www. secureproject.org

ätkusuutlik energiaalane tegevus neljas linnas
M a l m ö • S w e d e n
d u b l i n • i r e l a n d
t a l l i n n • e s t o n i a
h i l l e r ø d • d e n m a r k
dokumentatsioon
SECURE
Läänesadam – tööstuspiirkonnast jätkusuutlikuks linnapiirkonnaks
Bo01 piirkond Läänesadamas ehitati ja lõpetati 2001. aasta Euroopa majutusnäituse ajaks.
„Homne linn” nimelisel krundil on mitmeid arhitektuurilahendusi, mis moodustavad huvitava ja
jätkusuutliku linnakeskkonna. Meetmed taastuvenergia varustuse ja suureneva bioloogilise
mitmekesisuse tagamiseks koos teiste algatustega loovad tugeva jätkusuutliku kontseptsiooni
terve ala jaoks. Piirkond on mere ääres, jalutuskäigu kaugusel linna südamest.
Taastuvad energiaallikad
Uut linnapiirkonda varustatakse ainult kohaliku energiaga
taastuvenergiaallikatest. Päike,
tuul ja vesi moodustavad energiatootmise baasi,
koos energiaga kohalikest jäätmetest ja reoveest. Suur
protsent soojusenergiat saadakse
merest ja põhjaveekihtidest, mis on looduslik veehoidla
aluspõhjakivimites.
Elektrit toodetakse peamiselt tuuleenergiast ning
vähesel määral ka fotogalvaaniliste elementide abil. Piirkonna tuulegeneraator
on umbes kilomeetri kaugusel. Biogaasi saadakse
piirkonna jäätmetest ja reoveest ning see suunatakse
piirkonda tagasi linna maagaasi süsteemi abil.
Päiksepaneele ja fotogalvaanilisi süsteeme, sh
eraterritooriumitel paiknevaid, käitab ja haldab
energiaettevõte, tagamaks hea
halduse ja kõrgetasemelised opereerimisstandardid.
Ühendatud olemasolevate süsteemidega
Nõudlus 100% taastuvenergia järele tähendab, et
energia tootmise ja kasutamise vahel peab
pidevalt valitsema tasakaal. Piirkonnas tarbitavat energiat
tuleks mingil ajahetkel ka samas piirkonnas valmistama hakata.
Uus elektrivõrk ja piirkonna küttevõrk
on ühenduses linna olemasolevate süsteemidega, et katta
ajalist kadu energia tootmise ja
tarbimise vahel ilma, et oleks vaja kasutada spetsiaalseid seadmeid.
energia hoiustamiseks. Linna süsteemi kasutatakse
akuna ja reservtarnena.
Energiakasutuse minimeerimine
Kinnisvara keskmise energiatarbimise sihtarv
ei tohiks iga-aastaselt ületada 105 kWh ruutmeetri koguala
kohta. See arv hõlmab kogu kinnisvara
energiahulka – kütet ja kuuma vett ning majapidamisele
ja hooldusele kuluvat elektrit.
Majapidamisseadmed, valgustus ja muud elektriseadmed
peaksid olema turul pakutavatest seadmetest kõige
energiatõhusamad. Soojakadude minimeerimiseks on oluline
vähendada hoonete soojusläbivust.
Tavaliselt tehakse seda nii, et parandatakse hoone
soojusisolatsiooni ning paigaldades energiatõhusaid
kolmekordse klaasiga aknaid madala soojusläbivuse
kattega.
…teistsugune
vaade täna, koos
uute ideedega
tuleviku jaoks
M a l m ö • R o o t s i
Püüdlused muuta Läänesadama piirkond
huvitavaks nii arhitektuuriliselt kui ka
ökoloogiliselt on
vilja kandnud. See meelitab kohale suure arvu
õppevisiite üle maailma
ning on Malmö kodanike seas saanud populaarseks
vaba aja veetmise
piirkonnaks. Protsessi kogemust
kasutatakse uute linnapiirkondade
planeerimisel ja loomisel.
Päikseline pool. Võttes Augustenborgis ja Seges
päiksevalgusest viimast.
Ei oskaks arvata, et kaugel põhjas asuvas Malmö linnas on päikesevalgus mingisuguseks
märkimisväärseks energiaallikaks.
Kaasaegne, tõhus päikesetehnoloogia muudab selle aga võimalikuks. Kuigi Malmö ei kasuta
ainult päikeseenergiat,
on see kindlasti suurepärane täiendus teiste taastuvenergiaallikate kõrval. Hiljutine lisa Malmö
kasvavale päiksepaneelide
hulgale oli suurim päikeseelementide tootmise rajatis Rootsis.
Päikeseelementide rajatised on Malmö linnas hajutatud ning
Läänesadama piirkonnas on neid palju. Malmö päikesepaneelide kogupindala on hetkel 2350 m2
ning see arv kasvab lähiaastatel
märkimisväärselt. Malmöst saab „Päikese linn”, mis saab kohtumiskohaks
ja teadmistekeskuseks kõikidele päikeseenergia
potentsiaalist huvitanutele.
Augustenborg – EcoCity
Alates 1998. aastast on Augustenborgi piirkonnas
aset leidnud mitmed keskkonnaprojektid. Tihedas koostöös elanike ja majaomanikega on Malmö
välja arendanud EcoCity projekti. See on sotsiaalselt, majanduslikult
ja keskkonnaalaselt jätkusuutlik elamispiirkond.
Tulemused? Augusterborgist on saamas
kutsuv ja multikultuuriline piirkond. Rendikäibed on vähenenud peaaegu 20% ja
keskkonnamõju on vähenenud sarnases
ulatuses. Uue projekti tulemusena Malmö ülikooli,
energiaettevõtte E.ON ja linnamajutusettevõtte
MKB vahel ehitati 450 m2 suurune päikeseenergia soojusjaam
ja 100m2 suurune fotogalvaanika rajatis, mis toodavad kuuma vett
piirkonna küttesüsteemi ja elektritootmise tarbeks. Jalgpalliväljaku alla on paigaldatud torustik,
mis
pumpab suvel välja päikese soojust ja
talvel jääksoojust, tootes niimoodi kuuma
vett piirkonna küttesüsteemi jaoks.
Sege Park – arhitektuuriline väljendus.
Päikesepaneelid on silmapaistev lisa muidu päris
tavalistele hoonetele. Kaldpindade suurus on 1250 m2
ning need koosnevad päikeseelementidest, mis toodavad elektrit rohkem kui
166 kW ning seetõttu on tegemist ka suurima päikeseelementidest rajatisega
Rootsis. Seade ehitati Sege Parkis, kus
vana haiglapiirkond arendatakse välja
elamupiirkonnaks. Piirkond muudetakse
ökoloogiliselt jätkusuutlikuks linnaosaks, mida varustatakse
taastuvenergiaga niipalju kui võimalik. Küte pärineb
päikesepaneelidest ja bioenergiast ning elektrit toodetakse
tuuleenergia ja päikeseelementide abil.
M a l m ö • R o o t s i
…kui meie suudame Malmös
toota
päikeseenergiat,
siis suudab seda igaüks
Malmö „Päikese linna” projekt käivitati
2007. aastal koostööalgatusena
Malmö, Skne
Energiaagentuuri ja Lundi ülikooli inseneriteaduse teaduskonna vahel.
Malmö „Päikese linna” projektiga soovitakse
suurendada päikeseenergia kasutamist
Malmös ja Skåne piirkonnas, soovides neid muuta
juhtivateks päikeseenergiat tarbivateks
piirkondadeks
Põhjamaade riikide seas.
Uut tüüpi jätkusuutlik ehitamine
Läänesadamas on kaks
uusehitist ning mõlema puhul on kasutatud erinevat lähenemist
hoonete planeerimise ja kasutamise veelgi jätkusuutlikumaks
muutmisel. Mõlemate hoonete puhul on arvestatud pika
kasutuseaga ning mõjusid, mida isegi väikesed muutused energiatarbimises
aastate pärast põhjustavad.
Maailmakaubanduskeskus
Maailmakaubanduskeskuse hoonete aknad on võrreldes
mitmete uute kontorihoonete akendega suured. Sellegipoolest hinnatakse energiatarbimist 15%
võrra väiksemaks, kui
ranged standardsed määrused ette näevad. Kuidas on see võimalik?
Selleks, et ehitada energiatõhus kontorihoone hea
sisekliimaga, on vaja kõikehõlmavat ülevaadet, kus
hoone on süsteem, mis koosneb hoonest,
tehnilistest seadmetest, tegevusest ja kasutajatest.
Hoones on vajaduspõhine ventilatsioon, välisõhuga öine
jahutus, tuvastussensor, mis reguleerib
valgustust ja efektset liikuvat päikesevarju
kahekordses fassaadis, vähendades niimoodi jahutust ja reguleerides
päevavalguse hulka. Energiatarbimise seisukohalt on projekteerimisel
eeskuju võetud Kyoto püramiidist. Kõige olulisem on minimeerida vajadus
kütmise ja jahutuse järele. Seejärel vajadus elektri järele, siis kasutada päikeseenergiat,
seejärel täpsustada ja reguleerida energiatarbimist ja kõige lõpuks
valida püramiidi tippu õige
kütteallikas. Kütte vajadust minimeerib hea soojustus ja õhukindlus.
M a l m ö • R o o t s i
Uus vaade ehitamisele
– Stanly ja Maailma kaubanduskeskus
Ühele hoonetest on paigaldatud suured aknad, kuid sellegipoolest suudetakse energiatarbimist
vähendada. Teine on ehitatud eelvalmistatud soojustatud plokkidest, muutes selle passiivmajaks,
mida ei pea peaaegu üldse kütma.
Kaks erinevat lähenemist sama eesmärgi nimel – minimeerida vajadus kütmise järele.
Kõik läbipaistmatud alad on täielikult soojustatud ning akendel on madalad
U väärtused. Suurte akende abil kasvab ka päevavalguse kogus,
mida kasutatakse efektiivselt ning seeläbi väheneb
valgustusele kuluv energiatarbimine.
Stanly – passiivmaja
Läänesadamas vastvalminud Stanly maja
ehitati passiivmajaks, mis tähendab, et maja ei vaja
peaaegu üldse kütmist.
Kuid eelvalmistatud plokkidega ehitustehnikaga
kaasneb ka teisi kasusid.
• Niiskuskindel – suur osa ehitamisest toimub
siseruumides.
• Hea soojustus muudab hoone energiatõhusaks.
• Helikindlust tagavad plokid muudavad korterid vaikseks.
• Mõned hoone koormustkandvad ehituslikud elemendid koos
kõrgete lagedega muudavad lihtsamaks hoonete
taasülesehitamise teistel otstarvetel.
…passiivküte on
jätkusuutlik lahendus
mitmetele uutele majadele
Passiivmaja ehitamise tulemuseks on üliväikese
energiatarbimisega hoone, mis vajab ruumi soojendamiseks
vähe energiat. Passiivprojekteerimine ei ole arhitektuuriprojekteerimise
lisa, vaid seda tuleks näha arhitektuurprojekteerimisse
integreeritud protsessina.
Suurepärane viis minimeerida energiatarbimist.
Yorki tänava korterid
– 66 uut kodu Yorki tänaval Dublini 2. piirkonnas
Yorki tänava korterite taasarendus Stephen Greeni pargi juures on Dublini linnavalitsuse jaoks
väga oluline ja kõrge profiiliga elamuprojekt. Plaani projekteeris Sean Harrington Architects
büroo, kes võttis hoone projekteerimisel arvesse keskkonnaga seotud jätkusuutlikkuse küsimusi.
See parima praktikate plaan sai toetust House of Tomorrow programmist tänu väikesele
energiakulule keskendunud projektile, energiaefektiivsusele ja taastuvenergiaga seotud
eripäradele.
Väikese energiakuluga keskendunud projekt
Yorki tänava korterite projektis pööratakse tähelepanu
keskkonnaalase jätkusuutlikkuse probleemidele hoone projekteerimises.
Väikesele energiakulule keskendunud projekt aitab võidelda kütuse vähesuse vastu,
kasutades hästi soojustatud ehitusmaterjale ning väga efektiivset
küttesüsteemi koos päikesepaneelidega. Projekteerimise alguses seati energiatarbimise ja
süsihappegaaside emissioonide vähenemine 51% võrra
ning jooksvate kulude vähenemine
70% võrra.
Kogukondlik küttesüsteem
Taasarendamise käigus ehitatakse välja 66 munitsipaalkorterit, mis on
jaotatud viie trepikoja vahel ja kommunaalruumid
on esimesel korrusel. Igas trepikojas on koondküttesüsteem,
mis tagab ruumide kütte ning sooja
vee. Süsteemi hoiavad töös päikeseenergia soojuspaneelid
ning tipptundidel on varusüsteemiks üliefektiivne kondensatsioongaasi
boilerid.
Energia säästmine
Projektis kasutatakse väga hästi soojustatud ehitusmaterjale
ning passiivsed päikesekasusid maksimeeritakse lõuna suunas
ehitatud klaasitud rõdudega. Vähese keskkonnamõjuga ehitusmaterjale
kasutati seal, kus oli võimalik.
Rohelised katused
Kasutusele on võetud ka rohelised katused, et aidata taastada
looduslikku keskkonda, mis hävis
esimeste ehitiste ehitamisel. Rohelistest katustest on palju kasu,
nagu näiteks esteetiline välimus ning vihmavee äravoolu
vähendamine. Erilist tähelepanu pöörati ka hoone kivi- ja
puiduosadele.
Hoone energiamärgis
Yorki tänava korterite hoone energiamärgised (BER)
varieeruvad vahemikus a3 kuni b2. Need on suurepärased
määrad ning seda tänu väga heale
soojustusele, koondküttele, külmasilla vähendamisel detailidele tähelepanu
pööramisele ning suuremale klaasimisele lõuna suunas
ja väiksemale klaasimisele põhja
suunas.
D U B L I N • I I R I M A A
Traditsiooniline halogeenpirnide süsteem
Dublini linnavalitsuse tee- ja liiklusosakond vastutab
680 foori
ohutu toimimise ja hoolduse eest, mis on paigaldatud üle linna.
Linnavalitsus on traditsiooniliselt kasutanud halogeenpirne
ning üks pirn tarbib 55 vatti elektrit.
Valgusdioodide tehnoloogia
Uutes fooride pirnides on kasutusel valgusdioodid,
mitte halogeenlambid. Valgusdioodid on väikesed eraldiseisvad elektroonikatuled, mis on
energiatõhusad ning väga pika kasutuseaga. Signaaltuled
võivad koosneda kas mitmest valgusdioodide jadast
fooripeal või kõrge intensiivsusega valgusdioodide kobarast
koos hajutusoptikaga.
Energia kokkuhoid
Valgusdioodidega signaaltulede energia kokkuhoid on märkimisväärne. Valgusdioodidega
signaalpirn vajab umbes 15 vatti energiat, kuid
halogeenpirn või hõõgpirn vajavad keskmiselt 55 vatti energiat
ning sellest järeldub, et kokkuhoid on keskmiselt
40 vatti pirni kohta. Iga fooripea töötab 24 tundi päevas
ja igal päeval aastas. Kui üks pirn on kogu aeg kasutuses,
siis fooripea kohta on aastas
kokkuhoid 350 kWh. 400 signaaltule korral on
aastas kokkuhoid 140 MWh ning kümneaastase valgusdioodide kasutusea tulemusena
on kokkuhoid 1400 MWh.
CO2 emissioonide piiramine
2004. aastal eraldus 1 kWh elektri tootmisel
651 grammi süsihappegaasi (Energia Iirimaal 2005). Ülevalpool esitatud energiasäästmise
tulemusena
hoitakse aastas kokku 91 tonni ulatuses süsihappegaasi emissioone
ning valgusdioodide kümneaastase kasutusea jooksul hoitakse kokku üle 910 tonni
süsihappegaaside emissioone.
Kulude kokkuhoid
Energia kulude kokkuhoid fooripea kohta on
38.50 (keskmine ühiku hind on 11 senti
kWh kohta). Samuti tuleks lampe harvemini välja vahetada
ning hoolduskulu fooripea kohta on 42 eurot, mille tulemusena on
400 eurot maksvate fooripeade korral iga-aastane kokkuhoid on 32 000 eurot.
Valgusdioodide kasutusaja lõpuks on eeldatav kogu kokkuhoitud summa
322 000 eurot.
Dublini fooride
muutmisprojekt
Foorid on vajalik ja oluline osa mis tahes linna tänavavõrgustikust ning võimaldab turvaliselt
suunata ja reguleerida
sõidukite voogu, jalgrattureid, tramme ja jalakäijaid. Aastatel 2001 kuni 2003 paigaldas Dublini
linnavalitsuse tee- ja
liikluse osakond mitmeid valgusdioodidega katsefooride komplekte. Koostöös ESB
kliendivarustuse ja
ühinguga Jätkusuutlik Iirimaa otsustati linna keskuses läbiviidavate linnauuendamise projektide
käigus
asendada mitmetes ristmikes kokku umbes 400 fooripead.
Töökoha reisiplaan
– strateegiad jätkusuutliku transpordi jaoks
Codema töötab koos mobiilsushaldusettevõttega Vipre Ltd. välja töökoha reisplaani rakendust
Dublini linnavalitsuse
osakondadele. Töökoha reisiplaanidest on kasu nii töötajatele kui ka tööandjale ning suuremas
kontekstis aitab kaasa
jätkusuutlikule linnaarengule.
Reisiplaanid
Reisiplaan on transpordinõudluse haldustööriist,
mis vähendab autoga reisimist, parandab ligipääsu, võimaldab
ja edendab jätkusuutlikke reisimisalternatiive ja
kasutab efektiivsemalt ära olemasolevaid transpordiressursse ja
infrastruktuuri. Seda rakendatakse tavaliselt
„tõmba ja lükka” meetmete strateegilise kombinatsioonina, mis on
poliitikad ja stiimulid.
Kuidas reisiplaanid toimivad?
Reisiplaanide fookuses on kasutaja reisimarsruudi kindlaksmääramise keskel
ning samuti üritavad reisiplaanid muuta reisimisharjumusi
olemasoleva transpordivahendite kontekstis. Eesmärk on aidata kasutajatel varakult vastu võtta
kaalutletuid otsuseid,
mis puudutavad transpordivahendeid, eemaldades jätkusuutlikke vahendite kasutamist
piiravad takistused ning täites kõik „transporditühimikud”
vastavalt vajadusele. Reisiplaanid aitavad tihti olemasolevat tasakaalutust ümber korraldada,
kus jätkusuutlikku kasutamist takistavad barjäärid (füüsilised, informatsiooniga seotud
tunnetuslikud) on suuremad
kui need, mis takistavad autode kasutamist.
Reisiplaanid – progressiivne lähenemine
Reisplaane tunnustatakse üha rohkem ka rahvusvaheliselt
tulemusliku ja jätkusuutliku lähenemisena
transpordiplaneerimise valdkonnas. Kuna töökohad on peamised
tipptunni liiklusummikute põhjused, saavad
töökoha reisiplaanid kaasa aidata ummikute vähendamisele ja
jätkusuutlikumale linnaarengule. Reisiplaanid
on vähekulukad transpordisekkumised, mis on tulemuslikuks osutunud
nii kohalikul kui ka suurema piirkonna tasandil.
Kasud
Reisiplaanid on vähekulukad ning edu garanteerivad sekkumised, millest on kasu
lõppkasutajatele, tööandjatele ning linna institutsioonidele. Need aitavad kogukonnas vähendada
transpordivahendiparkide, ärireiside või sõiduvahendi jagamise CO2 emissioone,
liiklusmahtu ja
müraemissioone. Jätkusuutlikum töökoht luuakse
parema ettevõtte sotsiaalse vastutuse ja
parema värbamise ja hoidmise abil, hoolides töötajate
reisimisest, tervete töötajate ning töölt puudumise vähendamise abil,
mis on aktiivse sõiduvahendi jagamise tulemus.
D U B L I N • I I R I M A A
Soojus ja energia kombineeritult
Soojuse ja energia kombineeritud tootmine või koostootmine on
traditsioonilistes fossiilsete kütuste soojusenergia tehastes kõige efektiivsem
elektri- ja soojusenergia
tootmisviis. Elektri tootmise käigus kaasneb ka
soojuse tootmine, mida kutsutakse tihtipeale
„jääksoojuseks”, ning see vabaneb kas kuumutatud vee abil
(suunatakse Dublini lahte) või eraldub auruna jahutustornide kaudu
atmosfääri. Koostootmine lähtub seisukohast, et
see „tasuta” küte tuleks ära kasutada ning niimoodi suurendada
energiat tootva jaama tootlikkust. Seda kütet on kõige parem
levitada ringkonna küttesüsteemi kaudu. Näiteid väiksematest Dublini koostootmissüsteemidest
võib tuua palju, sh
Püha Vincenti haigla, Trinity Ülikool ja Dublini
linnainstitutsioonide kontorid.
Kaugküte
Kaugküttesüsteem rajati selleks, et jaotada soojust,
mis toodetaks keskses kohas nii
eramute kui äripindade jaoks. Kaugküttesüsteemi
eelised on
• suur efektiivsus
• süsteemi lihtsus
• energiaallika muutmisvõimalus
• saastatuse lokaliseeritus
Dublini linna kaugküttesüsteemi esimese etapi käigus varustatakse
Spenceri kai piirkond ning
esimese kahe aasta jooksul toodavad soojust gaasiboilerid.
Arvestatakse, et hiljem on baaskoormuse aluseks
Poolbegi energiarajatise jaoks soovitatud jäätmed,
Jaam toodab nii soojust kui elektrit ning nagu ülevalpool mainitud,
kaasnevad ka kõik kohapeal toodetava energia ja soojuse
kasud. Siiski ei ole kaugküttesüsteem
sõltuv jäätmeenergia jaamast.
Kaugkütmine
ja koostootmine
– Dublini kaugkütte
projekt
Linnavalitsus on läbi viinud teostatavusuuringu ülelinnalise
kaugküttevõrgustiku rakendamise kohta
ning Dublini piirkonna arendajatega on arutletud
kaugkütte kasude teemal
ning neid on julgustatud arvestama
kaugküttega oma arendustes.
Tuuleenergia
Isa Collinsi park
Dublini linnavalitsus viis 2003. aastal läbi rahvusvahelise projekteerimisvõistluse, et leida
pargiprojekti parimale linnapargile
Isa Collinsi pargis, Donaghmede’is. Taasprojekteeritud Isa Collinsi park on mõeldud kõikide
jaoks, kus saab tegeleda nii
aktiivse kui passiivse virgestusega ning mis pakuks midagi igas vanuses kogukonnaliikmele. Park
projekteeriti kaasaegsete tippstandardite, alusel
sh maastik, kunst ja arhitektuur kui dünaamilised elemendid.
Kaasaegne projekteerimine
2007. aastal algas töö Dublini kõige uuema avaliku pargiga
„Põhjapiiri” piirkonnas ning tööd peaksid lõppema
2009. aasta kevadel. Põhjapiir on kiiresti arenev piirkond
ning elanikkonna kasvule on kaasa aidanud
üle 15 000 ühiku ehitamine või planeerimine (35 000 inimest).
Parki rahastatakse nende arenduste
maksudest.
Peamised iseärasused
Pargi valitsevad iseärasused moodustavad keskse telje, mis koosneb
järvest, promenaadist, tuuleturbiinidest, veemängudest ja
vaatekünkast. Piirdeistutused ümbritsevad
suurt avatud ruumi pargist ning jalutamiseks ja virgestuseks
mõeldud rajatised asuvad ümber keskse telje.
Tuuleenergia
Projektis on mitmed jätkusuutlikkusega seotud iseärasused,
millega kaasnevad kasud keskkonnale ning mis lisavad pargile ka
õpetliku aspekti. Pargi elektrivajadused rahuldavad
viis tuuleturbiini, mis asuvad
promenaadi ääres. Laadimine hõlmab veemänge,
valgustust ja elektrilisi hooldesõidukeid. Tuuleturbiinid on õpetlikud ning annavad samal ajal
pargile ka meeldejääva
visuaalse kujutise ja identiteedi.
Taastuvenergia
Vartry veevärgist suunatakse Dublini veevarustusse iga päev
85 000 m3 vett. 11 miljoni m3 suurust veehoidlat
säilitatakse 20 m kõrguse muldvalli abil, millest suunatakse vesi
filtrikihtidele. Uuenduslik 90 kW võimsusega veeturbiin on kombineeritud
veevoolu piirajaga, mis kokku moodustab integreeritud seadme, mis
reguleerib veevoolu (külgetõmbejõu abil) veehoidlast
filtrikihtidele. Samal ajal toodab see piisavalt
energiat, et rahuldada 50 kW suurune
veevärgi energiavajadus ning ülejäänud elekter
suunatakse võrku
Taastuvenergia veevärkides
Hüdroenergia Roundwoodi veehoidlas
Uuenduslikult projekteeritud veeturbiin varustab energiaga veevärki ning üleliigne elekter
suunatakse
riiklikku võrku. Selle tulemusena väheneb Dublini linnavalitsuse ökoloogiline jalajälg 24 tonni
CO2 võrra aastas. Kokku hoitakse 45 000 aastas
ning taastuvenergia panus veeturbiinidest on 0,2%, mida linnavalitsus saab oma tarbeks
kulutada.
D U B L I N • I I R I M A A
Uuenduslikud turbiinid
Uuenduslik element veeturbiini projekteerimises on
väikese avause lisamine, et reguleerida
veevoolu turbiinis. Selleks, et vähendada
veevoolu filtrikihtidele, saab väikest avaust
välise regulaatoriga osaliselt sulgeda. Mehhanismi eesmärgiks on
eraldada veest võimalikult palju energiat, kui vesi
langeb läbi filtrikihtide, mis on paigaldatud umbes 10 m madalamale
veehoidla tasemest. Vanasti kasutati lihtsat
vooluventiili ilma igasuguse energia tootmiseta. Seega miks mitte
toota veest tasuta energiat?
Tallina näidishoone
renoveerimisprojekt
2006. aastal korraldas KredEx võistluse pealkirjaga „Muuda oma korterelamu
energiatõhusamaks”. Välja valiti aadressil Paldiski mnt 171 aadressil asuv korterelamu ning
selle rekonstrueerimisprojekt on
lõpetatud. Rahalist toetust sai korterelamu BEEN (Läänemeremaade Elamufondi Energiasäästu
Võrgustik) projekti
raames.
...ja võitja on…
Paldiski mnt 171!
2006. aastal viidi Euroopa Liidu INTERREG IIIB programmi Läänemeremaade Elamufondi
Energiasäästu Võrgustik või BEEN projekti raames läbi võistlus
pealkirjaga
„Muuda oma
korterelamu
energiatõhusamaks”.
Esitati kolm
avaldust ja kõik pärinesid Tallinna
korterelamutelt. Võistluse võitjaks tunnistati
59 korteriga hoone aadressil Paldiski mnt 171.
Maksimaalne energiatõhusus
Vastavalt kokkuleppele rekonstrueeriti vahemikus 2006–2007
korterelamu katus, fassaad ja rõdud
ja kõik aknad ning
rõdude uksed asendati. Küttesüsteem ehitati ühetorusüsteemist umber kahetorusüsteemiks ning
paigaldati ka individuaalse kuluarvesti
süsteem. Rekonstrueerimise eesmärk oli saavutada
maksimaalne energiatõhusus.
Uus algus
Korterelamu näeb uhiuus välja. Eeldame, et
energiatõhusus paraneb märkimisväärselt, mis tähendab, et
säästame energiakuludelt märkimisväärselt ning loodame, et selline
näidismaja motiveerib ka teisi omanikke oma maju
tervikuna rekonstrueerima. Projekti lõpus viidi elanike seas läbi
rahulolu küsitlus, mis näitas, et inimesed on rekonstrueerimistööde
ja hoone uue kvaliteediga
rahul.
T A L L I N N • E E S T I
Rahastamine
BEEN projekti eesmärk oli leida Eestis kortermaja,
mis oleks valmis läbi viima keerulisi
rekonstrueerimistöid, et saavutada maksimaalne
energiatõhusus. Projekti kogumaksumus
koos projekteerimise, projekti halduse ja hoone
inspekteerimisega oli 6,3 miljonit krooni. Paldiski mnt
171 korteriühistu rahastas omavahenditest
projekti 580 000 krooniga ning nad võtsid ka Hansapangast
4,2 miljoni krooni suuruse
laenu. Riik toetas korterelamut
poole miljoni krooniga ning BEEN projekt
1,017 miljoni krooniga. 75% BEEN projekti toetusest pärineb
Euroopa Liidust.
Madala energiatarbimisega hoone Ulleroedis
2005. aastal alustas Hilleroed uue Ulleroedi nimelise linnaosa projekteerimisega. Eesmärgiks
olu rajada roheline ja jätkusuutlik linn, mis toodab ise tarbitavat energiat. See asub põllumaal,
kuid looduskeskkond on taastatud väikese järve ja allika, aasade ja metsade abil. See ei ole mitte
ainult uus linnaosa vaid ka näidisprojekt, mis näitab, kuidas madala energiatarbimisega rajatisi
ehitatakse.
Hilleroedi linn areneb kiiresti.
Aktiivsed ehituskohad, nii tööstus kui elamuprojektid, on
käivitunud üle linna. Sellise arendusega kaasnevad keskkonnaalased
väljakutsed, kuid suureneb ka võimalus
rakendada keskkonnalaselt häid energialahendusi, näiteks
ehitada madala energiatarbimisega hooneid ja taastuvenergia
allikaid.
2005-2006. aastal keskenduti Taanis madala energiatarbimisega
hoonete ehitamisele, sest muudeti üleriigilisi hoonete määruseid
hoonete energiavajaduse
valdkonnas. Äkitselt oli hoonete energiatarbimine
tõusnud päevakorda ka
ehitustööstuses. Hilleroed koges siiski, et
madala energiatarbimisega hoonetest rääkimisest nende ehitamiseni kulub
palju aega. Madala energiatarbimisega hoonete ehitamise edendamiseks müüdi osa
omavalitsuse omanduses olevast maaomandist
uuel viisil: ostja pidi alla kirjutama lepingule, mille alusel pidi
ta ehitama uusi madala energiatarbimisega maju, mille maksimaalne
energiavajadus on 50 kWh/m2 aastas, sh sooja vee,
ventilatsiooni, veepumpade jne elektrikulu.
Maa müüdi 2007. aastal ettevõttele, mis
arendaks välja umbes 6600 m2. Isegi koos ostu-müügi lepingute
energianõudmistega, pakuti meile maaomandi eest
paremat hinda, kui oskasime oodata.
2008. aasta kevadel algasid ehitustööd ning
ehitusettevõte planeerib esimeste korterite
valmimist 2008. aasta lõpuks. Hoonete
energiakadu on umbes 20 kWh/m2 aastas ning
sooja vee energiavajadus on peaaegu sama suur.
Energiavajadus on nii väike, et hoone omanik ei
soovi ühendust kaugküttevõrgustikuga.
Selle asemel ehitatakse hooned koos maasoojuspumpadega
ning suur osa soojuspumpade elektrist toodetakse
fotogalvaaniliste elementide rajatises. Ettevõte arvutas välja, et
kui nad investeerivad soojuspumpadesse ja fotogalvaanikasse, siis
omandikulud rohkem kui 30 aasta jooksul oleks märkimisväärselt väiksemad kui
kaugkütte kulud, kuigi kaugkütte kulud
Hilleroedis on ühed Taani väikseimad.
Alates esimesest päevast on ehituskulud tavalisest kallimad, kuid
alates esimesest päevast on elanike igakuised kulud
väiksemad.
Jätkusuutlikkus on integreeritud
„Hilleroedi omavalitsuse strateegi aastaks 2020” projekti. Strateegia püstitab mitmeid eesmärke
omavalitsuse
tulevaste arengute tarbeks. Hilleroedi poliitikud on väga teadlikud
kliimamuutustest ja vajadusest
vähendada energiatarbimist ning suurendada „rohelise energia” tarbimist.
Seega keskenduvad mitmed „Strateegia 2020” eesmärgid
jätkusuutlikule linnaarendusele ning energiatarbimise
piiramisele.
Uus „Energiategevuskava” kirjeldab, kuidas Hilleroedi
Omavalitsus saab suurendada taastuvenergia
tootmist ning vähendada kohalikku energiatarbimist. Tegevusplaan
keskendub nendele teemadele.
• Nii avalikus tsoonis kui ka kodanike
energiatarbimise vähendamine koos energiakadude minimeerimisega
kaugkütte jaotamisel.
• Taastuvenergiate edendamine (päikeseenergia kollektorid,
maasoojus, soojuspumbad jne).
• Energiatõhus ehitamine nii ühishoonetes kui ka
eramutes.
• Transpordi käigus eralduvate CO2 emissioonikoguste ja saastatuse vähendamine
(biokütused, linnaplaneering ja ühistransport).
• Jäätmete ringlussevõtu suurendamine ja jätkusuutlik
ringlussevõtu jaam.
Sellegipoolest muudab energiategevuskava olukorda ainult siis,
kui oleme valmis toetama sõnu tegudega. Hilleroedis alustasime
nende ideede elluviimist isegi juba enne tegevuskava
koostamise lõppemist. Käegakatsutavad tulemused on...
• Päikeseenergia küttesüsteem, mis koosneb Ulleroedbyeni ehitatud 3000 m2 suurusest
päikeseenergia
kollektorite väljast.
• Madala temperatuuriga kaugküte on kasutusele võetud mitmes kohas, näiteks ka
Ulleroedbyenis.
• Elektri ja kütte tootmine
biomassist.
• Vähe energiat tarbiv tänavavalgustus.
• Nõuded ehitada madala energiatarbimisega maju
omavalituse omandis olevatele maaomanditele.
• Omavalitsuse hooned saavad samuti olema head
näited. Oma hoonete energiatõhususe parandamiseks oleme igal aastal teinud sissemakseid
2 miljoni Taani krooni ulatuses.
Algatuste ja energiategevuskavaga loodame vähendada kasvavat
energiatarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu,
saavutades seeläbi Hilleroedi omavalitsuse energiakasutuse
jätkusuuliku
arendamise.
H I L L E R O E D • T A A N I
Hilleroedi omavalitsus
Hilleroed soovib saada „roheliseks, tervisele kasulikuks ja vastutustundlikuks
omavalitsuseks”. Peamiselt soovime panna aluse jätkusuutlikule
arengule, mille raames kaitseme keskkonda ja loodust,
suurendame tervisele kasulikkust ning edendame „elamisväärsust”, kindlustades
kodaniku mõjuvõimu ja võtta vastutust
arengu eest.
Hilleroedi jaam
Jaam ehitati 80. aastate lõpus, kuid on seniajani üks
parimaid Taani jaamasid. Võrreldes mitmete Taani söepõletusjaamadega
on jaam üpris väike
ning soojusvõimsus on umbes 70 MW. Jaam varustab küttega ka ühte Hilleroedi kõrval asuvat
linna.
Jaamaga on ühendatud viis tippkoormuse kütteboilerit,
mis toodavad soojust talve kõige külmematel
päevadel ja siis, kui enamikku jaamast hooldatakse.
Neli kütteboilerit töötavad gaasiga ning
üks puidugraanulitega.
Soojuse ja energia koondjaamal on olnud mõningaid raskusi
vajaliku soojuse tootmisega, sest kaks küttega varustatud linna
on jaama ehitamise hetkest
alates kiiresti kasvanud. Kaugkütte ettevõte
(omanikuks on omavalitsus) töötas 2005. aastal välja uue strateegia.
Kava näeb ette uue süsihappegaasivaba
küttetootmisüksuse ehitamist iga kord, kui hakatakse planeerima uut suuremat
linnaosa. 2005. aastal ehitati puidugraanulite kütteboiler
ning seda kasutatakse tipptunniboilerina ja 2008. aastal muudetakse
rajatis täiskoormusega soojusjaamaks.
2008. aastale ehitab kaugkütte ettevõte 3000 m2
päikeseenergia kollektori seoses uue linnaosa
Ulleroedbyeniga Päikeseenergia jaama tipptootlus on
1,5 MW ning aastane soojatootlus on 1600 MWh.
See on võrdeline uue linnaosa lõunaosa
soojusvajadusega. Päikeseenergia jaam ehitatakse ühe olulisima Hilleroedi
viiva tee kõrvale,
just linnapiiri äärde.
Kaugkütte ettevõte toetab ka kohalike
päikesekollektorite kasutamist, mis on ühendatud
kaugkütte soojusjaamadega. Kuigi strateegia on üpris uus, ühildavad
kliendid oma majade ehitamisel
päikeseenergiat ja kaugkütet. Näiteks võib tuua neljakorruselised majad, mille katustele on
paigaldatud 200 m2 suurused päikeseenergia kollektorid.
Samasuguse trendi jätkudes seatakse eesmärgiks, et
20% Hilleroedi jaotatavast kaugküttest on
süsihappegaasivaba. See eesmärk on saavutatav juba 2010. aastal, kui
2008. aastal lõpuni viidava energiategevuskaval on tulevikku ulatuv
mõju.
H I L L E R O E D • T A A N I
Jätkusuutlik kaugküte Hilleroedis
Taanis on enamik hooneid ühendatud kaugküttesüsteemiga. Enamus Hilleroedi kaugkütet
toodetakse
gaasil töötavas soojus- ja energia koondjaamas. Energiakadude minimeerimiseks ja tõhususe
maksimeerimiseks on
rakendatud palju huvitavaid lahendusi.
Ideekast
Üks Hilleroedi kaugkütteettevõtte üllatusuudiseid oli, et
enamik uusi linnaosi varustatakse kaugküttega
temperatuurivahemikus 60/30 °C ning
torude soojustus on maksimaalne.
Seega on võimalik minimeerida energiakadusid
ümbritsevasse keskkonda kuni 10% sellest küttest, mis suunatakse
torudesse. Tavaline temperatuur Hillleroedi vanas kaugküttesüsteemis
on 70/40 °C ning nendele torudele paigaldati
ehitamise ajal tavaline soojustus.
Temperatuurikadu vanas linnajaos on umbes 20%
jaotatavast küttest. Kui sellesse linnaosasse hakatakse ehitama madala energiastarbivusega maju,
siis
vähene energiavajadus suurendaks energiakadu. Kütteettevõte peab seetõttu muutma oma
väljavaadete kriteeriume,
kui nad soovivad ka umbes 10 aasta pärast
kohalikus küttetootmises konkurentsis püsida. Kohaliku energiatootmise käigus ei
teki ümbritsevasse keskkonda soojuskadusid.
Bioõli kütteboiler valiti puidugraanulite
Kütteboilerite asemel, sest bioõli kütteboiler vajab vähem
hooldust. Bioõli saab hõlpsalt lisada ka otse
veokist, täites niimoodi paagi seinaavause
abil. Päikesepaneelidest saab iga aasta umbes
3 300 kWh. Egely plaanib ehitada ka
tuuleturbiini, et muutuda süsihappegaasivabaks.
Bioõli kütteboilerid ja päikesepaneelid säästavad 100 000
kWh ja 17 818 kilogrammi CO2 aastas. Maksumus oli
386 000 Taani krooni. Iga aasta hoitakse kokku 20 000 taani krooni ning
tasuvusaeg on umbes 19 aastat.
Energia kokkuhoid olemasolevates hoonetes
Hilleroedi omavalitsus viis 2007. aastal täide neli ühishoonete energiasäästuprojekti.
Egely on külastajatele avatud looduskeskus, kus on loodusjuhte ja loomi ning see asub Hilleroedi
lähedal metsas. Kaheksa lasteaia lapsed külastavad
Egelyt regulaarselt. 2007. aastal astus Egely suure sammu süsihappegaasivabaks muutumise
suunas ning
nüüd toodetakse soojust bioõli kütteboileriga ning energiat päikesepaneelidega.
Väike soojus- ja energia koondjaam
Harløse koolis.
Harløse kool on erikool autistidest
lastele. Harløse kool ehitas koondjaama, mis toodab elektrit
ja soojust. Soojust tootev üksuses on kaks
soojuspumpa. Mikrojaam ja soojuspumbad katavad
kooli soojusvajaduse. Mikrojaam ja soojuspumbad hoiavad aastas kokku 25 000 kWh ja CO2
emissioonid vähenevad
32 655 kilogrammi võrra. Ehituse maksumus oli 474 000 taani krooni.
Iga-aastane kokkuhoid on 25 000 Taani krooni ning tasuvusaeg
on natuke vähem kui kuus aastat.
Ventilatsioon, keskne reguleerimise ja monitooringu süsteem
Støberihallenis
Støberihallen on omavalitsuse institutsioon, kus korraldatakse
kultuurisündmusi. Støberihallen paigaldas
ventilatsioonisüsteemi koos keskse reguleerimise ja
monitooringu süsteemiga, mis muudab lihtsaks
kütte- ja ventilatsioonisüsteemide reguleerimise ning
seeläbi on võimalik kokku hoida energiat. Ruumis läbi viidud CO2 taseme mõõtmistulemuste
põhjal
võib väita, et paranenud värske õhu ringluse tulemusena
on paranenud ka sisekliima. Uus süsteem hoiab aastas kokku 16 000 kWh ja CO2 emissioonid
vähenevad 10 592 kilogrammi
võrra. Ehituse maksumus oli 145 000 Taani krooni. Iga-aastane sääst on
21 000 Taani krooni ja tasuvusaeg on natuke vähem kui
seitse aastat.
Kondensatsiooniboiler Alsønderupi koolis
Alsønderup kool asub Hillerødist eemal asuvas külas.
Alsønderup kool laskis vanade boilerite asemele
paigaldada kolm uut kondensatsiooniboilerit. Energiatarbimise erinevus on
tähelepanuväärne. Uus kondensatsiooniboilerid hoiavad aastas kokku 225 000 kWh ja CO2
emissioonide kogus on vähenenud 40 091
kilogrammi võrra. Rajatise maksumus oli 347 000 Taani krooni. Iga aasta
hoitakse kokku 115 000 taani krooni ning tasuvusaeg on ainult
kolm aastat.
Väljapanekud
2008. aasta kevadel organiseerisime SECURE
projekti raames kliimateemalise väljapaneku. Väljapanek oli üleval
ostukeskuses. See koosnes 15 sambast, mille juures olid pildid ja tekstid
kliimamuutuste tagajärgede kohta Taanis
ja ülejäänud maailmas ning samuti oli välja pakutud ideid
kuidas hoida kokku energiat. Kohalik kool andis samuti oma panuse
väljapanekusse, pakkudes välja tõlgendusi kliimamuutuste ja nende mõju kohta
meie tulevikule. Avamistseremoonial pakkus Hilleroedi linnapea
suurt „kliimakooki”, mida kaunistasid sulavad jäämäed ja
jääkarud. Umbes 500 inimest said tükikese kliimakooki
ning umbes 100 inimest täitis ära küsimustiku
kliimamuutuste kohta Kliimaväljapanek oli ostukeskus üleval
kaks nädalat. Enne väljapaneku avamist said kõik omavalitsuse koolid Al Gore'i filmi
„Ebameeldiv tõde”, et tõsta kliimamuutus
oma tunniplaani.
H I L L E R O E D • T A A N I
Kodanike kaasamine
Selleks, et vähendada CO2 emissioone, peame
kaasama kodanikke ning muutma nende suhtumist ja
käitumist. Omavalitsus püüab seda teha,
rääkides Hilleroedi elanikele energiakasutamisega seotud käitumise ja
üleilmse soojenemise
seostest. Pakume välja ka ideid, kuidas
Igapäevases elus energiat kokku hoida.
Eesmärk on kodanikke panna mõistma, et neil lasub kohustus
ja võim olukorda
muuta.
SECURE projekt
SECURE projekti eesmärk on välja töötada strateegiaid piloot- ja
näidisprojektide
süvalaiendamiseks. Seitse SECURE projekti partnerit
koostavad energiategevuskavasid, rakendavad neid
ning töötavad välja standardeid ja tööriistu, et
levitada teadmisi jätkusuutlikku energia praktikatest
üle Euroopa. 2006. aastast 2008. aasta lõpuni kestvat projekti
koordineerib Malmö
linn.
SECURE projekti kohta leiab rohkem teavet aadressilt:
www. secureproject.org
SECURE