Sunday, October 11, 2009

Sandor Liive: praegune üliodav elekter on mõne aasta pärast minevik

Sandor Liive: praegune üliodav elekter on mõne aasta pärast minevik (1)

27. august 2008 00:00
Teade



Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul kasvab elektri hind viie aastaga kahekordseks ning praeguse hinna põhjal investeerimisotsuseid teha oleks vale.


Tegutsete igasugu tuumaprojektidega Leedus ja Soomes. Kuid kas Eestisse


oleks vaja tuumajaama või mitte?



Arvestades fossiilsete kütuste lõppemist ning karmi CO2 poliitika jätkumist,


on tuumaenergia majanduslikult atraktiivne. Eesti oma tuumajaam on


pikaajaline unistus, millega peab tegelema. Unistama peab! Aga see pole see,


mis annab homme elektrit. Selle esimene võimalik tähtaeg oleks 2025 või


isegi pigem hiljem.



Tuumaenergiaportfelli saamiseks tuleb midagi teha. Kuid kui vaadata neid


kolme võimalust ­ Leedu, Soome või Eesti jaam ­, siis mitte midagi ei liigu.


Miks?



Leedus on ikkagi projekt liikumas. Kuid võib öelda jah, et viimase


pooleteise aasta jooksul ei saa rahul olla investorite ehk Eesti, Läti,


Leedu ja Poola omavaheliste kokkulepetega.


Aga sel nädalal peaks avalikustatama Leedu jaama keskkonnamõjude hinnang,


mis tähendab, et selles osas saabub selgus juba kohe. Lisaks on Leedu


vahepeal tegelenud oma rahvusliku investori taasloomisega. Ma ei ole rahul


Leedu projekti tempoga, aga ei saa öelda, et projekt oleks surnud.


Põhiküsimus on praegu see, kui suure jaama sinna teha saab.



Kuid küsimus on ikka, mis saab. 2016 tuleb Eesti Energial vanad


põlevkivikatlad kinni panna. Samas Leedu projekt venib ja soomlased meid


kampa ei taha.



Eesti Energia tegeleb praegu väga tõsiselt tuleviku energiaküsimustele




lahenduste otsimisega. Vastus ei ole ainult tuumaenergias, põlevkivis või


taastuvates energiaallikates, vaid kõigi energialiikide õiges koosluses.


Tuumaprojekt on pikaaegne projekt. Ja selle poole tuleb püüelda, eriti


arvestades Euroopa Liidu kliimapoliitikat, mis ei näita leebumise märke.


Kuid tuumaenergia pole Eesti elektrimajanduse lahendus aastal 2016.


Kui me räägime aastast 2016, siis on see müüt, et osa katlaid tuleb kinni


panna. Siis jõustub EL-i suurte põletusseadmete direktiiv, mis seab


piirangud suurte põletusseadmete väävli- ja lämmastikuheitmetele. Ja sellele


Narva elektrijaamade vanad plokid ei vasta, kuid nad on võimalik vastavusse


viia. See ei pruugi olla veel piisav, sest vanad plokid on ikkagi vanad.


Ainuke asi, mida me saame kolme-nelja aastaga juurde teha ning mis on meie


kontrolli all, on põlevkiviplokid.


Meil on detailplaneering Narvas lõpufaasis ja saame katlaid juurde ehitada.


Eesti riikliku varustuse seisukohast on see ainuke lahendus, mida me selles


ajahorisondis saame juurde teha.


Ja loomulikult tuuleenergia. Oleme suurim taastuvenergia arendaja Eestis.


Järgmisel aastal valmib Baltimaade suurim tuulepark Aulepas ja kavas on juba


mitmed uued projektid näiteks suur tuulepark suletud tuhaväljale Narva


lähistel. Võin kinnitada, et tuuleenergial on Eesti tulevikuenergias oma


väga kindel koht.



Leedu tuumaprojekti juures paneb muretsema kohe algav periood, kus 100%


sealsest elektrist tuleb neil toota Vene gaasist. See juhtub aasta pärast,


kui neil tuleb Ignalina vana jaam kinni panna. Kas teid ei pane Leedu


projekti suhtes kahtlema võimalus, et venelased hakkavad Leedu otsuseid


tulede vilgutamisega mõjutama?



Uue tuumajaama valmimiseni jääb tõepoolest umbes kümne- aastane vahe. Samal


ajal pole Leedus võimsuste puudujääki, elektrijaamu on neil küll. Ning kui


Vene gaasi ei peaks olema, siis on neil jaamadel reservkütuse kasutamise


võimalus. Näiteks masuut. Kuid jah, see on väga kallis.


Mis puutub sõltuvusse Vene gaasist, siis see on ju paljuski see, mis


innustab uut tuumajaama ehitama. Need Leedu poliitikud, kes ikkagi ei taha


Vene gaasist sõltuda, soovivad ehitada uue tuumajaama.


Kindlasti on ka jõudusid, kes üritavad seda destabiliseerida. Kas või kõik


need jutud Kaliningradi tuumajaamast, millest mina loen küll välja, et see


on mõeldud selle projekti õõnestamiseks.



Aga mis on siis elektri hinna perspektiiv lähiajal? Meil on siiani


Euroopa kõige odavam elekter, kuid aastast 2013 on tulemas CO2


kvoodioksjonid ja turu vabanemine. Lätis tõusis elektri hind sel aastal 40%,


Leedus tõuseb see Saksamaa tasemele.



Praegu on Eesti veel ainukesena EL-is suletud turg. Elektri hind on


arvutatud vanade elektrijaamade puuduvate kapitalikulude pealt ja CO2 saab


ka veel tasuta. Praegu on meie elektri hind suurusjärgus 30 eurot


megavatt-tund. Kui me võtame näiteks Nordpooli (Põhjamaade ühine


elektriturusüsteem ­ toim), siis seal on elektri hind 55­75 eurot.


Meil pole mingit põhjust arvata, et pikaajaliselt on meil võimalik omada


Euroopa keskmisest elektri hinnast kaks korda odavamat energiat.



2013 on turu avanemise tähtaeg. Samal ajal võivad rakenduda täie rauaga


ka kvoodioksjonid. See saab vist valus olema?



See on koht, kus poliitikategijad peaksid otsustama. 1. jaanuar 2013 on


maagiline kuupäev. Toimub turu avanemine ja tulevad CO2 oksjonid. Kui me


räägime majandusest, siis on alati parem, kui muutused toimuvad mingi aja


jooksul ja majandus saab kohaneda. Praeguse kava järgi aga toimuvad just


sellel kuupäeval väga suured muutused.


Kõik Eesti elanikud ja ettevõtted saavad praegu suletud turu hinnast võtta


maksimumi, kuid nad peaksid seda teadlikult tegema. Investeerimisotsuseid


selle hinna pealt teha ei saa. Kõik arvutused näiteks investeeringute kohta


tootmiseks tuleb teha ikka hoopis teise elektri hinna pealt. Praegu ei tohi


teha majanduses selles mõttes valesid otsuseid, sest viie aasta pärast


ollakse olukorras, kus on turuhind.



Mingil hetkel oli Eesti Energial kvooti jalaga segada ja seda müüdi


miljardite eest. Kui lugeda riigile viimastel aastatel makstud dividendid


kokku, siis on seda umbes sama palju, kui kvoodi müügi eest saadi. Kas seda


raha poleks siiski pidanud investeerima CO2 heitmete vähendamisse või


taastuvenergiasse?



Ega see kvoodimüük pole mingi patt. 2005­2007 me vaatasime, kuidas rohkem


teenida. Kas kvooti müües või elektrit tootes. Siis me jätsime osa


ekspordidiile ära ja tekkis kvoodi ülejääk. Seega olid ka suurepärased


tulemused ning mis saab olla ühele äriettevõttele suurem au, kui oma


omanikule dividendi maksta. Omanikul oli raha vaja, meil raha oli. See on


äriliselt täiesti normaalne. Omaniku soov on püha: tahtis dividendi, sai


dividendi.


Meil pole dividendi maksmise tõttu ükski investeering tegemata jäänud.


Aulepa tuuleparki panime miljard krooni ja asi läheb. Narvas hakkame ka


biokütust lisama.


Mõnes mõttes võiks isegi öelda, et ettevõttele liiga palju raha kätte jätta


pole ka kõige mõistlikum. Kuid nüüd hakkab kujunema nii, et selle aasta


lõpuks hakkab meil sellest müügist tekkinud reserv otsa saama.

No comments: