seaduste tasandil. Avalik-õigusliku süsteemi rahastamine riigieelarvest on aastatega aina vähenenud ja praegu on see juba 0,45% eelarvest. Seisame küsimuse ees, kas selle rahaga on üldse võimalik sisulist ja kvaliteetset informatsiooni- ja kultuuriprogrammi teha? Eesti parlament peaks täiesti kardinaalselt muutma oma suhtumist rahvusringhäälingusse. Tuleks endale aru anda, et rahvusringhääling on samasugune institutsioon nagu näiteks Eesti haridussüsteem või kohus või ülikool või rahvusooper, mida peaks tugevdama, mitte nõrgendama.

Tundub, et ka rahvusringhääling ise pole oma identiteedis kindel või selgusele jõudnud.

Ringhääling peab olema Eestis tugev ja väärikas meediakanal. Rahvusringhäälingut usaldavad Eesti elanikud rohkem kui teisi meediaid. Võib-olla tõesti on probleem ringhäälingu otsustajate ebaratsionaalsuses, sh nn „Keelekõrva” juhtum näitab, et Eesti meedias laiemalt ei oldud professionaalid või puudub analüütiline kultuuripoliitiline vaist. Teine näide: saade „Pehmed ja karvased”, mis oli kujunenud juba avalik-õigusliku meedia üheks brändiks ja mille hülgamisega tehti halbu järeleandmisi: kokku kaotatakse kordades rohkem kui selle „kalli” saate maksumus. Kui eesti kultuuripoliitiliselt refleksiivset omasaadet ei toeta rahvusringhääling, kes siis veel? Mõlemad lood näitavad, et raskusi on immateriaalse sümbolilise kapitali teadvustamise ja hindamisega.

„Pehmete ja karvaste” juhtum mõõdab üsna täpselt rahvusringhäälingu juhatuse analüüsi- ja empaatiavõimet. Näib, nagu jääks puudu arusaamisest, mis toimub ühiskonnas, väljaspool ETV maja. Selmet süüdistada oma programmi keskpärasuses telemaja kui hoonet ja unistada, et uue maja ehitamisega kõik probleemid kaovad, tuleks sisulised jõujooned rahulikult paika panna ja neist mitte taanduda.

Rahvusringhääling vajab kohanduvat reformi, aga mitte niisugust, et lastakse lahti professionaalsed keskealised töötajad – nemad, kes kannavad mälu, kogemusi ja aastaid monitooritud infot. Niimoodi ei käituks näiteks Soome Yleisradio, ei hülgaks oma maskotti või brändi, nende inimeste teadmisi ja oskusi ei lasta raisku, vaid kasutatakse parimatel võimalikel viisidel ühiskonda arendavalt, sest need inimesed on rahvuslik vara. Rahvusringhäälingul Eestis on kanda kultuurimissioon: ta on rahvusliku identiteedi kandja, on olnud seda oma sünnist saati. Kui praegu hakata lõhkuma suure pühendumisega tehtud saateid, siis uut struktuuri selle asemele ei suudeta kiiresti kujundada. Viidates Pierre Bourdieu’le: igal kultuuril peavad olema professionaalse kultuuriliarutelu väljad. Kui selliseid välju ei hoia või ei kujune, siis kultuur mandub. „Keelekõrva” juhtumi puhul nägime, et eesti avalikkus astus välja just professionaalse kultuurivälja kaitseks: kui kaob saade, kaob vajadus ka seda kuulata, kaob ühismõtlemine, lõpeb arutamine, lõpeb üks traditsioon. Tegu ei olnud lihtsalt ühe saate lõpetamisega, vaid eesti süvakultuuri struktuurikihtide lõhkumisega. Sellele seisti vastu.

Kuidas kommenteerid ETV püüet kergemate saadete tegemisega vaadatavust tõsta?

Uute meelelahutusvormide kujunemine võtab aega. Mõnd „Erisaadet” olen südamest naernud – näiteks Tallinna pimendamise aegu laternakeste süütamist tänaval, kus säras ka ajakirjaniku kujundiloome võime. Loomulikult on vaja uusi formaate, aga neid ei peaks tekitama auditooriumi lemmiksaadete – heade väljakujunenud saadete, kanalibrändide asemel või arvel. Samas, pole mingit õigustust teha meelelahutust kehvalt ja ebaintelligentselt. Hea meelelahutuse tegemine, meenutagem omaaegseid ETV saateid, on vägagi tõsine töö. Mõne meelelahutusvormi välja töötamine võib võtta aastaid, kuni sisu-vorm nihkub paika, aeg arendamiseks tuleb anda ja tulemusi tuleb suuta ära oodata – auditooriumi numbrid ei saa olla siin olulisemad kui professionaalse ajakirjanduse edenemine. Teeb murelikuks, et mitmed rahvusringhäälingu nõukogu ja juhtkonna liikmed on tulnud kommertssüsteemist ega pruugi tajuda, mida avalik-õiguslik institutsioon endast kujutab.

Meediakriitika olematuse tõttu suhtutakse ehk liiga valulikult, selmet asja konstruktiivselt analüüsida?

Pole tark mõelda nii: meedia suhtub meisse halvasti ja meil tuleb sellega arvestada. Kõik oleneb ikka eelhäälestusest: ei ole mõtet olla enesekaitsel, vaid vastupidi – tuleks end avada. Praegu on ERR i põhihäda see, et ollakse oma probleemidega üksi. Aga ei olda valmis probleeme ka avalikult arutama. Loeme alles lehest, kui jälle mingid otsused on ära tehtud. Miks ei räägita oma probleemidest siis, kui on arutamise aeg? 90ndate alguses, kui meie ühiskonnas toimusid suured muutused, olid Eesti raadio ja televisiooni ajakirjanikud igal juhul muutuste vedajate rollis. Uus ühiskond ehitati üles, aga kriisi läksid mäletatavasti meie raadio ja televisioon: ajakirjanike koondamised, palkade vähendamine – hakati „edukalt” süsteemi lammutama. Ja tehti seda hästi vaikselt. 20 aastat tagasi toimunust tuleks õppida: ringhääling tegi toona oma tööd väga hästi, professionaalselt, aga oma probleeme ei suutnud süsteem ise lahendada. Nüüd ollakse samas olukorras: kas vaikitakse või tehakse kuluaarides lobitööd, avalikkust välditakse, avalikkuses arutamist peetakse negatiivseks.

Tuleme tagasi auditooriumi juurde. Kui hästi teenib rahvusringhääling oma vaatajaid-kuulajaid?

On tähtis, et avalik-õiguslik ringhäälingul oleks oma auditooriumiga hea kontakt, aga mitte pelgalt vaatajanumbrite mõttes. See kontakt peab olema tähenduslik: igaühele peaks olema midagi ja väga hästi tehtud. Tuleks kaardistada kuulajarühmad ja nende huvid. Ringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg kurdab ajalehes, et noored ei vaata ETVd. Aga võib-olla on see rahvusringhäälingu enda tegemata töö? Võib-olla on jäänud uued vaatajakuulajapõlvkonnad kasvatamata, nende sotsialiseerumine toetamata, neile vaimne keskkond loomata. Praegusi noori kui auditooriumi ei väärtustata. Noortele-lastele ei piisa ühest lastesaatest, hommikustest multikatest ja „Klassist”. Kuna ollakse ikkagi kõikide põlvkondade ringhääling, siis ei saa lapsi ega noori eirata. Kunagi olid rahvusringhäälingus lastesaadete ja noortesaadete toimetus, nüüd enam mitte. Laste- ja noortesaadete lõpetamine 90ndatel oli suur viga. Mõistan, et oli vaja paradigma muutust, kuid rahvusringhääling ei tulnud sellega toime. Peeti lihtsamaks eriti just noortesaated ära jätta. Kui täna ise ei oska, võiks ju nõu küsida vanadelt tegijatelt, professionaalidelt, kuidas nad omal ajal seda tegid. Kuidas suutsid nad luua noorte ühistegevuse vorme ühiskonnas, kuidas luua neid ühistegevuse vorme kaasaegses meedias? Teisiti kui oma auditooriumi kasvatamisega avalik-õiguslik ringhääling omale vaatajaid juurde ei saa.

Või võtame kultuurisaated. Hiljuti tundus küll, et juhatus ei taha aru saada, et kultuurisaated moodustavad ühe olulise osa eesti kultuurikoodist, need saated on eesti kultuurikoodi elav organism; toimetajad-tegijad seda loovadki, hoiavad üleval, arutavad … Kuidas siis saab, võtame lihtsalt ette ja kaotame eesti kultuuri rahvuslikus telekanalis ära? Eriti olukorras, kus ootused on vastupidised – telemeedial oleks oluline roll kultuuriarutelus, kultuuri esitlemises ja vahendamises. Ei ole saatesarja, mis tutvustaks näiteks kultuuri ajalugu, rääkimata kirjanduse-, teatri-, filmi-, kunstisaadetest, mis kõik kunagi on olnud tele- ja raadioprogrammi loomulik osa. ETV reede teatriõhtud on olnud mitmele põlvkonnale klassika, kuhu need jäid? Rahvusringhäälingus puuduvad praegu mitmed olulised saated, mis peaksid eetris ja ekraanil aastaid kestma. Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine peaks olema rahvusringhäälingu olulisim missioon, nagu see on kirjas ringhäälinguseaduses.

Vaatan ja imestan sageli, kuidas YLE1 ajab rahulikult oma asja, ei rabeleta kartuses, et äkki vaataja jääb mõne tõsisema saate puhul magama, ei saa sellest aru või langeb suisa koomasse.

Paraku puuduvad Eesti kultuuri(elu) tutvustavad arutlevad saated, kus inimesed saaksid oma mõtteid ise valida ja kõnelda. „OP!” esindab kärsitut konstruktivismi, kasutab kultuuriinimesi saate või saatejuhi materjalina.

Mida ütled kokkuvõtteks?

Oluline on, et parlament tajuks oma vastutust rahvusringhäälingu arendamise eest ja asuks ringhäälingu arendamist toetama, mitte takistama. Kordan, rahvusringhäälingu üks põhiprobleem Eestis on juba üle 10 aasta see, et avalik-õiguslik süsteem ei defineeri end ise, vaid seda defineeritakse kommertskanalite huvide kaudu. Miks on see olukord selline, selles on küsimus, millele tahaks sisulist vastust. See, et ringhäälingu juhatus ja nõukogu pigem vaikib, ei defineeri ega arenda rahvusringhäälingu esilolekut meedias ja ühiskonnas, näitab, et nad kas ei julge, jaksa või ei taha seista avalik-õigusliku institutsiooni huvide eest Eesti ühiskonnas. Rahvusringhäälingust peaks me ajakirjandus analüütiliselt rohkem rääkima-kirjutama. Hea oleks, kui rahvusringhäälingu teemal ilmuks persoonide tutvustusi ja saadete analüüse, kanali sisulisi tegemisi on vaja väärtustada, pole vaja lasta sel kujuneda kinniseks süsteemiks ning lasta avalik-õiguslikul süsteemil praktikas lihtsalt vaikselt, vaikides nõrgeneda. Ei saa ju nii mõelda, et mina oma nina teiste asjadesse ei topi, ja siis pealt vaadata, kuidas rahvusringhääling samm-sammult, aastaaastalt oma rolle kaotab. Eesti rahvusringhäälingu ülesanne on kujundada meie kollektiivne aegruum ja teha seda kvaliteetselt.

Küsinud Margot Visnap

Kuidas töötab pank?

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10318:pangad-kriis-ja-reguleerimine&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3290
Pangad, kriis ja reguleerimine
Alari Purju 12.03.2010

Kasu erastati, kahjud langevad ühiskonna õlgadele, pankurid osutusid aga üsna tavalisteks surelikeks.
Raha- ja panganduskriisi ulatus ning valitsuste rahasüstid majandusse selle tagajärgede leevendamiseks on tekitanud õigustatud küsimuse, kas niisuguste probleemide vältimine on tulevikus võimalik ning milliseid uusi regulatsioone oleks vaja. Enne teema juurde asumist on aga kasulik meenutada mõningaid panganduse üldpõhimõtteid, et oleks jälgitav, millest regulatsioonide puhul jutt käib.

Kõige lihtsama pangandusmudeli kohaselt on pank omanike asutatud piiratud vastutusega äriühing (omanikud vastutavad äritegevusse paigutatud vara ulatuses, aga mitte oma muu isikliku varaga). Selline äriühing võtab eraisikutelt ja firmadelt hoiule raha ja laenab hoiustatud raha välja näiteks eraisikutele eluasemelaenuks või firmadele investeeringuteks, pannes samal ajal mingi väikese osa (näiteks 10% reservi). Panga põhiliseks tuluks on sel juhul laenu- ja hoiuseintresside vahelt teenitav tulu ning mitmesugused teenustasud, näiteks maksekorralduste täitmise eest. Selline lihtne ärimudel vastab nn 2+3+4 reeglile, mille kohaselt raha võetakse 2 protsendiga sisse, laenatakse 3 protsendiga välja ning kell neli kohtutakse golfiväljakul. Sellises mudelis peaksid laenud ja hoiused tasakaalus olema (kusjuures laenud on panga vara, hoiused on kohustus). Lihtsa loo teeb keerulisemaks aga see, et alguses hoiustatud ja seejärel välja laenatud raha naaseb tegelikult uuesti panka. Laenu saaja ostab näiteks korteri ning see raha laekub kinnisvarafirma arvele samas või mõnes teises pangas jooksva hoiusena. Ka selle hoiustatud raha vastu saab pank välja anda uue laenu jne.

Seda, kui palju raha esialgu hoiustatud ühe krooni vastu tegelikult välja laenatakse, nimetatakse raha multiplikaatoriks. Viimase suurus sõltub reservi arvatava raha osakaalust; reservid võivad olla loodud näiteks keskpanga nõudel, aga ka äripank ise loob oma reservi ettenägematute kahjude katmiseks. Sellega osalevad ka äripangad rahaloomes. Multiplikaatori suurus väljendub rahaagregaatide, näiteks M1 (baasraha, eelkõige ringluses rahatähed, pluss nõudmiseni hoiused) ja M0 (baasraha) suhtena. See kordaja on turumajandusega riikides enamasti vahemikus 4–7. Üks olulisi pangandusriski põhjusi on see, et tavaliselt on raha hoiustatud lühemaks ajaks, kui on välja antud laenud, mille tagasimaksetest pank ka hoiustajatele hoiused välja maksab. Selle probleemi tarvis on pankadel omad likviidsuse juhtimise skeemid (likviidsus tähendab üldiselt varade maksevahendiks, eelkõige rahaks muudetavust) ja seda toetab pankadevaheline lühiajaliste laenude turg. Üheks riigipoolseks garantiiks selle riski vastu on hoiusekindlustus. Teine oluline asjaolu on see, et pangad kasutavad vara soetamiseks arvestataval määral laenukapitali, mille eest soetatakse vara. Panga varad kasvavad seetõttu tavaliselt omanikele kuuluva aktsiakapitaliga võrreldes palju suuremaks. Panga vara ja aktsiakapitali1 suhet nimetatakse finantsvõimenduseks (inglise k leverage).

Panganduskriisi haripunktis oli see kordaja Economisti andmetel suurte USA pankade mediaankeskmisena 37.2 Mis tähendab, et aktsiakapital moodustab ainult 2-3% varast ja kaotusi pole sellest võimalik katta. Järgmine risk on seotud sellega, et lisaks eespool kirjeldatud jaepankadele, mis võtavad vastu hoiuseid ja annavad nende vastu välja laenusid, on olemas investeerimispangad. Nende pankade ressurss ei tule üldjuhul hoiustest, vaid oma aktsiakapitalist, teenustasudest (näiteks teiste firmade esmaste aktsiaemissioonide korraldamine, firmade ülevõtmise ja liitmise nõustamine, teenustasu varade haldamiselt) ja laenudest ning nende vara on sageli mitmesugustes väärtpaberites. Pangandusajaloos pole see vahe pankade vahel olnud alati nii selge: hoiustajate raha kasutati väärtpaberitehingutes. USA suure depressiooni ajal kui pankrotti läks sadu pankasid, võeti kongressis vastu algatajate järgi tuntuks saanud GlassSteagalli seadus, mis lahutas jae- ja investeerimispanganduse. See tulemüür püsis mõnda aega, kuid 1980. aastatest peale hakkas see murenema ning viimased piirangud kaotati USAs president Clintoni ajal 1999. aastal. Edasi, pangandusäri on eriti viimase kahekümne aasta jooksul muutunud globaalseks, aga sektori reguleerimine ning viimase instantsi laenaja funktsioon on jäänud rahvusriigile, sest hättasattunud pankadel on aidanud vee peal püsida ikkagi eelkõige riigi keskpank. Pangandustegevuse rahvusvahelistumine on toonud kaasa ka kontsentreerumise, millega seotud riski kriisi ajal väljendatakse lausega „liiga suur, et kõrbeda” (too big to fail). Liiga suured pangad toovad kaasa nn süsteemiriski. Pankrotti ei saa lasta minna pangal, mille tegevuse tagajärjel lakkab toimimast kogu süsteem, nii et probleeme ei ole ainult hoiuste tagasisaamisega, vaid kaob võimalus teha näiteks tavalisi ülekandeid, pankade vastastikuste laenukohustuste täitmine satub ohtu ning see tõmbab kriisi kogu pangandussüsteemi. Üldjoontes on nimelt need põhivaldkonnad, millest regulatsioonide kohendamise korral on jutt. Samas, ei maksa unustada, et finantssektori oluline roll on finantsvahendus ehk säästude muutmine investeeringuteks. Ilma selleta poleks tänapäeva majandust ega elatustaset lihtsalt olemas.

Mis siis juhtus?

Kasutan järgnevalt Economisti ülevaadet, kus keskendutud eelkõige selle sektori sees toimunud muutustele. Keskseteks peetakse kolme arengusuunda: tuletisväärtpaberite väga ulatuslikku kasvu (kõige üldisemalt asendatakse sel puhul tegelike varadega kauplemine nende kohta käivate ja varade tulevaste hindadega seonduvate kohustustega kauplemisega, näiteks ostetakse aktsiamüügi optsiooniga võimalus müüa tänase hinnaga aktsia aasta pärast sama hinnaga, ükskõik mis selle aktsiahinnaga juhtub, optsiooni müüja paneb oma riski sellise optsiooni hinda), krediidiriski maandamist vastavate tuletisväärtpaberite ning rafineeritud matemaatilistel meetoditel ja suurtel arvutivõimsustel põhinevate riskijuhtimise skeemidega (nn riskiväärtus, VAR- kontseptsioon). Viimased võimaldasid pankadel välja arvutada, kui suured võivad olla kaotused, kui asjad tõesti halva pöörde võtavad. Need kolm vahendit mõjutasid pangandusäri fundamentaalselt, sai võimalikuks ulatuslik võlakohustuste väärtpaberiteks muutmine ja nende müümine finantsturgudel. Sellega peeti üldiselt võimalikuks riskide jaotamist viisil, et isegi teatud ulatuses ebaõnnestumine on juhitav. Taustaks oli Föderaalreservi odava raha poliitika, mille tõttu USAs ja ka mitmel pool mujal maailmas olid aastatel Pangad, kriis ja reguleerimine Kasu erastati, kahjud langevad ühiskonna õlgadele, pankurid osutusid aga üsna tavalisteks surelikeks. 2002–2005 reaalsed intressimäärad negatiivsed (inflatsioon oli kõrgem kui nominaalne intressimäär, millega pangad raha välja laenasid, hoiuste intressimäärad olid muidugi veelgi väiksemad).

Järgmine kriisi võimendav tegur oli eluasemepoliitika, mis soodustas igati oma eluaseme hankimist, kuid võimendas turu üle igasuguste mõistlike piiride. Lõtv rahapoliitika ja madalad intressimäärad soodustasid peaaegu piiramatut pankade finantsvõimendust. Finantstooted olid nii keerulised, et ahelat laenajast lõppinvestorini polnud võimalik jälgida. Näitena tuuakse, et kui keegi oleks tahtnud lõpuni aru saada tagatisega võlakohustusest, mis oli pakitud struktureeritud väärtpaberitesse, oleks ta pidanud läbi lugema 30 000 lehekülge dokumente. Tegelikult oleks seda pidanud tegema reitinguagentuurid, kelle hinnangud oleksid pidanud olema turul väärtpaberite klassifitseerimisel kõige kindlamaks juhiseks. Kuna reitinguagentuuride teenuseid rahastasid needsamad finantsasutused, jättis see oma jälje ka hindamisele. Eluasemeturu kriisi ilmnemisel üritasid osalised kõigepealt lühiajaliste laenudega toetada pikaajaliste mittelikviidsete vahenditega seotud kohustusi. Pankade kaotuste ilmsikstulek põhjustas paanika ja pankadevaheline turg, millega tavalistes oludes likviidsusprobleeme lahendatakse, lakkas toimimast.

Kui valitsused tulid oma likviidsussüstidega süsteemi sisse, kasutasid pangad neid vahendeid eelkõige finantsvõimenduse vähendamiseks ja uut laenuraha tuli turule teiste klientide nagu mittefinantsettevõtted ja elanikud tarbeks väga visalt. Oma osa mängis ka teadmatus: pankadel puudus ülevaade teiste finantsasutuste kaotuste mõju ülekandumise ulatusest. Kui investeerimispank Lehman Brothers läks 2008. aasta sügisel pankrotti, puhkes turgudel paanika. Pärast tuli ilmsiks, et Lehmaniga seotud lepingute mõju turule oli mõõdukas, kuid pankrotihetkel ei teadnud seda keegi.

Reguleeritavad valdkonnad

Esitan reguleerimisega seotud asjaolude selgitamiseks järgmise näite, poliitilise valiku mudeli. Eluasemelaenu sai kümmekond aastat tagasi kinnisvara tagatisel ja eeldusel, et laenuvõtja omafinantseering on vähemalt 30%. Samuti eeldati sissetuleku teatud suurust. Turuosa pärast omavahel konkureerivad pangad kaotasid suures osas omafinantseerimise nõude. Eeldada võib samuti, et kõigepealt said laenu maksevõimelt parimad kliendid, kes pidid täitma ka omafinantseerimise nõude. Turumahu kasvades lisandus järjest kehvema maksevõimega kliente, kellelt lõpuks ei nõutud omafinantseeringut ning kelle laenukoormus oli nii kinnisvara (langeva) väärtusega kui sissetulekutega võrreldes suur ja kasvav. Kriisi puhkedes, kui kasvas tööpuudus ja langes tagatisvara väärtus, sattusid löögi alla kõigepealt kõige kehvemad hiljem liitunud laenuvõtjad. Sellises olukorras regulatsioonide üle arutlevad turuosalised kasutavad järgmisi argumente. Fraktsioon „võtmed kohe kätte” nõuab vastutustundetute pankade karistamist, maksevõime kaotanud laenuvõtjatele võimalust oma võtmed panka saata ning kogu ülejäänud kahju pankadele jätta. Fraktsioon „igaüks on oma õnne sepp” (kelle auliige on Alan Greenspan) väidab, et tõusud ja langused ongi paratamatud ning turg lükkab tegelikult mõne aja jooksul süsteemi jälle paika, eriti kui see uue rahaga üle ujutada. Siis on veel fraktsioon „raha pole oluline”, kellel on hea ülevaade laenuturu jaotumisest erineva nahavärvi ja seksuaalsete eelistustega osaliste vahel ning kes omasid hätta ei jäta. Seal on veel kinnisvaragurud, kes kinnitavad, et kohe hakkavad kinnisvara hinnad tõusma ning kinnisvara tagatisel võivad need, kellel vaja, juurde laenata, ning astroloog, kes järeldab tähtede seisu põhjal, et eriti väärtuslike laenajate palku peaks hakkama maksma eurodes, kuna nende võlakohustused on laenulepingus fikseeritud kursi tõttu sisuliselt eurodes.

Pangad väidavad, et kui nad laenuvõimaluste ringi poleks laiendanud, poleks suur hulk inimesi saanudki võimalust oma kinnisvara soetada, tarbijakaitse aga otsib fakte eksitava reklaami kohta (näiteks, et uutes arvukate võlgnikega elamurajoonides võib olla naftavarusid, millele pangad vihjasid). Need osalised arutlevad siis regulatsioonide üle ja kõigil neil on omajagu õigus?! Pangandussektori reguleerimise paradoks on see, et muu äritegevusega võrreldes on pangandus tegelikult suhteliselt tugevalt reguleeritud. Panga asutamine vajab litsentsi ja paljudes riikides on minimaalse aktsiakapitali nõue panga puhul märgatavalt kõrgem kui muude äriühingute asutamisel. Rahvusvaheliselt on kõige mõjukam Šveitsis Baselis asuva Rahvusvahelise Arvelduste Panga egiidi all kokku kutsutud pankade järelvalvekomitee, kelle soovituste paketid on nimetatud „Basel II” (praegu käigus) ning „Basel III” (kavandatav). Samuti mõjutab uute regulatsioonide kujundamist suuresti see, mis juhtub USAs. Baseli komisjoni kavas on kuus olulist valdkonda nagu eeldatava kahjumi raamatupidamises arvestamise reeglid, suuremad omakapitali nõuded, uued likviidsuse juhtimise reeglid, uute majandustsükli-vastaste puhvrite kasutuselevõtmine; muu hulgas piiravad need dividendide ja preemiate väljamaksmist pingelises majanduslikus olukorras.

Uued reeglid, kui kokkuleppele jõutakse, peaksid jõustuma 2012. aastal. USAs hindas rahandusminister Tim Geithneri juhitud meeskond nelja konkureerivat ettepanekut, milleks on maks finantstehingutelt (nn Tobini maks), maksuvabastuse kaotamine intressituludelt, panga kasumimaks ja lõiv panga kohustustelt. Komisjon jättis kõrvale finantstehingute maksu põhjusel, et seda on raske rakendada ja finantsasutustel on võimalik sellest kõrvale hiilida. Samuti otsustati, et intressimäärade maksuküsimus lahendatakse üldise maksureformi käigus. Rahandusministeeriumi komisjon kaldus otsuse poole maksustada kindlustamata võlakohustused. Pangad olid maksnud hoiuste kindlustamise eest. Kriisi ajal langes valitsusele aga kohustus kaitsta kõiki pangakohustusi ning selle maksu idee oli panna pangad tagantjärele selle tagatise eest maksma. Rahandusministeerium nägi selles nagu riski maandamise eest tagantjärele tasu, mida ei nõutud enne riski realiseerumist. Turuosalised on pidanud seda meedet aga absurdseks ning võrrelnud sellist maksustamist olukorraga, kus kindlustaja sõlmib kindlustuslepingut ning määrab tasu suuruse alles pärast kindlustatava autoga juhtunud õnnetust.

President Obama kutsus soovitusi jagama endise Föderaalreservi esimehe, praegu 82aastase Paul Volckeri. Niinimetatud Volckeri plaani keskseks osaks on mõnevõrra analoogiana Glass-Steagalli seadusele keeld pankadele tegelda omandiõiguse üleminekut tähendava varaga kauplemisele. Näiteks ei tohiks selle idee järgi hoiustamise ja laenamisega tegelevad pangad olla seotud riskikapitalifondidega. Ka need ideed on kaasa toonud hulga vastulauseid, näiteks sellise, et tegelikult on riski mitme tegevuse vahel jaotavad pangad ohutumad kui spetsialiseeritud pangad. Populaarne on pigem idee nõuda sel juhul kõrgemat kapitalireservi. Rahandusprofessor Avinash Persaud juhib aga tähelepanu reguleerimise võimaluste ülehindamisele. Kõigepealt pole buumi ajal peaaegu kunagi (poliitilist) tahet sisse viia regulatsioone, mis vähendaksid riski buumi pidurdamise hinnaga. Teiseks, risk on kameeleon, mis muutub vastavalt olukorrale. Regulatsiooniga ohutumaks muudetud finantsinstrument võib stimuleerida üleinvesteerimist sellesse, mis omakorda suurendab riski (moraalirisk).3 Ja regulatsioon ei lahenda probleeme, kui turul on pankurid, kes kujutavad ette, et nad saavad teha kõrgeima reitinguga (AAA ) võlakirju eluasemelaenude põhjal, mis on antud inimestele, kellele see on esimene soetatud eluase, kellel pole kunagi olnud kindlat töökohta ning kes pole kunagi kommunaalteenuste eest tasunud.

Kriis ja hoiakud raha suhtes

Romaanikirjanik John Lanchester meenutab, kuidas tema inglise kirjanduse õpingute esimesel aastal Oxfordi ülikoolis küsis pankurist isa, kuidas ta rahaliselt toime tuleb.4 Filoloogist poeg vastas, et ta ei mõtle kunagi rahale. Seepeale ütles isa: „Sel juhul oled sa rikas!” Siiski sukeldus romaanikirjaniku isa pärast vanaema surma pojale sülle langenud väikese päranduse paigutusvõimaluste uurimiseks üheks hommikupoolikuks Financial Timesi äripoolega oma kabinetti ning tuli välja soovitusega paigutada see raha ühte 1980. aastate alguses emiteeritud USA valitsuse võlakirja (T-bill). Selle võlakirja intressid aitasid romaanikirjaniku läbi ülikooli. Oma kaasüliõpilaste hulgas oli ta tõenäoliselt ainuke, kes teadis, mis asi on T-bill’i tootlus. Tema perekonnalugu oli lühidalt järgmine. Vanavanaisa jõi ennast surnuks kolmekümnendates eluaastates ja perekond sattus vaesusesse. Tema poeg, romaanikirjaniku vanaisa, päris teadmise, et raha on ainuke julgeoleku tagatis. See teadmine innustas teda jätma nooruses omandatud koolmeistri ameti ja õppima hambaarstiks. Suurema sissetuleku otsingul suundus ta 1930ndatel Hongkongi. Kui Hongkong langes jaapanlaste kätte, veetis ta neli aastat koonduslaagris. Pärast laagrist pääsemist töötas ta veel mõnda aega hambaarstina ja investeeris teenitud tulu teatud eduga aktsiabörsil. Tema tervis aga ei taastunudki täielikult laagrivintsutustest ning ta suri kuuekümneviieselt. Oma pojale jättis ta päranduseks teadmise, et kasulik on tegelda millegi praktilisega, mis seondub rahaga. Kirjaniku isa oli pangandusega seotud 30 aastat, töötades peamiselt Aasias Hongkongi ja Shanghai pangas (HSBC), aga ei armastanud eriti oma elukutset. Ta lootis sellele, millega paljud inimesed arvestavad, nimelt pingutava tööga kindlustatud õnnelikule vanaduspõlvele. Ta läks 53 astaselt firma pensionile ja suri 57aastaselt infarkti. Lanchesteri romaanide tegelased on seotud raha ja pangandusega. Küsimustele ainese valiku kohta on ta vastanud, et on rahaga nii palju kokku puutunud, et julgeb ja oskab sellest kirjutada, ning kui ta oleks olnud pärit näiteks kalakaupmehe perekonnast, siis tõenäoliselt kirjutaks ta kaladega seonduvast. Viimases raamatus „Hops! Miks kõik on kõigile võlgu ja keegi ei jaksa maksta”5 otsib ta kriisi põhjuseid. Ta kirjeldab rahamaailma psühholoogiat ning üritab jõuda selgusele selle toimemehhanismides.

Kuna eriti turgudel kauplemisel tuleb teha tehinguid, kus on kaks poolt, kellest üks müüb ja teine ostab, siis tähendab see sageli, et ühel on õigus ja teine eksib. Kauplemise objektiks oleva vara hind saab minna kas üles või alla, rahategemine tõestab väga selgelt kellegi otsuste õigsust. See on ka põhjus, miks rahamaailmas edukad inimesed on endast nii heal arvamusel. Taustaks on siin üldine arvamus, et rikkus ja nutikus on omavahel seotud. Finantskriis on sellele veendumusele aga kõva hoobi andnud. Lanchesteri arvates pankurid kas kaotasid ülevaate enda loodud finantsinstrumentidest (olid ebakompetentsed) või olid probleemidest teadlikud, ent jätkasid sellele vaatamata vanaviisi, kuni see viis üsna kohutavate tagajärgedeni (olid ebamoraalsed). Tõenäoliselt peavad paika mõlemad oletused. Kogu selle loo tagajärg on, et kasu erastati, kahjud langevad aga ühiskonna (maksumaksjate) õlgadele. Pankurid ei osutunud aga nutikamaks kui tavalised surelikud. Lanchester võrdleb omavahel kirurgi ja finantsinvestori osavust ning väidab, et tõenäoliselt saab kirurg raha paigutamisega hakkama paremini kui pankur pimesoole opereerimisega. Kriisi tagajärjel peaksid mõned olulised asjad jälle paika loksuma, aga reguleerimise imerohtu muidugi uskuda ei tasu.



1 Lihtsuse mõttes ei eristata siin aktsiakapitali ja omakapitali.

2 The Gods Strike Back. A Special Report on Finance. – Economist 13. II 2010.

3 Avinash Persaud, Boomtime Politicians will never Rein in the Bankers. Financial Times 27. XI 2009

4 Vt John LanchesterCan Money Set You Free? – Financial Times 30/31. I 2010.

5 John Lanchester, Whoops! Why Everyone Owes Everyone and No One Can Pay. Allen Lane, 2010.