Elektrit saab tasuta

TUULEENERGEETIKA RAKENDUSVÕIMALUSTEST TALLINNAS
Vello Selg, Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituut

1. Tuuleenergeetika osatähtsusest maailmas
Tuuleenergeetika kasutamise kiirest laienemisest ja arengutempost maailmas annavad ettekujutuse tabel 1 ja eriti joonis 1, kus on toodud tuuleelektrijaamade installeeritud võimsuse aastased juurdekasvud viimase kümnendi jooksul Euroopas ja kogu maailmas. Installeeritud tuuleelektrijaamade võimsuse juurdekasv suureneb keskmiselt 40% aastas. Maailmas kasutusel olevate tuuleelektrijaamade koguvõimsus oli 2001. a. juunikuu lõpu seisuga 19 212 MW, millest 3/4 on installeeritud Euroopa Liidus [L. 1].

1.1.1 Tabel 1. Tuuleenergia kasutamine maailmas [L.2]
Riik Installeeritud
võimsus MW
2000. a. Installeeritud
võimsus MW
1999. a. Installeeritud
võimsus MW
1998. a. Installeeritud
võimsus MW
1997. a. Võimsuse
kasv MW
2000.a. Tuulejaamade
paigutustihedus
kW/km2
Saksa LV 6113 4443 2875 2081 1670 17,1222
Hispaania 2538 1542 834 427 996 5,0279
USA 2495 2465 1820 1673 30 0,2544
Taani 2364 1771 1383 1066 593 54,8568
India 1138 1062 968 940 76 0,3461
Hollandi 449 411 361 319 38 10,8125
Itaalia 427 283 178 103 144 1,4170
Inglismaa 406 344 333 319 62 1,6687
Hiina 316 261 214 166 55 0,0330
Rootsi 241 215 174 122 26 0,5356
Kreeka 226 82 39 29 144 1,7127
Kanada 137 125 82 25 12 0,0138
Iirimaa 129 73 73 53 56 1,8357
Jaapan 125 68 40 18 57 0,3308
Portugal 99 60 60 38 39 1,0721
Austria 79 42 30 20 37 0,9421
Egiptus 68 35 5 5 33 0,0679
Prantsusmaa 62 22 19 10 40 0,1140
Marocco 54 0 0 0 54 0,1177
Costa Rica 51 46 26 20 5 0,9988
Soome 38 38 17 12 0 0,1124
Uusmeremaa 35 35 5 4 0 0,1294
Austraalia 31 10 9 4 21 0,0040
Brasiilia 20 20 17 3 0 0,0023
Türgi 19 9 9 0 10 0,0244
Luksemburg 15 10 9 2 5 5,8005
Argentiina 14 13 12 9 1 0,0050
Belgia 13 9 6 4 4 0,4258
Norra 13 13 9 4 0 0,0402
Iraan 11 11 11 11 0 0,0067
Tuneesia 11 0 0 0 11 0,0672
Lõuna Korea 8 7 2 2 1 0,0806
Iisrael 8 8 6 6 0 0,3811
Poola 5 5 5 2 0 0,0160
Venemaa 5 5 5 5 0 0,0003
Ukraina 5 5 5 5 0 0,0083
Tšehhi 4 4 4 0 5 0,0507
2 Summaarne 17761 13558 9645 7511 4210

Prognoosid maailma tuuleenergeetika arengu kohta käesoleval kümnendil pakuvad aastaks 2005 tuuleelektrijaamade installeeritud võimsuseks 60 tuhat MW, ehk kolmekordset juurdekasvu praeguse hetkega võrreldes. Kümnendi lõpuks (aastal 2010) on eeldatav koguvõimsus Taani tuntuima eksperdi Birger Madseni (BTM Consult ApS) hinnangul üle 140 tuhande MW [L.3]. Tuuleenergeetika senine areng ja investeeringute mahud uutesse tuulejaamadesse ning tuulikuid tootvatesse tehastesse kinnitavad prognooside tõepärasust.


2. Tuuleelektrijaamade rajamisega seotud projektid Eestis
1) UNDP finantseerimisel teostatav ”Regional Baltic Wind Energy Programme”, mille eesmärgiks on Balti riikides tuuleenergeetika arendamist takistavate kitsaskohtade väljaselgitamine ja Euroopa Tuuleatlase täpsustamiseks tuulemõõtemastide abil tuulemõõtmiste teostamine. Paigaldatud on automaatsed tuulemõõteseadmed Pranglis, Uulus ja Virtsus asetsevatesse mastidesse, planeeritakse veel ühe mõõtekomplekti paigaldamist Saaremaale. Projekti koordinaatoriks Eestis on TTÜ Soojustehnika instituut, osalisteks TTÜ, TÜ, EPÜ, Energeetika instituudi jt. asutuste teadurid ja insenerid-tehnikud – kokku 21 inimest. Projekti eelarve on 50 000 USD;
2) Euroopa Liidu V Raamprogrammi poolt ~10%-ga toetatav ”Estonia 20 MW Wind” Pakri poolsaarele Paldiski lähistele kaheksast 2,5 MW Nordex N-80 tuuleelektrijaamast koosneva tuulepargi rajamine. Projekti osalised on Nordex GmbH (Saksa LV), Interform AB/NCC (Rootsi betoonifirma), Jysk Vindkraft A/S (Taani) koos Eestis tegutseva tütarettevõttega AS Tuulepargid, Paldiski Linnavalitsus, Tallinna Tehnikaülikool ja Garrad Hassan (Inglismaa). Projekti eelarve on 23,09 miljonit Eurot;
3) Global Green Energy (Taani) tütarettevõtte AS Tuulepargid tellimisel teostab OÜ Tuuleenergia (Saksa LV firma Baltic Energie GmbH ja OÜ Uulu Elekter Pärnus registreeritud ühisettevõte) tuulemõõtmisi ja valmistab ette 5 MW suuruse tuulepargi rajamist Tõstamaa valda Lao piirkonda ning 20 MW suuruse tuulepargi rajamist Türisalu pangale, endise Vene armee raketibaasi territooriumile;
4) Saksa LV firma OSTWIND VmbH finantseerib OÜ Tuuleenergia poolt teostatavaid tuuleuuringuid ja 6 MW suuruse tuulepargi (4 Südwind S-70 1,5 MW tuulikut) rajamisega seotud ettevalmistusi Varbla vallas Tamba piirkonnas Pärnumaal;

3. Tuuleenergia ökonoomika Eestis
Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudis teostatud lihtsustatud majandusarvutused 1,2 MW võimsusega tuuleelektrijaamale (2*600 kW Enercon E-40/6.44) Paljassaarel valitsevates tuuletingimustes. Ühe Enercon E-40/6.44 tehasehind on 8,68 miljonit EEK, lisakulutusteks arvestati 30% tuulikute maksumusest ehk 5,2 miljonit EEK ja projekti kogumaksumuseks kujunes 22,57 miljonit EEK. Eeldati 30% tagastamatut Saksa LV abi (6,77 miljonit EEK), 260 400 EEK aastas ekspluatatsioonikulusid ja 8 aastast 7,5% pangalaenu. Tuuleelektrijaama arvutuslikuks kogutoodanguks võeti 2600 MWh/aastas. Et pangalaenu tagasimaksmise perioodil ei tekiks kriisisituatsiooni (negatiivne saldo) peab laenu tagasimaksmine algama tuulepargi käivitamishetkest arvestades teise aasta lõpust. Arvutused näitasid, et tuuleelektri 20 aasta keskmiseks omahinnaks kujuneb 0,60 EEK/kWh, laenu tagastamise perioodil 1,12 EEK/kWh ja esimesel ning peale laenu tagastamist 9-ndast aastast alates 0,31 EEK/kWh.
Olulisi mõjutegureid tuulest toodetud elektri omahinnale on mitu: kodutarbija elektritariifi kujunemise pikaajaline prognoos (joon. 2); tulevase tuuleelektrijaama asukohas tuulte kiiruse jaotus (võimsus sõltub tuule kiirusest kolmandas astmes); pangalaenu saamise tingimused ja omakapitali suurus (10 kuni 30%); tuulejõuseadmete (tuulikute) hind tehases; lisakulutused pargi rajamisel (tuulikute transport, vundamentide, teede, kommunikatsioonide rajamine, võrguga liitumine jne) kokku 20 kuni 40% tuulikute tehasehinnast; ekspluatatsioonikulud jne. Olulisem kui tuulejaama kogu kasutusperioodi (arvutustes 20 aastat) keskmine omahind, on omahinna väärtus (eritootmiskulud) laenu tagasimaksmise perioodil, kuna see võib viia kogu projekti nurjumisele liiga suurte võlgade tõttu. See on ka põhjuseks, miks Eesti lääne- ja looderanniku kliimatingimustele vastava elektritoodangu juures väiksemate tuuleelektrijaamade rajamisel pole võimalik kasutada lühemaid laenuperioode kui 12-15 aastat ja kõrgemat intressi kui 7,5%. Lühemaid laenuperioode on võimalik kasutada vaid suuremate tuuleparkide rajamisel või toetusi (sooduslaene) kasutades, kusjuures need toetused ei pea tingimata olema suunatud otse tuuleelektrijaamadele, vaid Eesti saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Prangli, Vormsi) ja läänerannikul (Tõstamaa, Varbla, Tahkuranna) olemasolevate või rajatavate 110 kV kõrgepingeliinide viimiseks vastavusse Euroopa Liidu standarditega, arvestades seejuures ka tulevaste tuuleelektrijaamade poolt toodetavaid energiavoogusid. Tõenäoliselt saab liinide uuendamiseks kasutada välismaiste fondide toetust ja luua nii tingimused välis- ja kodumaistele investoritele tuuleelektrijaamade rajamiseks.

4.
Saksa LV ja Eesti Majandusministeeriumi vahel alates toimunud läbirääkimiste tulemusena toetab Saksa LV valitsus tagastamatu abina 8 miljoni krooni ulatuses kahe 600 kW Enercon E-40/6.44 paigaldamist Tallinna lähistele. Teiseks projekti rahastajaks on Eesti Energia. Tegemist on Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikooli ühisprojektiga, mille eesmärgiks on tuuleenergia kasutamise kogemuste saamine ja edastamine tulevastele tuuleelektrijaamade inseneridele. Kahjuks on selle projekti realiseerimisel tekkinud tõrge Tallinna Linnavalitsuse poolt, kes ei ole poole aasta jooksul suutnud otsustada (või ära öelda), kas lubada tuuleelektrijaamade Paljassaarele paigutamist. Selle tagajärjel seisab aasta algusest alates ~125 000 krooni maksev komplekt, OÜ Uulu Elektri poolt valmistatud 40-m tuulemast ja Enerconi tehase poolt saadetud tuulemõõteaparatuur, kasutamata;
3


5.























6. Tuuleenergeetika arengut mõjutavad tegurid Eestis
Esimeseks positiivseks sammuks tuuleenergeetika arendamise suunas oli Eesti Riigikogus Saksa LV seaduste eeskujul vastuvõetud Energiaseaduse parandus, mis paneb Eestis turgu valitsevale võrguettevõttele tuulest ja veejõust alternatiivselt toodetud elektrienergia ostukohustuse hinnaga, mis moodustab 90% kodutarbija põhitariifist, kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ei ületa 2% eelmisel aastal kasulikult tarbitud elektrienergia kogusest. Teiseks oluliseks teguriks on käibemaksuseaduse täiendamise seadus, mille kohaselt kuni 2006. aasta 31. detsembrini on tuule- ja veejõul toodetud elektrienergia käibemaksu määr 0%. Tänu nendele kahele otsusele ongi alanud ettevalmistused esimeste tuuleparkide rajamiseks Eesti lääne- ja looderannikule.
Kui arvestada, et käesoleval hetkel on kodutarbija põhitariif 0,90 EEK/kWh, millest 90% ehk tuulest toodetud elektri võrku müümise hind on 0,81 EEK/kWh, siis on Eestis tuuleelektrijaamade rajamine ilma riiklike või rahvusvaheliste fondide toetuseta seotud majandusliku riskiga. Milles seisneb see risk, millega peab arvestama välis- või kodumaine investor? Peamine riski põhjustaja on ebakindlus elektrihinna prognoosimisel ja kahtlus, et Riigikogu hakkab muutma monopoolse elektri suurtootja (NRG, Eesti Energia või mõni teise) survel praeguseid otsuseid (Energiaseadust). Ka pole selge, milliseks kujuneb alternatiivselt toodetud elektri hind peale seda kui alternatiivselt toodetud elektrienergia müügimaht ületab 2% piiri. Investeerida tuleb aga suuri summasid, näiteks 6 MW suuruse tuuleelektrijaamade pargi puhul sõltuvalt tuulejõuseadmete tüübist ja suurusest 96 kuni 120 miljonit EEK, mis ennast tagasi teenib alles 10 kuni 15 aasta jooksul. Suurema, 20 MW tuuleelektrijaamade pargi puhul on investeering ~380 miljonit krooni tasuvusajaga 11 aastat.
Teine oluline majanduslik takistus meie parimate tuulepiirkondade kasutusele võtmiseks on Saaremaa, Hiiumaa ja mandri lääneranniku kõrgepingevõrkude ebarahuldav seisund. Lisaks võrkude kehvale seisule on Eesti Energia piiranud tuuleelektrijaamade rajamist, rakendades muude maadega võrreldes erakordselt rangeid tehnilisi tingimusi. See raskendab Eesti ääremaades väiksema võimsusega (225 kuni 750 kW Bonus, Fuhrländer, Jacobs, Lagerwey, Neg-Micon, Nordex, Nordtank, Südwind, Tacke, Vestas jt. firmade) asünkroongeneraatoriga, lihtsamini hangitavate odavamate tuuleelektrijaamade paigaldamist, kuna nendele tüübikatsetuste põhjal väljaantud sertifikaadid ei sisalda kõiki Eesti Energia poolt nõutavaid andmeid. Ja loomulikult ei hakata ainult Eesti pärast uuesti korraldama tüübikatsetusi tuuleelektrijaamadele, millede tootmine asendatakse lähemal ajal suuremate, 1000 kuni 2500 kW seadmetega. Viimaste järele on aga suur nõudlus, mis tõstab hinda ja raskendab hankimist. Olnuks mõistlik lubada esimesed tuuleenergeetika alased kogemused saada siiski väiksemate seadmetega, mida on kergem hankida. Pealegi, kui investeerimisriski võtavad enda kanda välismaised, tuuleparkide rajamisega kogemusi omavad firmad. Eesti Energia ülesandeks peaks olema võrkude väljaehitamine Euroopa Liidu standarditele vastavaks, mida tuleb teha ka siis, kui tuuleelektrijaamu Eestisse üldse ei rajata. Kasulik oleks praegu tuuleelektrijaamadesse investeerimisest huvitatud firmadega sõlmida kokkulepped vajalike ülekandeliinide ühiseks väljaehitamiseks, kasutades selleks ka Euroopa Liidu abiprogramme. See oleks kasulik kõigile osapooltele: väheneksid Eesti Energia kulutused liinide väljaarendamiseks; elektri kvaliteet paraneb, kuna uuendatud liinide läbilaskevõime paraneb ja elektrit genereerivad lähedal asuvad moodsa automaatikaga varustatud tuuleelektrijaamad; investoritel avaneb võimalus rajada tugevate tuulte poolest tuntud Eesti saartele ja rannikule tuuleelektrijaamu. Ka vabariigi valitsus peaks olema huvitatud taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatootmise hajutamisest. Loota, et investorid maksavad kinni või ehitavad valmis uued liinid ja vahetavad välja oma aja üleelanud transformaatorid, on ekslik. Investori seisukoht on selge – tuulepargid ehitatakse sinna, kus kõik tingimused komplekselt võetuna on soodsamad. Eestis on küll väga head tuuletingimused, aga kui näiteks Lätis leitakse võimalusi looderanniku kõrgepingeliinide võrgu väljaehitamiseks, siis miks üldse investeerida Eestis tuuleelektrijaamadesse, kui siin tuuleenergeetika arengut ei soodustata?
Meil on levitatud arvamust, et tuule muutuva iseloomu tõttu tuuleelektrijaam halvendab nõrga elektrivõrgu tööd. See võis osaliselt kunagi nii olla vanemat tüüpi väiksemate asünkroongeneraatoriga tuuleelektrijaama puhul. Praegused välismaised kogemused muutuva sagedusega sünkroongeneraatori või kahekordse ergutusega moodsa asünkroongeneraatori, alaldi ja alalis-vahelduvvoolu muunduriga (invertoriga) tuuleelektrijaamade kasutamisel näitavad hoopis midagi muud. Kaasaegsete, hea automaatikaga varustatud tuuleelektrijaamade rajamine ääremaade nõrkade võrkudega aladele aitab elektri kvaliteeti seal hoopis parandada. Ei maksa unustada, et kaasaegse tuuleelektrijaama 40-80 m läbimõõduga kuni 25 tonni kaaluv tiivik koos generaatoriga on hooratas, mille pöörlemise kiirust pulsseeriv tuul nii kergesti mõjutada ei suuda.
Seni on Eestis ainukeseks üldisesse elektrivõrku töötavaks tuuleelektrijaamaks Taani Energiaagentuuri ~85% toetusega hangitud Genvind 150 kW Tahkunas Hiiumaal. Tahkuna tuuleelektrijaam tootis oktoobrist 1997 kuni maini 2001 (44 kuu jooksul) kokku 1,136 miljonit kWh, millest tulenevalt nimivõimsuse kasutustegur on 0,239. Teine, varem mujal kasutusel olnud 300 kW Nordtank tuuleelektrijaam on püstitatud Sõrve säärele, kuid pole seni veel saanud ühtsesse elektrivõrku ühendamiseks vastavat luba, peamiselt arusaamatuste tõttu ehitusloa hankimisel ja Eesti Energia tehniliste tingimuste mittetäitmise tõttu.
7. Tuuleelektrijaamas toodetava elektri omahind
8. Võimalik strateegia Eestis tuuleenergeetika arendamiseks
Eesti looduslikes tingimustes on taastuvatest energiaallikatest biomassi kasutamise kõrval suurima ressursiga tuuleenergia, eriti saartel ja rannikul. Seoses arenenud maade edusammudega tuuleenergia kasutamise valdkonnas, elektrienergia kallinemisega, vajadusega vähendada atmosfääri saastamist heitgaasidega ja raskustega ühtse elektrivõrguga ühendamata saarte energiaga varustamisel, on tuuleenergia kasutamise küsimused Eestis pidevalt päevakorras, kuid praktilised tulemused veel saavutamata.
Ilmselt on kätte jõudnud aeg Eesti energiapoliitika kujundajate tähelepanu suunamiseks kaugemale tänasest päevast, arendada laialdast arutelu loodust säästvate energiatootmisviiside kasutususelevõtmiseks, mis osaliseltki suudaksid lahendada Eesti energiaprobleeme siis, kui põlevkivi hakkab lõppema või kui tema maapinnale toomine majanduslikult pole enam otstarbekas. Normaalne oleks, kui Eesti energiapoliitika kujundajad alustaksid elektriliinide kaasajastamist ja euroopa normidele vastavaks viimist Saare- ja Hiiumaalt, Pärnu- ja Läänemaa rannapiirkondadest kui kõige perspektiivsematest tulevaste tuuleparkide asukohtadest, parandades sellega oluliselt nende ääremaade energiaga varustamist ja kindlustades sellega ka välis- ja kodumaiste investorite huvi rajada Eestis tuuleparke.
Oluliseks takistuseks meie parimate tuulepiirkondade kasutusele võtmisel on Saaremaa kõrgepingevõrkude halb olukord. Kuid tänu Riigikogus vastuvõetud kahele alternatiivenergeetika arengut mõjutavale otsusele, milledest oli juttu eespool, on alanud ettevalmistused esimeste tuuleparkide rajamiseks Eesti lääne- ja looderannikule, piirkondadesse, kus tuuletingimused on piisavalt head ja 110 kW või 35 kW kõrgepingeliin lähedal. Ka Eesti Energia tunneb koos Tallinna Tehnikaülikooliga huvi kahe katse-tuuleelektrijaama, 600 kW Enercon E-40/6.44 paigaldamise vastu Paljassaarele või mujale Tallinna lähedal, et saada otseseid tuuleelektrijaamade kasutamise kogemusi ja koolitada vastavat personaali.
Võimalik strateegia Eestis tuuleelektrijaamade rajamiseks on järgmine:
• Põlevkivielektrijaamad Narvas jäävad kandma elektrienergia tootmise baaskoormust;
• Elektrienergia tippkoormuste katmiseks rajatakse suuremate linnade juurde soojust ja elektrit koostootvad kombijaamad - biokütusel, looduslikul gaasil, kergel kütteõlil või põlevkiviõlil töötavad ja kiiresti käivituvad gaasimootorid või turbiinid, mis suudavad koos hüdroelektrijaamadega katta energiavajadusi tuulevaiksemal perioodil;
• Eesti loode- ja läänerannikule (Pakri poolsaar, Türisalu, Pärnu maakonna läänerannik) rajatakse esimesed 5…20 MW suurused piloot-tuuleelektrijaamad;
• Korrastatakse Saare- ja Hiiumaa kõrgepingeliinid, viiakse nad vastavusse Euroopa Liidu standarditega ja jatkatakse tuuleparkide rajamist neile saartele kui Eesti elektrivõrgu kaugematesse ja parimate tuuletingimustega piirkondadesse;
• Tuuleenergeetika arendamisel ääremaades kasutatakse ühtsesse elektrivõrku töötamisel selliseid tuulejõuseadmeid, mis on võimelised toetama nõrkade võrkude tööd;
• Alustatakse autonoomsete soojust ja elektrit tootvate väiksemate tuulejõuseadmete tootmist Eesti tööstuste baasil, mis on vahelüliks võrku töötavate suuremate tuulikute tootmisse juurutamisel ja tuuleenergia kasutamise populariseerimisel.
Toodud strateegiaplaan on juba mitu aastat olnud Tallinna Tehnikaülikooli Soojustehnika instituudi juurde loodud tuuleenergeetika grupi tegevuse aluseks. Käesoleval ajal on teostamisel Eestis rida tuuleenergeetika arendamisega seotud projekte, kus osalevad UNDP, Taani Energiaagentuuri, Taani, Saksa LV, Rootsi, Hollandi ja Soome teadusasutuste ja ettevõttetega koos Eesti ülikoolid, Eesti Energia ja Eesti ettevõtted.. Tähtsamad projektid on järgmised:
Peale nimetatud, juba käivitunud projektide, on veel Prangli projekt, millel aastaid tagasi oli olemas rahvusvaheliste organisatsioonide poolt tagatud täiemahuline finantseerimine, kuid puudu jäi tolleaegsete majandusministrite otsustavusest, kuni Soome ja Taani investorite kannatus katkes ja projekt lõpetati. Praegu planeerib Eesti Energia Prangli saare ühendamist mandri elektrivõrguga kõrgepingekaabli kaudu ja see on uuesti äratanud välisinvestorite huvi, kuna Prangli väga head tuuletingimused on tänu Soome Meteoroloogia instituudi ja Eesti Energiainstituudi poolt läbiviidud tuuleuuringutele hästi teada.
Eestis on käinud ja tuuleparkidesse investeerimise võimalusi uurinud veel: Rootsis tuuleparke omav kolme väiksema ettevõtte ühinemisel tekkinud VindGruppen, kes tunneb eriti huvi Saaremaale tuulepargi rajamisest; Ameerika-Saksa ühisettevõtte Enron (endine Tacke tehas, osteti ameeriklaste poolt) esindaja kes on olukorraga tutvunud ja läbirääkimisi pidanud Eesti Energias ja Majandusministeeriumis; Soome Pohjalan Voima ja ABB esindajad koos Hollandi tuuleelektrijaamu tootva tehasega Lagerwey tunnevad huvi tuuleparkide rajamise vastu Virtsu piirkonda, Eesti väikeettevõtjate huvi Sõrve säärele 2-3 MW ulatuses tuulejaamu rajada jne. Kui pooledki plaanidest realiseeruvad, on Eestis aastal 2005 töös ~25-30 MW tuuleelektrijaamu. Mida kõik ootavad, on selgus Eesti Energia suhtumises tuuleelektrijaamadesse. Kui Eesti Energia on valmis Pärnu maakonnas Tõstamaa ja Varbla vallas olemasoleva 35 kV liini ümber ehitama 110 kV-le, nagu eelläbirääkimistel on selgunud, siis tekib kindlus ka teistel. Peab aga silmas pidama, et üksikud tuuleelektrijaamad on võrreldes Narva 200 MW energiaplokkidega kääbused. Hoopis teine lugu oleks siis, kui Eesti Energia või mõni teine suurettevõte otsustaks ise tuult rakendada elektri tootmiseks ülekandevõrgu ääremaadel? Kui tekkib vajadus uute võimsuste järgi, tuleks uued võimsused paigaldada võrgu teise otsa, Saare- ja Hiiumaale ning rannikule, Pakri poolsaarele ja Pakri saartele tuuleelektrijaamade näol. Kui kasutada 2,5 MW võimsusega tuuleelektrijaamu, tuleks ühe 20 MW tuuleelektrijaama jaoks paigaldada 8 seadet, et nimivõimsuse kasutusteguri 0,25 puhul vastaks projekt 5 MW täisvõimsusel töötavale energiaplokile.
Kuidas selline project end majanduslikult õigustab? TTÜ Soojustehnika instituudis läbiviidud majanduslikust kalkulatsioonist selgus, et 20 MW suuruse tuuleelektrijaamade kompleksi rajamine Eesti saartele ja rannikule läheb kokku maksma orienteeruvalt 368,75 miljonit krooni. Kui investori omakapitali osalus on 20% ehk 71,2 miljonit krooni (1,5% kasumi ja 5% amortisatsiooniga), siis vajaliku pangalaenu suurus on 284,675 miljonit krooni. Kui 5% intressiga laenu kestvus on 10 aastat ja ekspluatatsioonikulud koos kindlustusega moodustavad 0,5 % tuuleelektrijaamade maksumusest ehk 1,475 miljonit krooni aastas, siis kujuneb 20 aasta keskmiseks omahinnaks tuulepargis 536 krooni MWh kohta. Omahinna (eritootmiskulude) väärtuste kulgemine aastate lõikes on toodud joonisel 2. Tuulepargi toodanguks on arvutustes hinnatud 45 GWh aastas. Kaheksa betoonist torniga tuuleelektrijaama ehitamine aitab suurendada tööhõivet Eestis ja pakub ka peale valmissaamist piirkonna elanikele töökohti. Saare- ja Hiiumaa läänerannikud on lindude pesitsuspaigad. Seepärast tuleb algusest peale arvestada, et tuulepargid rajatakse kaldast kaugemale, väljaspoole linnukaitsevööndit. Ja selleks ajaks, kui Saare- ja Hiiumaa elektrivõrgud on viidud vastavusse Euroopa normidele, on meil juba Paldiski lähistel töötava tuulepargi kogemused, sest üks vaadeldud kompleksist on juba valmis.
9. Eesti tuuleenergeetika arendusprogramm aastateks 2002 kuni 2010
3.1.1.1 Alljärgnev on üks võimalik variant tuuleenergeetika arendamiseks Eestis ja on toodud siin diskussiooni alustamise lähtekohana.
3.1.1.2 Tuuleenergeetika arendamine Eestis peaks toimuma järk-järgult, paraleelselt kulgevate etappide kaupa:
1. etapp – aastatel 2002-2004 valmivad mandri lääne- ja looderannikul esimesed 5-20 MW suurused piloot-tuuleelektrijaamad, mida finantseerivad mitmed erinevad investorid ja kus kasutatakse mitmeid erinevat tüüpi tuuleelektrijaamu, eeldavalt toimub Virtsu-Audru 35 kV kõrgepinge ülekandeliini ümberehitatus 110 kV-le koos vajalike liitumispunktide rajamisega Tamba, Tõstamaa ja Pootsi piirkonda. Rajatakse järgmised tuuleelektrijaamade pargid:
• Pakri poolsaarele Paldiski lähistele kaheksast 2,5 MW Nordex N-80 tuuleelektrijaamast koosnev tuulepark - investorid Taani firma Global Green Energy, tehas Nordex, Euroopa Liidu V Raamprogramm (”Estonia 20 MW Wind”) ja Paldiski linn (maavaldaja). Pargi installeeritud võimsus on 20 MW, eeldatava kasutusteguri 0,25 puhul on aastatoodang 43,8 GWh. Pargi asukohas on teostatud tuulemõõtmisi 40 m mõõtemastiga alates oktoobrist 2000 ja on alustatud projekteerimist;
• Varbla valda (Pärnumaal) Tamba piirkonda neljast 1,5 MW Südwind S-70 tuuleelektrijaamast koosnev tuulepark – investor Saksa LV firma Ostwind. Pargi installeeritud võimsus on 6 MW, eeldatava kasutusteguri 0,24 puhul on aastatoodang 12,6 GWh. Pargi asukohas on teostatud tuulemõõtmisi 40 m mõõtemastiga alates novembrist 2000 ja on alustatud projekteerimist;
• Harku valda (Harjumaal) Türisalu pangale (endisse raketibaasi) 20 MW tuuleelektrijaamade park – investor Taani firma Global Green Energy koos tütarfirmaga AS Tuulepargid. Eeldatava kasutusteguri 0,24 puhul on aastatoodang 40,3 GWh. Pargi asukohas on teostatud tuulemõõtmisi 40 m mõõtemastiga alates oktoobrist 2000;
• Tõstamaa valda (Pärnumaal) Lao
2. etapp – aastatel 2003-2006 toimub Saaremaa ja Hiiumaa kõrgepinge ülekandeliinide ümberehitus 110 kV-le, arvestusega rajada järgmise 10 aasta jooksul Saaremaale kuni 100 MW ja Hiiumaale kuni 50 MW ulatuses tuuleelektrijaamu, millede energiavood kulgevad üle Kuivastu-Virtsu ja Hiiumaa-Saaremaa või Hiiumaa-Vormsi-Noarootsi merekaablite mandri kõrgepingevõrku;
Kirjandus
1. Statistics. New Energy No 4 / August 2001, p. 36.
2. International. Neue Energie Nr. 5 / Mai 2001, S. 76.
3. Potenziale ohne Ende. Neue Energie Nr. 8 / August 2001, S. 18-19.
4. Aktuell. Neue Energie Nr. 8 / August 2001, S. 22.
5. Frankreich setzt auf Mindestpreise. Neue Energie Nr. 8 / August 2001, S. 19.