Wednesday, October 14, 2009

www.in.ee

Teadaolevalt toodab ABB tuulikute komponente Eestis ja küllap veel nii mõnigi ettevõte (sh kuuldavasti ka Konesko). Kas aga ei saaks Eesti enda tootjate vahel jaotada valdkonniti näiteks oma enda (Eesti) tuulikute lõpuni tootmise. Keegi (või mitu väiksemat ettevõtet) tegelevad elektroonika ja kontrolleri osa tootmisega. Teised jällegi tiivikute ja selle osade ning metall osade valmistamisega ja montaasiga. Seni on jäänud mulje, et suure ja päris tuuliku tootmine on jõukohane ainult megaettevõtetele. Isegi kui toodame ise sama kallilt oleme jätnud raha ja teadmised ning koolituse Eestisse. Võime ju toota alguses ka 1kw, 5kw, 10kw ja 25kw ega pea kohe hiigeltuulikuid tootma - aga miks ka mitte. Kui saaks tuua vajaliku teadmise ja joonised siis leiduks ka osapooli liitumaks ühisesse ettevõtmisesse. Endal tahtmine valmis. (Meie Metallitöötlemis töökoda võiks valmistada näiteks alates 800mm rootori flantsist kuni ca 25m tiivikuni siseruumides.)

Ajurünnaku puhul olla lubatud isegi kehvad iseed

0Kerli Erik, 26.01.2009 11:12


Minul on välja pakkuda konkreetne lahendus tuulegeneraatorite püstitamise koha pealt. Nimelt on välja pakkuda kahe "kapi" sisustus, et kompenseerida 100kvar rakendusjõudu - see variant on just nimelt tuulegeneraatorite vallas kasutusel. Jutt käib PFC lahendustest ( Power Factor Correction) . Komponenide tootja on Epcos ja tooted ise on laos olemas. Kellel on huvi, võib alati ühendust võtta ja seda ka teistsuguste võimsuste / komponentide variantide suhtes. Komponendid on saadaval ka ükshaaval , väga töökindlad ja tasuvad ennast ära mõne aastaga.

0Indrek Jõgi, 28.01.2009 15:41


Võimalik, et idee arendus pole originaalne. Nimelt on tuulegeneraatorite üks suurimaid probleeme, et nad vajavad energia salvestit juhuks kui tuult ei ole. Samas on elektrienergiat raske vajalikes kogustes pikaajaliselt (päevadeks) salvestada. Arvestades, et suur osa energiast läheb kütmisele ehk soojusenergiaks, kas siis on mõeldav näiteks tuulegeneraatori poolt tekitatud elektri abil kütta mõnda soojussalvestit ja sealt vastavalt vajadusele sooja tarbida.

LHV foorumites käidi hiljuti välja idee, et Eestis võiks toota odavaid generaatoreid, milles on elektrivõrguga sobitamise osa puudu ja mida võiks kasutada just kütmiseks. Koos soojussalvestiga võib ehk teatud juhtudel kasutadagi vaid tuulegeneraatorit kütteks.

0Margus Neider, 07.02.2009 11:18


Olen ka ise huviline ja olukord üsna sama - küttevee akupaak olemas ja elamine tahab kütmist. Korraliku tuule korral lõikab nagu kreisssaega, et mis ta tühja puhub :( Eks tuleb ilmselt ikka ise ehitada, aga kuna huvilisi paistab olevat, siis ehk oskab keegi eelarvestamise osas aidata.

Võtaks toimiva seadme võimsuseks 5 kW, masti kõrguseks 5m või 10m ja vaataks, millise hinna eest selle saaks.

Laias laastus võiks kulud jagada järgmiselt, kui kasutada soojussalvestina küttevee akupaaki:

1. Rootor, eelistatult vertikaalteljeline.

2. Generaator

3. Mast

4. Paigalduskulud, sh. vajalikud elektritööd.

Juhul, kui on huvi elektrit kasutada ka mujal majapidamises, siis tuleks juurde ka pinge ja sagedusmuundurid.

Millise hinna eest võiks kogu vajaliku saada, kui eesti tegijad teha võtavad?



Soovitan ühte huvitavat lahendust vaadata ka http://eng.src-vertical.com/





0Martin Maripu, 04.04.2009 00:48


Võttes aluseks, et kasutada tuulegeneraatori energiat kütteks.

Lähtudes sellest aspektist, siis on kõige suurem kütte vajadus tuuliste ilmadega.

Siit järeldus, et tuulegeneraator kompenseerib selle kõige paremini kuna tuulegeneraatori tootlikus on kõige suurem suure tuulega.


Tegelikult kui mõtlema hakata, siis ünsa palju kogu tuulikutest juba tehakse Eestis ära. Alates ABB'st kuni Energoremondini, kes tuulikute transportimise vankreid on valmistanud või vähemalt protosid. Minuteada BLRT on isegi masti või kaks kokku keevitanud. Ainus, millede tegemist pole märganud on tuuliku labad ja juhtimine. Kõik muu on ju juba tehtud või tehakse veel. Konesko tuleks edukalt toime keskmise gabariitide töötlemisega. Suuremad jääksid juba BLRT töödelda jne. Vertex Estoni tuleks ehk labade tegemisega toime, kuigi nende rakised paraboli segmentide tegemiseks olid kaunis algelised. Kui nad EAS'ilt pisut toetust oma seadmepargi ja rakiste tegemiseks taotleksid, tulevad nemat vast toime. Volta toodab praegugi minu teada erineva suurusega heneraatoreid. Pangem meeskond kokku ja algust võiks tõesti teha 5...25kW tuulikutega.
Ott, 20.01.2009 @ 10:20


Rõõm näha, et oma tuulegeneraatorite tootmiseks on järjekordne idee.
Kommenteerisin Martin Vilen`i artiklit “Tuulegeneraator kütteallikana soodsalt”, kus on minu info olemas.
Lisan veel, et esmajärjekorras oleks vaja seadet ainult küttevee soojendamiseks, võimsusega 5-25 KW. Ka tuulerootori, kui suhteliselt lihtsa seadme valmistamisele tuleks pöörata tähelepanu.

Veljo Konnimois, 20.01.2009 @ 10:59


* mitte et kogu maailmas toodetavatest tuulikutest Eestis ära tehakse :) Vaid siiski üsna suur osa ühe tuuliku osadest juba valmib Eestis. Siiski on jäänud välja arendamata suur osa nn. A komponentidest.

to ott: iseenesest ei ole see ju sugugi võimatu. Selliste võimsuste genereerimiseks ei ole väga suuremahulisi investeeringuid vaja tehagi. Volta, Konesko, Kolmeks ja veel mõni juba tegeleb analoogsete toodete ja sobivate gabariitidega toodete valmistamisega.

Ilmselt on jäänud antud teema toppama nõudluse puudumise taha. Nõustun, et nõudlust ilma sobiva hinnata tekkida ei saakski.

Siit sealt kuulnud, et hetkel uuritakse võimalusi toota stirling mootoreid. Veel sobivatesse gabariitidesse jääv mootor peaks tootma 3...5 KW ja enamgi elektrienergiat. Nende suureks plussiks on energia saamine soovitud ajal ja kütuseks kõikvõimalik orgaaniline aine, mis põleb ja ei saasta olulisel määral õhku. Jääksoojust on võimalik suunata kuhu iganes - siduda eluasme- või kasvuhoone küttesüsteemiga, jne.

Tuuleenergia miinuseks on tuulevaiksed ja tormised päevad. Eeldab alternatiivse energia olemasolu. Mida siis stirling pakkuda suudabki?!
Aivar Hannolainen, 20.01.2009 @ 23:14


Minu meelest super mõte. Kui sõidate Viljandist Tartu, näete Puhja kandis, kuidas kohalik mees ehitas endale 5kW tuulegeneraatori 8 tuhande krooni ja kahe pudeli viina eest (töömeestele). Mitte et selliseid nüüd tootma peaks hakkama, aga kui keegi teeb juba koduste vahenditega asja ära (hoolimata et see polnud võrku ühendatud), siis on võimalik ka profi keskkonnas tuulikut teha. Ja nõudlust ei saa tekkida, kui pole pakkumist. Need suudaksid pakkuda, lihtsalt ei tunneta nõudlust ehk pole ärimehed.
Veljo Konnimois, 21.01.2009 @ 01:00


To Aivar: Ilmselt on see jah kõige tuntum tuulik, mis mööda sõitjatele kõige rohkem silma hakkab. Igati tubli ja hakkaja mees.

Käisin täna tööasjus Koneskos ja põgusalt peatusime ka generaatoritel. Selgus tõsiasi, et kogemus generaatoreid 100%'iliselt kokku panna on Voltal. Konesko on mähkinud erinevaid staatoreid generaatoritele.

Ja mis siis veel selgus. Huvi on erinevatel inimestel olemas. Toppama on jäädud erinevate teemade taha: seadusandlus; Eesti Energia Jaotusvõrk ja 1KWh maksumus.

Keegi entusiast olevat arvutanud siit ja sealt numbreid kokku ja jõudnud järeldusele, et kuni hind tarbijale on alla kahe krooni, ei tasu generaatorit veel püsti panna.

Nüüd aga võiks palli taas mõnele tähtsamale ninale sülle visata, kuna Narvas on taas tekkimas investeeringute vajadus põlevkivi käitlemisele - rikastamisele, kuna vanad seadmed on kohe kohe amortiseerumas, siis ilma investeeringuteta enam edasi minna ei saa. Kuidas see kajastub lõpptarbija hinnas, me veel keegi ei tea. Ilmselt ei saa see väike investeering olema.

