Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks küneks aastaks,hakatakse kasutama rohkem venemaa gaasi www.greengate.ee

Rainer Nõlvak,
ELFi nõukogu liige
Möödunud aasta lõpul
kinnitati Elektrimajanduse
arengukava 2015. aastani
ehk Eesti Energia tegevusplaan
järgmiseks
kümneks aastaks. Plaani
kohaselt vahetatakse
uuemate vastu välja Narva
põlevkivikatlad, hakatakse
kasutama rohkem
Venemaa gaasi ning
püütakse ELi nõuete järgi
tõsta taastuvenergia
tootmist viie protsendini
elektritarbimisest.
Kümme aastat - sama kaua
võttis Leninil 1920ndatel aastatel
GOELRO plaani järgi aega
kogu Venemaa elektrifitseerimine
paljasjalgse töölisklassi
poolt. Selle ajaga ehitati 30
elektrijaama ja veeti tuhandeid
kilomeetreid kaableid. Tundub
uskumatu, et meie plaanime
sama pika aja jooksul, sada aastat
hiljem, vahetada vaid mõned
kivipõletamise katlad uute
vastu. Mis on saanud Tiigrihüppe-
Eestist?
Allpool leiate nägemuse,
mis võimaldab Eesti elektritootmise
üle viia kivipõletamiselt
keskkonnasõbralikule taastuvenergeetikale,
sulgeda Narva
kivipõletamise elektrijaamad
ning muuta Eesti energeetiliselt
sõltumatuks. Minevikku
jääks ligi 80 protsenti Eesti
õhusaastet ja 95 protsenti veereostust
tekitav elektritootmine
ning kaoksid tuhamäed. Looksime
eeldused ka transpordisüsteemi
üleviimiseks naftasaadustelt
taastuvenergiale. Kui
alltoodu visandamiseks kulunud
magamata ööd vähemasti
kaasa mõtlema ja lahendusi
leidma kutsuvad, pole vaev kulunud
asjata - head lugemist.
Rohelise Energiakava
eesmärgid

Eesti energeetiline sõltumatus

elektrihinna stabiilsus

taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine

vaba elektrituru loomine

keskkonda säästva energiamajanduse
loomine
Eesti
energiaressursid
Millised on variandid meie
27 000 GWh-se aastase energiavajaduse
katmiseks aastal
2020?

Hüdroenergiat on meil vähe,
ilma Narva jõeta on energiavaru
300 GWh.

Päikeseenergia kasutamine
on lähiaastatel veel kallis,
kuid päikesepaneelide arengus
on oodata läbimurret
infrapunakiirgust ehk pilvise
ilma päikeseenergiat elektriks
muundava tehnoloogia
turuletuleku osas, suurendades
sel moel päikeseelektri
tootmise kasutegurit praeguselt
15 protsendilt enam kui
30 protsendini. Eesti tingimustes
on tänase tehnoloogiataseme
juures ühe hektari
päikesepaneelide tootlus 1.6
GWh energiat aastas.

Biokütuseid kasutatakse valdavalt
soojatootmiseks ning
nende lisaroll saaks tulevikus
olla talvise energiatarbimise
tipu katmine.

Tuuleenergia võimsusvaru
Eesti maismaal on 15 000
MW, mille kasutuselevõtmisel
tekiks ligi 30 000 GWh elektrienergiat
aastas. Eesti avamere
tuulevaru on hinnanguliselt
üle 30 000 GWh. Lisaks
sellele on Eestil Peipsi - Euroopa
suuruselt neljas, tuuline
ja madala põhjaga järv.
Peipsi ja Angeli
avamere
tuulepargid
Eesti-Vene «kontrolljoone» lähedusse,
mis kulgeb 124 kilomeetri
ulatuses Peipsit mööda,
saab püstitada tuuleturbiine
rohkem kui poole tänase Eesti
elektrivajaduse katmiseks. Hinnanguliselt
saaks Peipsi põhjaosas
paikneva 90km² suuruse
tuulepargi aastane elektritoodang
olla üle 3000 GWh.
Peipsi järve ümber on ka
head ühendusvõimalused põhivõrku
ning Läti ja Vene suunale.
Läänemaal, Osmussaare
ja Tahkuna neeme vahelisel
ÖKOHOTELL
Eestlanna Lisa
Kiviristi ökohotell
kogub USAs
tuntust.
Loe lk 10
ÖKOVEIN
Kas
ökoveinid
kõlbavad
juua?
Loe lk 4
I N I M E N E L O O D U S Ü H I S K O N D
NR 52 / 6. APRILL 2006 WWW.GREENGATE.EE
ILMUB ÜKS KORD KUUS IGAL TEISEL NÄDALAL MAALEHE JA EESTI PÄEVALEHE VAHEL
J Ä R G N E B L K 3
Hollandi Suursaatkonna
Matra/KAP
programm