Aga tõis ta on. Saastemaksud tõusevad, põlevkivi kaevandamise kulud tõusevad, kuna hõlpsamini kätte saadavad kihid on ammendumas. Kõigi eelduste kohaselt peaks järgmise kolme nelja aasta keskmine energia tarbimine vähenema, siis üldkulud ja investeeringud kajastuvad automaatselt väiksema tarbitud KWh summas. Keegi ei ole kokku arvutanud liinikadusid. Ilmselt on see number kusagil olemas. Liine aga ehitatakse õnneks ka kaasajastatakse kogu aeg juurde. Seda teemat võiks teadjamad inimesed jahuda terve õhtu lõkketule ääres.

Kui Sõõrumaal ja Veeber suutsid käima lükata kombijaamaad, kannatab käima lükata ka suuremahulisi tuulikute parke, siis kannatab kindlasti ka väiksemate tuulikute tootmise alustamise peale mõelda ja ideed võimaluste piires edasi arendada.

Mida siis selleks vaja on:
• Arvutusi 1....1000...10000... KWh energia tootmiseks vajavat investeeringut e. tuuliku enda maksumust koos püstitamis- ja majapidemise vooluvõrku või EE jaotusvõrku lülitamise kuludega. Sõltuvalt võimsusest ja tuulikute arvust.
• Hoolduskulusid. Kõik mis liigub, kulub e. amortiseerub, olenemata sellest kui odavalt või kallilt see püsti saadakse;
• Seadusandluse vastu ja poolt rääkivaid argumente
• Potentsiaalsete klientide arv ja sihtturud, kuhu tuulikuid müüa. Milline on seadusandlus teistes riikides. Jne. jne.

See ei ole lihtsalt mõne koerakuudi kokku klopsimine ja siis mõne ehituspoe uksetaga müümine. Ilmselt tuleb tõiseselt ära kuulata mida hr. Aleksander Laane’l selle teema kohta öelda on. Tema on minu teada üks pädevamaid üldse, kes sellel teemal sõna võtta võiks. Me võime siin targutada kui palju tahes, ilmselt võib ta paari lausega kokku võtta kogu selle teema, et miks seni pole me väiksemaid tuulegeneraatoreid tootma suudetud hakata.

Igatahes: „Toetage rohelisi mõtteviise ja ideid, mis viivad elu edasi ja aitavad saavutada energiast sõltuvuse kadumist!“ :)
Veljo Konnimois, 21.01.2009 @ 01:08


Kindlasti soovitan tutvuda järgmisel lingil leiduvate materjalidega: http://www.tuuleenergia.ee/
Kerli Erik, 26.01.2009 @ 11:16


Kellel on soov mõni selline konkreetne plaan teoks teha, võtke ühendust - meie ettevõte pakub PFC (Power Factor Correction) lahendusi , mida ka nt. tuulegeneraatorite puhul kasutatakse. Ärge häbenege küsida !
http://www.elgertagroup.com
Martin Maripu, 04.04.2009 @ 00:09


To:Veljo Konnimois Kommentaar lõigule "Mida siis selleks vaja on:..":
- Idee oli väikese võimsusega (5-25kW)tuulegeneraatorite valmistamisest, mida just saakski ehituspoes müüja.
- EE jaotusvõrku lülitumisest ei ole vaja mõelda, sest nende jaoks oled oma tuulegeneraatoriga siis konkurent ja ei too neile raha sisse (info Kogemustest)ja see on lubamatu. See on võimalik ainult kui annad tasuta oma tuulegeneraatori nendele üle.
- Seadusandlus kaitseb riigi firmasid e. monopole ala EE.
- Tasuvust saab arvutada kui sul on valik kas ostad EE-lt energiat või tuulegeneraatorist; Paljudel on valik kas tuulegeneraator või mitte midagi. Seega tasuvusest ei saa juttugi teha.

Martin Maripu, 04.04.2009 @ 00:41


Mul on usku, et tuulegeneraatorite hinnad on varsti samas suurusjärgus nagu bensiiniga/diisliga generaatorid pragu. Selle hinna muutuse kiiruseks aitaks kaasa ka kohalikud tootajad ja konkurents.
Bensiini/diisli mootori maksumuse asendab tiiviku ja ülekande maksumus.
Lisandub jah ainult masti valmistamine ja püstitamine. Samas saaks väljatöötada ka masti tüüplahenduse mis on vastavalt seadusandlusele. Samas peaks see jääba kergelt valmistatavaks.
Tuulikutega on ja jääb see puudus, et elektri tootlikus sõltub ilmast. Kuid vaatamata sellele asjaolule ehitasid meie vaarisad tuulikuid.
Lisa oma idee selle küsimuse lahendamiseks Kommenteeri ideed ja selle teostatavust


Oma idee lisamiseks peate olema sisse logitud!

Kommenteerimiseks peate olema sisse logitud!


Copyright © Innovatsiooniaasta 2009 | info@in.ee | Summit OÜ, Lõõtsa 6, TallinnRSS

No comments: