Wednesday, October 21, 2009

SA Regionaalsed Energiakeskused









AUDRU VALLA

ENERGEETIKA ARENGUKAVA
















PROJEKTI JUHT: AADU VARES












2004


Audru valla energiakava 4
Tutvustuseks: 4
A Energeetikasüsteemide ülevaade, tehniline olukord ja tehnilised parameetrid (kaugküttesüsteemid, individuaalküttesüsteemid, elektri jaotusvõrgud). 6
1. Ülevaade omavalitsuse arengukavast ja arengusuundadest Error! Bookmark not defined.
Ettevõtlus Error! Bookmark not defined.
Elamu- ja kommunaalmajandus Error! Bookmark not defined.
2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandilt 7
3. Energeetika sektorisse teostatud investeeringud 9
3. Katlamajad 9
4. Soojusvõrgud 10
5. Soojustarbijad 10
6. Elektri alajaamad 11
7. Elektritarbijad 12
8. Kohalike kütuste (turvas, puit, puidujäätmed) kasutamisvõimalused. 15
B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete analüüs ja süstematiseerimine (ajaperioodiks 1999-2003) 20
1. Soojustarbijad 20
2. Elektri tarbimine munitsipaalasutustes 25
C. Kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate energeetika tehnosüsteemide kaardistamine. 29
1. Soojustrassid 29
2. Elektri süsteemid 29
3. Võimalik tuulepargi rajamise piirkond 32
4. Gaasitrassi perspektiivne asukoht Pärnu maakonna planeeringu järgi ja planeeritav elektri ja soojuse koostootmise jaam Audrus 33
D. Kaugküttesüsteemide ja soojustarbijate gruppide poolt tarbitavad kogused ja soojuskoormusgraafikud. Elektritarbimise iseloomustus. Tarbitava soojuse koguse prognoos. Kütuse ja energia hindade prognoos. 34
1. Tarbitava soojuse kogused ja soojuskoormusgraafikud olemasolevatele kaugküttesüsteemidele. 34
2. Tarbitava soojuse kogused ja soojuskoormusgraafikud soojustarbijate gruppidele (vaadeldakse juhuks kui planeerida Audrusse elektri ja soojuse koostootmisjaama) 34
3. Soojustarbimise prognoos võimalikule perspektiivsele kaugküttesüsteemile arvestades võimalikku koostootmisjaama planeerimist 36
5. Kütuse ja energiahindade prognoos. 37
Poliitilised ja makroökonoomilised tendentsid 37
MAKSUPOLIITIKA 39
Euroopa Liidu energiapoliitika 42
6. Elektri tarbimine ja võimalik tuulepargi rajamine. 47
E Soojusvarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finants-majanduslikud ja keskkonnakaitselised aspektid. 48
1. Üleminek kaugküttelt lokaalsele küttele 48
2. Üleminek lokaalselt küttelt kaugküttele (uue kaugküttesüsteemi rajamine) 50
3. Kombineeritud soojuse- ja elektri tootmine 52
F. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks 55
Õliküttele üleminek munitsipaalasutustes (alternatiivsete kütuste analüüs) 55
Elektri ja soojuse koostootmise rajamise võimalused kasvuhoonete baasil 56
Elamute individuaalse kütmise mõju elanikele ja ümbritsevale 56
G. Elektri jaotusvõrkude edasine areng. (Arvestades võimaliku tuulepargi ja võimaliku koostootmise jaama ning uute tarbijatega). 58
H. Energiasäästu meetodite rakendamine 59
1. Energiasääst elamutes 60
2. Energiasääst soojusenergia tootmisel, edastamisel ja jaotamisel 65
3. Munitsipaalhoonete energiasäästuprogramm 67
4. Energiasäästu alane selgitustöö kohaliku omavalitsuse tasandil 67
I Pika-ajaline energeetika arengukava ja soovitused kohalikule omavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks 69
1. Kohaliku omavalitsuse energeetika arengukava. Soovitused erinevate piirkondade edasiseks arenguks energeetika seisukohalt. 69
2. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks kohaliku omavalitsuse tasandil. 71
Lisa 1. Audru Keskkooli soojustrasside skeeem 72
Lisa 2. Perspektiivsete suurte elektritarbijate asendiskeem. 73



Audru valla energiakava

Tutvustuseks:
Audru vald asub Pärnumaal, vahetult Pärnust läänes, omades naabritena lõunast Tõstamaa, läänest Koonga ja Halinga ning põhjast Lavassaare ning Sauga valda. Audru valla pindala on 379 km². Valla 25 külas ja alevikus elab üle 5000 inimese. Tihedalt on asustatud lisaks Audru alevikule ka Pärnu lahe kallas, kus asuvad Lindi ja Liu külad. Suuremad külad on veel Jõõpre, Papsaare, Ahaste, Kõima, Põldeotsa. Valda läbib Pärnu-Lihula maantee, millelt lähtuvad Tõstamaa ja Lavassaare maanteed.

Audru vald on kui loodud puhkuseks ja loodusturismiks. Pärnust vaid 6 km, Audru alevikust 1,5 km kaugusel asub tuntud suvitus- ja supluskoht Valgerand, mis on nime saanud pika lõunasse avaneva valge liivaga rannariba järgi. Siin tegutseb rannakohvik ja suur kämping kõrges sanglepikus. Rannaluiteid katab ilus männimets. Veidi Pärnu poole jääb uhke “Villa Andropoff” hotellide, konverentsisaali, restorani ning luksusliku sauna-basseinihoonega. Audru jõe vastaskaldal paikneb “Kullimänniku” kämping, mis lisaks puhkamisvõimalustele pakub ajaloolist hõngu pukktuuliku teenustega.
Vallal on merepiiri 23 km. Kalarikka Pärnu lahe väärtuslikumad püügiobjektid on koha, ahven, vimb, räim ja angerjas. Minevikus oli olulisel kohal hülgeküttimine. Valgerannast lääne poole jääb roostikukaitseala ja 2000 ha suurune poldriala, mis on pesitsus- ja läbirändepaigaks paljudele linnuliikidele. Mere ääres Saulepas asub Sassi talu, kus pakutakse ratsutamisõpetust ja ratsamatka võimalust.
Valla lõunaosas asuvad Lindi ja Liu kalurikülad, siin on väikesed sadamad. Tõstamaa teest läände jääb Lindi sookaitseala. Lindil, Sarnakõrtsi ja Ojako turismitalus saab ööbida, supelda ja paadiga sõita. Lius tegutseb osaühing “Liu Paat”, mille põhitegevusalaks on paatide ehitus.
Valla elamufondi (seda haldab vallaettevõte “AUVEKA”) kuuluvad ela¬mud, mis on üle tulnud endiste sovhooside ja kolhooside elamufondist, on käesolevaks ajaks erastatud. Elamute sanitaar¬tehni¬line olu¬kord rahuldav.
Elamute üldpind on Audru vallas 123 932 m2, mis teeb ca 22 m2 ühe elaniku kohta.

Audru katlamaja viidi puiduküttele,alates 1996.a. lõpetas oma tegevuse, kuna see on majanduslikult ebarentaabel. See¬tõttu on elamute küte Audrus üle viidud maja¬sisestele katlatele ja osalt korterite kaupa “pioneer” pliitidele. Ka mujal vallas on enamjaolt kasutusel maja¬sisesed katlad.

Pärnu maakonna ettevõtete registri järgi on Audru vallas registreeritud 128 ettevõtet (neist välisosalusega 4 ettevõtet).
Suurimad ettevõtted või firmad on AS " Audru Karus¬looma¬kasva¬tus", AS "JAPS" M.V.M., AS "Reiden Pot¬sepa", OÜ “Audru Mõis”, OÜ "Liu Paat", OÜ VALMOS, AS Andropoff, OÜ Rehe Trans jt.
Audru vallas asuvad mitmed suured ja edukad talud ning terve rida väiksemaid talusid. Suuremad põllumajanduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted on OÜ "Audru Mõis", OÜ KAMPEN, OÜ Põhara Suurtalu, OÜ Kullasaare Talu.
Kalandus toimib Liu ja Lindi sadamate baasil.
Mets on üks Audru valla märkimisväärseim loodusvara. Metsamaad on Audru vallas kokku ca 10,9 tuhat ha. Vallas olevaid metsi haldavad Tammiste ja Audru metskonnad (kokku ca 5,7 tuhat ha) ja talupidajad (kokku ca 0,7 tuhat ha). Üle¬jäänud metsad pole hetkel otseselt kellegi halduses.

Energeetika arengukava koostamisel käsitletakse järgmisi:
Asulaid:
Audru, Kõima, Jõõpre, Ahaste, Lindi, Liu, Kihlepa ja Papsaare
ja munitsipaalasutusi:

Audru keskkool , Jõõpre põhikool, Lindi lasteaed-algkool, Aruvälja lasteaed-algkool, Jõõpre Vanuritekodu, Audru aleviku spordikeskus, Mõisa valitseja maja (muuseum-raamatukogu), Audru valla kultuurikeskus (endine viinavabrik), Lindi rahvamaja, Kõima külakamber, Jõõpre rahvamaja, Aruvälja rahvamaja, Kihlepa rahvamaja, Sangamäe seltsimaja, Audru lasteaed, Audru tervisekeskus, Audru Vallamaja.





A Energeetikasüsteemide ülevaade, tehniline olukord ja tehnilised parameetrid (kaugkütte¬süsteemid, individuaalküttesüsteemid, elektri jaotusvõrgud).

1. Ülevaade omavalitsuse arengukavast ja arengusuundadest
Ettevõtlus

Pärnu maakonna ettevõtete registri järgi on Audru vallas registreeritud 128 ettevõtet (neist välisosalusega 4 ettevõtet). Ettevõtetest 9 olid aktsiaseltsid, 19 majandusühingud, 22 tulundusühistud ja 1 munitsipaalettevõte.

Suurimad ettevõtted või firmad on AS "ETK Audru Karus¬looma¬kasva¬tus", AS "JAPS", AS "AUDRU", AS "Reiden Pot¬sepa", OÜ “Audru Mõis”, AS "Liu Paat", AS "Motell Valge¬rand", AS "Valge¬ranna", AS "Nurmiko-Kaisa" jt.
Põllumajandus

Audru vallas asuvad mitmed suured ja edukad talud ning terve rida väiksemaid talusid. Talude üldarv on hetkel 200 ringis.

Suuremad põllumajanduse valdkonnas tegutsevad ettevõted on OÜ "Audru Mõis", AS "Kõima Vili", OÜ "Heter", jt.

Kalandus

Kalandus toimib Liu ja Lindi sadamate baasil.
Metsamajandus

Mets on üks Audru valla märkimisväärseim loodusvara. Metsamaad on Audru vallas kokku ca 10,9 tuhat ha. Vallas olevaid metsi haldavad Tammiste ja Audru metskonnad (kokku ca 5,7 tuhat ha) ja talupidajad (kokku ca 0,7 tuhat ha). Üle¬jäänud metsad pole hetkel otseselt kellegi halduses.
a) tööstuse areng
b) põllumajanduse areng
c) elamumajanduse areng; uued ehitised
Elamu- ja kommunaalmajandus

Valla elamufondi (seda haldab OÜ Auveka) kuuluvad ela¬mud, mis on üle tulnud endiste sovhooside ja kolhooside elamufondist. Hetkel on erastatud ca 85% korteritest. OÜ Auveka andmetel on enamuse elamute sanitaar¬tehni¬line olu¬kord rahuldav.

Elamute üldpind on Audru vallas 123 932 m2, mis teeb ca 22 m2 ühe elaniku kohta.
Katlamaja

Audru katlamaja oli üle viidud puiduküttele, kuid hakk¬puitu ei kasutata, kuna see tundus majanduslikult ebarentaabel. See¬tõttu on elamute küte Audrus üle viidud maja¬sisestele katlatele ja “Pioneer” pliitidele korterites. Ka mujal vallas on enamjaolt kasutusel maja¬sisesed katlad. Katlamaja on ümber ehitatud spordikeskuseks.

Veevärk, kanalisatsioon ja puhastusseadmed

Veevärki ja kanalisatsiooni haldab Vallaettevõte OÜ Auveka . Olu¬korda on nad ise hinnanud rahuldavaks. Probleeme on eelkõige Audru piirkonna joogivee raua- ja Jõõpre piirkonna fluori¬sisaldusega.

Biopuhastid on Audrus (osaliselt olnud hooldamata, vajavad uuen¬damist või alternatiivlahendusena heitvete suunamist Pärnu puhas¬tusseadmetesse), Karusloomakasvatuses, Audru kooli juures, Põlde¬otsal, Jõõpres, Ahastes, Kõimas.
Prügimajandus

Audru vallas ei ole ühtegi prügi mahapanekupaika. Prügi veoks sõlmitakse vastavad lepingud.


2. Energeetika juhtimine omavalitsuse tasandilt

Kuna sisuliselt on lõpetatud kaugkütte süsteemide töö ja valla valdustes pole elektrivõrke, siis sisuliselt energeetikaettevõtteid pole ja ka juhtimist omavalitsuse tasandil ei toimu. Toimub vaid omavalitsuse halduses olevate sotsiaalobjektide (koolid, lasteaiad, kultuurimajad, raamatukogud, hooldusasutused) haldamine-majandamine ja asulate tänavavalgustuse majandamine-juhtimine. Munitsipaalasutuste katlamajad, mis on köetavad kerge vedelkütusega, on antud hooldada kõik ühele firmale, mille kohta on sõlmitud leping.
Omavalitsuse omandis või kontrolli all olevate energeetikaettevõtete juhtimine
Nagu juba eespool mainitud tegeldakse vaid munitsipaalasutuste energeetika probleemidega. Neid aga on vallas suhteliselt palju:
• Audru keskkool ,
• Jõõpre põhikool,
• Lindi lasteaed-algkool,
• Aruvälja lasteaed-algkool,
• Jõõpre Vanuritekodu,
• Audru aleviku spordikeskus,
• Mõisa valitseja maja (muuseum-raamatukogu),
• Audru valla kultuurikeskus (endine viinavabrik),
• Lindi rahvamaja, Kõima külakamber,
• Jõõpre rahvamaja,
• Aruvälja rahvamaja,
• Kihlepa rahvamaja,
• Sangamäe seltsimaja,
• Audru lasteaed,
• Audru tervisekeskus,
• Audru Vallamaja.
Kõigi nende asutuste kohta peetakse kuluarvestust ja organiseeritakse remondi-rekonstrueerimistöid.
Koostöö teiste energeetikaettevõtetega

Vallal on tihe koostöö Eesti Energiaga. Samuti loodetakse maagaasi torustiku jõudmist Pärnusse ja Audrusse – käivad eelläbirääkimised Eesti Gaasiga ja plaanitakse koostootmisjaama rajamist, mille soojusenergia tarbijateks oleksid rajatavad kasvuhooned ja ujula ning spordihoone. On algatatud tuulepargi rajamiseks detailplaneering Põldeotsa piirkonda.



3. Energeetika sektorisse teostatud investeeringud
a) Investeeringute liik ja maksumus ning finantseerimise allikad

Kuna vallas on võetud suund lokaalküttel, siis siinkohal saame tuua investeeringud, mis on viimastel aastatel tehtud munitsipaalasutuste kütmiseks.

b) hinnang teostatud energeetika investeeringute tulemustele
Omavalitsus on rahul tehtud investeeringutega. On saavutatud automatiseeritud kütmine ja seega ei sõltu nende töö kvaliteet enam katlakütja suvast ja kvalifikatsioonist. Kõik vedelkütuse katlamajad omavad hoolduslepingut ühe ja sama firmaga.

3. Katlamajad
Kuna tsentraalkatlamajad puuduvad, siis siinkohal toome ära munitsipaalasutuste katlamajad ja nende kütmisviisid

Kuna katlamajade iga ei ületa 5 aastat, siis ka nende seisukord on hea ning seadmete töö korralik.


4. Soojusvõrgud
Audru vallas soojustrassid puuduvad välja arvatud keskkooli oma territooriumil katlamajast kooli. Soojusvõrk on maa-aluses kanalis ja 1997 aastal vahetati 105 m lõigul katlamajast koolini isolatsioon ja korrastati drenaaž. Torustik on neljatoruline:
Küte alates 2xDN219 ; 2xDN108; 2xDN 89; 2xDN 70 ja 2xDn 50.
Sooja vee torud on DN 125; DN50; DN 40 ja DN 32.
Sooja vee tsirkulatsiooni torud: DN80; DN40; DN32 ja DN 25
Kokku trassi pikkus umbes 250 m.

5. Soojustarbijad

a) Munitsipaalasutuste nimekiri koos soojustarbimise näitajatega:


Siinkohal toome sama graafikuna, et tajuda aastate lõikes muutusi ja näha tarbimiste suuruste võrdlust:
J

6. Elektri alajaamad
Elektrivõrk jaguneb kandevõrguks (Audru valla territooriumil 110 kV) ja jaotusvõrguks (35, 15, 10 kV). Piirkonna toite¬ala¬jaam (110/35 kV) paikneb Audrus. Seoses Jõõpre tee algul paikneva tööstuspiirkonna üha suureneva elektri tarbimisega on päevakorral võimalik toitealajaama (110/35 kV) rajamine (üleviimine) sellesse piirkonda.
On algatatud detailplaneering Põldeotsa piirkonda 20 tuulikule prognoositud võimsusega 1…3 MW. Vajalik oleks koostada ka detailplaneering tuulegeneraatorite paigaldamiseks Liu piirkonda, aga seda ilmselt koostöös Tõstamaa vallaga, sest maakonnaplaneeringus antud perspektiivne tuulepargi ala selles piirkonnas jääb suures osas Tõstamaa valda. Seoses tuuleparkide rajamisega tuleks Audru – Pootsi – Tõstamaa – Virtsu 35 kV liin ümber ehitada 110 kV liiniks.

7. Elektritarbijad
a) elektritarbijate ja tarbijate gruppide nimekiri koos tehniliste andmetega
Siinkohal on tabelis toodud munitsipaalhalduses olevate elektritarbijate nimekiri koos nende tehniliste andmete ja elektri tariifidega:


Järgnevas tabelis on toodud elektritarbimised:


Sama rahalises väljenduses:

Perspektiivsed suuremad elektri tarbijad on tööstuspiirkonnas Jõõpre tee algul ja üha laienevas (planeeritud 1000 krunti 15 aasta jooksul) Papsaare elamute rajoonis Pärnu linnast kuni Audruni. Vaata ka piirkonna kaarti töö lisas.

8. Kohalike kütuste (turvas, puit, puidujäätmed) kasutamisvõimalused.

Puit
Pärnumaa metsasus on vabariigi keskmisest suurem. Metsarikkamad on Kagu-Pärnumaa ja Edela-Pärnumaa. Esindatud on kõik metsakasvukohatüübid. Pärnumaa korraldatud metsamaa pindala on Pärnu Metsaameti andmetel 232,2 tuh ha sh. korraldatud puistuid 148,2 tuh ha, millele lisaks on puude ja põõsastega kaetud nn. korraldamata metsaga alasid. Ligikaudu pool metsadest on riigimets. Riigimetsade puidutagavara on 20,3 milj tm, pindala 114,2 tuh ha (1997). Erametsa ja muud metsaga maad on 116,6 tuh ha (1997). Metsade raie intensiivsus on kõrge (riigimetsades 4,60 tm/ha ).
Mets on üks Audru valla märkimisväärseim loodusvara. Metsamaad on Audru vallas, mille kogupind on 379 km2, kokku ca 10,9 tuhat ha. Vallas olevaid metsi haldavad Tammiste ja Audru metskonnad (kokku ca 5,7 tuhat ha) ja talupidajad (kokku ca 0,7 tuhat ha). Üle¬jäänud metsad pole hetkel otseselt kellegi halduses.
Pärnumaa küttepuidu bilanss 2003 aastal (Peeter Muiste) näitab, et ressursist, mis oli 4 PJ oli kasutatud 2 PJ, seega on bilanss positiivne, ehk kasutamine oleks võinud olla poole suurem. Sama autori prognoosi kohaselt aga aastaks 2030 muutub olukord kardinaalselt ja selleks ajaks Pärnumaal tarbimine ületaks juba veidi ressurssi. Teiste sõnadega kui täna hinnatakse Eestis tervikuna küttepuude ja raiejäätmete varusid ligi 5 miljonit m3 , siis aastaks 2030 on alles vaid umbes 2,3 miljonit m3.10 aasta pärast aga ennustatakse metsa raieküpseks saamise tippu ja edaspidi langust.
Selline kohaliku ja kogu Eesti puitkütuse prognoos aga tähendab vähe Audru valla jaoks, sest on muud tegurid, mis kättesaadavust ja hinda mõjutavad. Esiteks mõjub Pärnumaal hinda tõstva faktorina sadama lähedus, teiseks teguriks on aga puidutööstuste rohkus piirkonnas, mis võiksid küll anda jäätmeid kütuseks, kuid üha enam muutuvad jäätmed defitsiidiks, sest neis on võimalik toota näiteks puitlaastplaate ja isegi saepuru muutub defitsiidiks, sest sellest toodetakse pelletit, mis eksporditakse peaaegu täielikult.
Probleemid on ka veel selles, et riigimetsa kasutamine põhineb riigihankel, suuremad tarbijad kasutavad aga kütusena puidutööstuste jäätmeid. Puidutööstused aga on metsaostul kõvad konkurendid katlamajadele. Seoses viimasel ajal jäätmete vääristamise ja üha suureneva ekspordiga, tuleb täna puutuda kokku jäätmete hinnatõusuga ning tulevikus, kui jäätmete hind tõuseb edasi, siis tõusetub päevakorda ka nn. metsa-hakke kasutusele võtmine. Samuti on ka Pärnu linnas puitkütuse tarbijaid, st. kütusevajadust piirkonnas puhul vaadelda eraldi ei ole mõtet . Väikesed tarbijad saavad aga oma küttepuu lähi-piirkonnast ja selleks teda seal jätkub. Metsaraie edasisel intensiivistumisel tuleks aga enam tähelepanu pühendada metsa taastamisele, aga see pole käesoleva töö teema.

Momendil on Eesti erilises olukorras (energia ja saastemaksude-tasude osas) naaberriikide hulgas. Seoses sellega ei ole peamine küttepuu ressurss, kuivõrd selle hinnad meil ja naaberriikides ning suured erinevused poliitikas kohaliku kütuse eelistamisel erinevate riikide puhul. Seoses Taanis-Rootsis taastuvenergeetika laiaulatusliku toetamisega ja ka nende suurema ostujõulisusega, on määravam Eesti (energeetika-)maksupoliitika ja kütuste hinnad meil ja mujal, kui piirkonna puiduressurss, et arvutada uute kohalikukütuse kasutajate rajamise otstarbekust. Pikemas perspektiivis on kindlasti oodata maksusüsteemide ühtlustumist Euroopas ja siis on juba kohalikulul kütusel teatud eelised.


Saematerjali kasutamine Eestis (Äripäev 02.10.2002):
Teades, et umbes 50% metsamaterjalist võib jääda kütuseks ja saematerjali toodetakse 1,5 milj tm aastas, saame et ka kütuseks võiks jääda samapalju, mis kokku (1,5 +1,5) moodustas (2001) aastasest juurdekasvust (9,03) vaid kolmandiku. Siinjuures on näha, et kütust jätkub, kuid, kes jõuab teda osta, et ta oleks konkurentsi-võimeline nii fossiilsele kütusele, kui ka Läänepoolsete riikide puidutarbijatele – see on küsimus. Jälgides aga ka ajakirjandust seoses röövraietega, peaks siin vastavalt oma informeeritusele tegema ka teatud korrektiivid. Alates 2001 aastast aga on tunduvalt suurenenud jäätmete kasutamine kütuse vääristamiseks – saepuru pressitakse pelletiteks ja eksporditakse.



Siinkohal graafik eelmisest tabelist, mis näitab saematerjali tootmise-tarbimise stabiliseerumist, mis eeldabki hinnatõusu, sest harjumuslik toodangu mahu tõus naturaalühikutes aeglustub, rahaline toodangumahu tõus aga on juba sisse planeeritud, mis viibki hinna tõusule. Teiseks hinna tõusu põhjustajaks on puitkütuse tarbimise kasv meie lääne naabrite juures, kusjuures meie kütuse ostja pole lääne omaga konkurentsivõimeline…



Nagu eelmisest punktist näha, on peamiseks puitkütuse tarbimise eelduseks meile vastuvõetav hind, mitte niivõrd kütuse olemasolu. Kui ikka läänepoolsete naabrite juures taastuvate kütuste tarbimist soositakse võrreldes fossiilsete kütustega ja meil mitte, siis on raske olla neile konkurent arvestades ka nende suuremat ostujõudu. Selgituseks toome RMK (Riigimetsakeskus) andmed puidu hinna muutuste kohta:



Kui iseloomustada hindade muutust lähemalt, siis paistab silma madalamakvaliteedilise puu hinna tõus ja teiste langus, kusjuures madalamakvaliteedilise hinnatõus ületab teiste langust nii, et keskmine hind tõuseb.
Küttepuu hinna tõus on 2,75 krooni kuus 2002. aasta 9 kuu jooksul. Kui võrrelda aga pikemaajalist 1999 kuni 2001, siis on hinnamuutus olnud vaid 0,25 krooni kuus.
Kui eelpool oli toodud andmed kahe aasta tagusest ajast, siis siinkohal peab märkima, et praeguseks on küttepuu hinnad veelgi tõusnud ja tõus jätkub.
Kokkuvõtteks kohalikust kütusest ja selle kasutamise perspektiivist:
Mis sellises olukorras ette võtta? Käesoleva töö autorite arvates on käes aeg, kui tuleks tagant tõugata riikliku regulatsiooni mehhanismi tekkele sarnaselt läänepoolsete naabritele. Kui me ei ole naabritega samasuguses süsteemis kütuse- ja energeetika poliitikaga, oleme aga samas nn. vabaturu piirkonnas kütuste turul ja arvestades lisaks meie ostujõu nõrkust, siis oleme ise endale sellise sandi olukorra loonud – tegime lääne eeskujul kohaliku kütuse katlamajad, aga jätsime nende energeetikapoliitika suunad arvestama ja oleme seisus, kus käesoleva töö autorid igatahes küll ei saa kohaliku kütuse laialdasemat kasutamist soovitada, sest pole kindlad riigi energeetika poliitika suundades. Senine poliitika on näidanud, et Eesti tahab olla kõiges väga erandlik ja sellises olukorras ei saa me sarnaselt teistega ka kütuste valikuid teha. Meie ainuke võimalus sellises olukorras on olla paindlik, st. luua olukord, et vastavalt Eesti energeetika poliitika muutustele ja vastavalt energiahindade muutusele, oleksime valmis sellist kütust kasutama, mis antud momendil on odavam. Sellises olukorras muidugi ei saa me rääkida keskkonnasõbralikkusest ja suurtest investeeringutest keskkonnasäästlikku katlamajja, sest meie riigi toetus selles osas on naabrite omast väiksem ja meie ostujõud kütuseturul samuti madalam naabrite omast.
Samas peame aga ka märkima, et kui seni kasutatud kohalik kütus (puidujäätmed, küttepuud, hake küttepuudest, …) kallineb, siis tuleb juba päevakorda muu kütuse hange, näit. võsa ja metsas raiejäätmete hakkimine, mis seni on olnud liiga kallis, et sellele rajada kütmist.
Näide saepuru hinnast Keskkooli katlamajas 40kr/m3.

Turvas
Pärnumaa on rikkalike turbavarude ala Eestis. Lähimad turba-alad on Nätsi-Võlla raba ja Lavassaare soostik. Suurim tootja on Praegu Tootsi Turvas, mille tööstus asub Lavassaares. On veel teisi väiksemaid turbatootjaid. Turba varud on olemas, küsimus on vaid kättesaadavuses ja hinnas – nii hind, kui ka saadavus sõltub ilmastikust suveti ja see võib olla väga erinev. Turba kättesaadavusest ja hinnast annab selge pildi Audru keskkooli katlamaja praktika. Siinkohal turba hinnad keskkooli katlamajas: Niiskusega 33% oli hind seni 220 kr/t, alates 01.09.04 aga 320 kr/t. Peale keskkooli katlamaja aga praegu perspektiivseid olulisel määral turvast perspektiivis kasutada võivaid katlamaju pole. Seega turvas on põhikütus Keskkooli katlamajas ja saab selleks ka edaspidi jääda.


B. Statistiliste ja finantsmajanduslike algandmete analüüs ja süstematiseerimine (ajaperioodiks 1999-2003)


1. Soojustarbijad
a) tarbitud soojuse kogused
Siinkohal toome sama graafikuna, et tajuda aastate lõikes muutusi ja näha tarbimiste suuruste võrdlust:
Järeldus: Kõige suurem valla tarbija on keskkool, mille tarbimine on suurusjärgu võrra suurem kui teiste tarbijate keskmine. Isegi kõigi teiste tarbijate summa moodustab keskkooli tarbimisest alla poole – aastate keskmisena umbes 45%, ehk teiste sõnadega üle 60% kogu soojustarbimisest moodustab keskkool. Märkus: Siinjuures pole arvestatud ahjuküttega tarbijaid.
Kui arvutada algandmetes antud maksimaalse küttevõimsuse põhjal aastased tarbimised, siis selgub, et kõigi tarbijate puhul on tegelik tarbimine tunduvalt väiksem, kui arvutuslik.

Toome siinkohal suhted graafikuna:

Siinkohal, arvestades nn projektandmete suurust, siis võib kogemuste põhjal väita, et 80% projektandmetest on piisav, et hoone praegusel ajal korralikult köetud saaks. Seega allapoole seda piiri jäävad 6 tarbijat üheksast. Teisalt aga tuleb järeldada, et ilmselt on kultuurikeskusel suhteliselt enam energiasäästu potentsiaali, kui näiteks keskkoolil. Arvestades aga keskkooli mahukust, on potentsiaalse säästu potentsiaali absoluutsuurus keskkoolil kindlasti suurem.
b) soojuse hinna komponendid keskkooli katlamajas


Suhteliselt mõistatuslik on siinkohal amortisatsiooni suur osatähtsus. Ilmselt on tehtud investeeringute amortisatsioon arvutatud küllalt lühikesele peroodile. Kui jätta aga amortisatsioon välja, siis on ülejäänud kulutuste vahekord järgmine:

Kui arvestada, et ilmselt mõned üldkulud on samuti kooli üldises eelarves, võib siinkohal prognoosida elektrienergia ja töötasude säästu ilmset potentsiaali.
Kuigi siinkohal võib arvestada, et kütuse osatähtsus on kogu hinnas vaid 26%, toome ikkagi ka kütuste omavahelise osatähtsuse rahaliselt:

Viimane graafik annab ettekujutuse, et 2/3 kogu kütusest on turvas ja lisades sinna ka veel saepuru ja hakke on protsent juba 90. Seega: Katlamaja töötab põhiliselt kohalikul kütusel.

Eelmine diagramm on küll olukorda veidi kirjeldav, kuid tähtsam oleks samasugune diagramm amortisatsiooni (aga ka töötasu ja elektri kulude) komponentidest, mis annaks võimaluse analüüsida soojuse tootmise kulude võimaliku vähendamise võimalusi.
NB! Säästu potentsiaal on reeglina kõige suurem suurema osatähtsusega kulutustel.




2. Elektri tarbimine munitsipaalasutustes
Tänavavalgustus
Elektritarbimise dünaamika tänavavalgustuses (öine ja päevane + ööpäevane tariif)
Nagu graafikult näha, on tänavavalgustele öise elektri kulu pidevalt kasvanud. Seejuures on märgata, et päevase (koos ööpäevasega) osa on vähenenud.
Toome siinkohal ka summaarse graafiku:
Summaarselt graafikult näeme, et kogu tarbimine on pigem vähenenud, kui suurenenud.



Kogu valla munitsipaaltarbijate elektri tarbimine

Nagu graafikult näha, on kogu tarbimine alates 2001 pidevalt kasvanud, kõige kiiremini on aga kasvanud öise tariifiga tarbimine, kuid peaaegu sama kiiresti ka ööpäevase tariifiga tarbimine. Ilmselt on otstarbekas kaaluda osa ööpäevase tariifiga tarbijatest üle viia kaheosalise tariifiga tarbijateks. Siinkohal on võimalik soovitada eelkõige välisvalgustust, aga ka teisi tarbijaid, kus öine ja nädalavahetuse tarbimisel on suurem osakaal.

Keskkooli tehnovarustus
Toome graafiku, kust võimalik näha elektritarbimise muutusi katlamajas, biopuhastil ja pumplas
Silmatorkav on elektri tarbimise kasv katlamajas. Soovitame teha põhjalikum analüüs, et leida võimalik säästu koht.

Ja nn. tehnoseadmed kokku:
Kuna katlamaja tarbimine on kasvanud siis ka siintoodud summaarne tarbimine.




Ja kogu keskkool (öö, päeva ja ööpäeva tariif):






C. Kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevate energeetika tehnosüsteemide kaardistamine.

1. Soojustrassid
Peale Keskkooli oma süsteemi mujal säilunud soojustrasse pole. Keskkooli katlamaja ja tarbijate vahelist soojustrassi vt töö lisast.




2. Elektri süsteemid

Olemasolevad ja perspektiivsed elektriliinid ja alajaamad on antud kolmel skeemil:
• Pärnu maakonna elektriliinid ja alajaamad (330, 110 ja 35 kV)


• Kõrgepinge liinid ja alajaamad (110 ja 35 kV) Audru vallas ja lähiümbruses (vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule)



































• 35 ja 10 kV liinid Audru vallas


3. Võimalik tuulepargi rajamise piirkond
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on perspektiivne tuuleenergeetika arendamise piirkond Audru valla lõunaosas. Siinkohal väljavõte maakonnaplaneeringu tüviplaanist. Plaanile on lisatud ka Põldeotsa piirkonnas tuulefarmile algatatud detailplaneeringu ala.



4. Gaasitrassi perspektiivne asukoht Pärnu maakonna planeeringu järgi ja planeeritav elektri ja soojuse koostootmise jaam Audrus


D. Kaugküttesüsteemide ja soojustarbijate gruppide poolt tarbitavad kogused ja soojuskoormus¬graafikud. Elektritarbimise iseloomustus. Tarbitava soojuse koguse prognoos. Kütuse ja energia hindade prognoos.

1. Tarbitava soojuse kogused ja soojuskoormusgraafikud olemasolevatele kaugküttesüsteemidele.
Vallas kaugküttesüsteemid puuduvad
2. Tarbitava soojuse kogused ja soojuskoormusgraafikud soojustarbijate gruppidele (vaadeldakse juhuks kui planeerida Audrusse elektri ja soojuse koostootmisjaama)

Audru alevikus on kõik tarbijad lokaalküttel, kuid seoses suhteliselt kompaktse hoonestuse ja plaanitava koostootmisjaamaga on otstarbekas siinkohal vaadelda soojustarbijaid grupina, mis asuvad plaanitava koostootmisjaama läheduses. Nendeks tarbijateks võiks olla
Audru vallavalitsus, Tervisekeskus, spordihoone, valitsejamaja ning uuteks tarbijateks kasvuhooned ja ujula. Lisaks on piirkonnas elamud, mis täna igaüks ise peab end kütma. Elamutes on kokku korterite arv 96 ja nende hinnanguline maksimaalne soojuse tarbimisvõimsus võiks olla 800 kW Olemasolevate hoonete maksimaalne küttevõimsus võib ulatuda 300…350 kW-ni. Ujula võiks vajada maksimaalselt 0,5 ja kasvuhooned 6 MW soojuslikku võimsust seega kokku mitte üle 7 MW maksimaalset soojuslikku koormust. Toome siinkohal orienteeruva koormusgraafiku Audru aleviku keskel asuvatele soojustarbijatele:
1. ilma elamuteta















2. koos elamutega


















Järgmise grupi moodustab Audru keskkool umbes 2 MW koormusega, kuid see asub juba ligi 2 km kaugusel.
3. Audru keskkooli hoonetegrupi soojuskoormusgraafik on toodud allpool:

















4. Ujula koos kasvuhoonetega:












Vaatleme veel nn. ülioptimistlikku koormusgraafikut soojuskoormusele perspektiivse koostootmisjaama jaoks, st. kõik elamud, lokaalküttel olevad tarbijad Audrus + Audru keskkool + perpektiivne ujula ja kasvuhooned:










3. Soojustarbimise prognoos võimalikule perspektiivsele kaugküttesüsteemile arvestades võimalikku koostootmisjaama planeerimist
a) soojustarbijate püsivus
Kuna kõik tarbijad on täna Audrus lokaalküttel, siis on vähe tõenäone, et lähemal ajal munitsipaaltarbijad võiksid moodustada kaugküttepiirkonna, sest alles on tehtud investeeringud lokaalkatlamajadesse. Suurema tõenäosusega võiksid elamud liituda, kui neil oma kateldega õiendamine ära tüütab, kui ikkagi vähe tõenäone.
b) perspektiivsed uusehitised
Võimaliku perspektiivsed soojustarbijad oleksid ujula ja kasvuhooned, mis ka moodustaksid põhitarbijate grupi koostootmisjaama soojustarbimisele.
c) uute tarbijate liitumine kaugkütte süsteemiga
Et liita Audru keskkooli soojustrassi süsteem Audru alevikus loodava koostootmisjaama trassidega tuleks ehitada 2 km soojustrassi. Ka suhteliselt ebatõenäone ettevõtmine.
d) tarbijate poolsed energiasäästu meetmed
Arvestades kogemustega on praegusel ajal prognoositud energiasäästu potentsiaal kuni 20%.
Seega arvestades eelöeldut on potentsiaalsest maksimaalkoormusest tõenäone koostootmise soojustarbijateks liitujad perspektiivne ujula ja kasvuhooned ning võib olla osa elamuid ja munitsipaaltarbijaid (spordihoone…). Seejuures ei saa loota suuremale maksimaalsele koormusele kui 5 MW. Seejuures on aga prognoositav suvine koormus vaid alla 1 MW.
Siinkohal on sobilik toonitada, et täna on koostootmise rajamine juba suhteliselt keerukas, sest kaugkütet pole. Tähelepanu peab pöörama sellele, et koostootmise süsteemi kui väga suure investeeringu aastase nominaalkoormusel töötamise aeg peaks olema võimalikult suur, et saavutada koostootmise efekt – kasuteguri tõus. Kui katta koostootmisega 3 MW soojuskoormus, siis oleks aastane nominaalkoormusel töötatud tundide arv alles 2/3 aastastest tundidest ja suvine koormus jääks liiga madalaks – seega ka siis tuleks ilmselt kasutada muid soojusallikaid. Ühest küljest oleks säilunud keskkooli katlamaja tipu ja suvise koormuse kandjaks hea, teisalt aga pole ta tipukoormuse režiimis hästi töötav seoses kohaliku kütuse tarvitamisega.

5. Kütuse ja energiahindade prognoos.
Poliitilised ja makroökonoomilised tendentsid

Vastavalt senisele Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riiklikule arengukavale oli ette näha järgmisi tendentse:
Energia ja kütuste hindade kujundamine toimub vastavalt energiaseadusele vabaturu hindade kujunemisega, muutes energiaettevõtted optimaalse tuluga ettevõteteks.
Riigi äriühingutes ja äriühingutes, kus riigil on enamotsustusõigus, viiakse käibelt saadava puhaskasu määr tasakaalu omakapitali suurusega, tagamaks omakapitali konkurentsivõimeline tulukus.
Lõpetatakse ristsubsideerimine tarbijate gruppide vahel.
Soovitatakse üle minna mitmeastmeliste tariifide rakendamisele kaugküttes ja sellele lisaks tipptariifide rakendamisele elektri müümisel, mis tagaks nii energiafirmade kui ka tarbijate huvide kaitse ning garanteeriks tehtavate kulutuste ja maksete vastavuse.
Nõutakse tootmise, edastamise, jaotamise ja teenuste ning müügi kulude eristamist energia hinnas.






Toome siinkohal väljavõtte senisest pikaajalisest energeetika arengukavast:
Riigi energiastrateegia keskne eesmärk on kõigi tarbijate nõuetekohane varustamine kütuste ja energiaga kindlustamaks Eesti majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline areng.
Eesti energiapoliitika kujundamisel juhindub Vabariigi Valitsus järgmistest strateegilistest eesmärkidest:
1. Tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatuse piisavus ja stabiilsus harmoonilise regionaalse arengu ning Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku majanduskasvu saavutamiseks.
2. Tagada kütuse- ja energiamajanduse kui strateegilise majandusharu abil riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus; luua Euroopa Liidu nõuetele vastavad strateegilised julgeolekuvarud.
3. Luua reaalselt toimiv energiasäästusüsteem kütuste ja energia tootmisel ning tarbimisel.
4. Kindlustada rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine.
5. Tagada põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega põletustehnoloogia uuendamise teel.
6. Kindlustada olemasolevate kaevanduste ja karjääride põlevkiviressursi ratsionaalne ärakasutamine, mille suurus tootmiskadusid arvestamata on 0,6 miljardit tonni ja millest piisab elektrijaamade ja õlivabrikute käitamiseks nende amortisatsiooniaja lõpuni ka pärast nende renoveerimist olemasoleva infrastruktuuri baasil.
7. Eelistada uute elektrijaamade rajamisel elektrienergia hajutatud tootmise printsiipi ja soojuse ning elektri koostootmist, kindlustades seejuures olemasolevate küttevõimsuste optimaalse ärakasutamise.
8. Soodustada taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamist maksusoodustuste rakendamisega nii vastavatele investeeringutele kui nende baasil energia tootmisele.
9. Tagada Eesti energeetika eurointegratsioon vastavalt EL direktiividele ja suundumustele.
10. Suurendada riigi energia varustuskindlust riikidevaheliste lepingutega (Vene Föderatsiooniga piiri-energeetikaobjektide teenindamiseks, naaberriikidega kütuse ja energia tarnelepingud kriisiolukorraks ja julgeolekuvarude hoiustamiseks).

Peamine seadusandlik akt energeetika valdkonnas on Energiaseadus, mille vastuvõtmisega on loodud eeldused liberaalse energiaturu tekkimiseks ning tarbijatele müüdavate erinevate energialiikide hindade ja tariifide maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks.

Toome siinkohal väljavõtte ka uue pikaajalise arengukava eelnõust:

Eesti kütuse- ja energiamajanduse strateegilised eesmärgid on:
 tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatus;
 kindlustada sisemaise elektrilise tarbimiskoormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu ning seadusele vastav vedelkütuse varu;
 saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest;
 saavutada aastaks 2020 elektri-ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 20% brutotarbimisest;
 tagada elektrivõrgu täielik uuendamine ligikaudu 30 aastastes perioodides;
 tagada avatud turu tingimustes põlevkivienergia tootmise siseturu konkurentsivõime säilimine ning efektiivsuse tõus rakendades kahjulikke keskkonnamõjusid vähendavaid kaasaegseid tehnoloogiaid;
 kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine;
 tõhustada energiakasutust soojus-, elektri- ja kütusemajanduses;
 hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht aasta 2003 tasemel;
 tagada pidev kaasaegse oskusteabe ning spetsialistide olemasolu kütuse- ja energiamajanduse kõigis valdkondades, et soodustada siseriikliku tehnoloogiaarendust ning võimaldada kaasaegse energiatehnoloogia siiret;
 luua eeldused ühenduste rajamiseks Põhjamaade ning Kesk-Euroopa energiasüsteemidega.
Strateegiliste eesmärkide täitmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
 Tõhustada koostööd energiaettevõtete, avaliku sektori ning teadus- ja õppeasutuste vahel.
 Riigi kütusepoliitika kujundamisel lähtuda kodumaiste taastuvate kütuste osatähtsuse tõstmise vajadusest energiabilansis, arvestades samas majandusliku ratsionaalsuse ning varustuskindluse printsiipi.
 Eelistada uute elektrijaamade rajamisel elektrienergia hajutatud tootmise printsiipi ja soojuse ning elektri koostootmist, kindlustades seejuures olemasolevate soojusvõrkude optimaalse ärakasutamise.
 Igas maavalituses määratleda inimene, kelle tööülesandeks on vastava maakonna kütuse- ja energiasektori arengu analüüs, riiklike eesmärkide elluviimise tagamine maakondlikul tasemel ning kohalike omavalitsuste kütuse-ja energiamajanduse alase info ja tegevuse haldamine.
 Erinevate energeetikaga seotud keskkonnaeesmärkide seadmisel ning rahvusvaheliste lepingutega ühinemisel analüüsida võetavate kohustuste maksumust.
 Investeeringutoetuste ja tegevusabi rakendamisel eelistada eeskätt regionaalsest aspektist olulisi või keskkonnakaitselise suunitlusega projekte.
MAKSUPOLIITIKA
Tänane energiasektori alane maksupoliitika on mõneti erinev riigi energia- ning keskkonnapoliitilistest eesmärkidest ning vajab terviklikku ümberkorraldust. Maksustamise põhimõtete uuendamisel lähtutakse direktiivist 2003/96/EÜ ning EL liitumislepingus fikseeritud üleminekuperioodidest. Paralleelselt direktiivi põhimõtete jõustamisega tuleb ümber vaadata ka kehtivad keskkonnakasutuse ja saaste maksustamise põhimõtted. Oluline on järgida põhimõtet, et energeetikast korjatavad keskkonnamõjudele tuginevad tasud suunatakse tagasi energiasektori kaasajastamisse ning keskkonnaprobleemide leevendamisse. Energiakandjate maksustamise määrad peavad suunama tarbijaid ja tootjaid kasutama riigi poolt eelistatud energiaallikaid ning soodustama efektiivsemat energiakasutust. Uus kompleksne energeetikat ja keskkonda reguleeriv maksusüsteem saab tuginema üldpõhimõtetele, kus soojuse maksustamine toimub soojuse tootmiseks kasutatava kütuse baasil ning elektrienergia puhul on maksustatud kasutatav kütus ning elektritarbimine. Seejuures maksustatakse kütuseid süsiniku sisalduse alusel.
Lisaks on aastaks 2005 taastuvate mootorikütuste turule toomiseks vajalik vabastada nimetatud kütused kütuseaktsiisist. Vastava seaduseelnõu töötab välja Rahandusministeerium.
Kirjeldatud energeetika ja keskkonnaalase komplekse maksureformi ettevalmistamiseks moodustatakse töögrupp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Rahandusministeeriumi esindajatest, eesmärgiga jõuda kokkuleppele saastetasude ja energiamaksunduse kehtestamise ja jaotamise põhimõtetes ning fikseerida riikliku emissioonikvoodi administreerimise põhimõtted. Maksureform viiakse läbi hiljemalt aastaks 2008.

Siinkohal peab lisama, et tänased tendentsid aktsiisi suhtes on järgmised:
• Biokütustele aktsiisi vabastus
• Aktsiisismäär kivisöele (kodumajapidamised vabastatud)
• Aktsiisimäär põlevkiviõlile (kaugküte ja kodumajapidamised vabastatud)
• Raskekütteõli aktsiisi tõus 200 kr/t kohta kuni 235 kr/t
• Kergekütteõli aktsiisi tõus 420 kr/1000 l kuni 690 kr/ 1000 l. (Siinkohal on mõistlik tuua ka EU nõuded kergekütteõli kohustusliku miinimumaktsiisi kohta, mis on 330 kr/1000 l.)

Alljärgnevalt toome väljavõtte Saastetasu seadusest, millest on näha seni seadustatud saastetasumäärade muutused siiani:
§ 8. Saastetasu määrad saasteainete viimisel välisõhku
(1) Saastetasumäärad kroonides saasteainete viimisel välisõhku saasteaine tonni kohta on:
1) vääveldioksiidil (SO2) ja muudel anorgaanilistel väävliühenditel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 46,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 55,2 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 66,2 krooni;
2) süsinikoksiidil (CO) alates 1999. aasta 1. jaanuarist 6,6 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 7,9 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 9,5 krooni;
3) tahketel osakestel, välja arvatud raskemetallid või nende ühendid, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 46,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 55,2 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 66,2 krooni;
4) lämmastikoksiididel, arvutatuna lämmastikdioksiidiks ja muudel anorgaanilistel lämmastikuühenditel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 105,4 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 126,4 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 151,7 krooni;
5) lenduvatel orgaanilistel ühenditel, välja arvatud merkaptaanid, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 42,8 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 51,5 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 61,9 krooni;
6) merkaptaanidel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 113 842,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 135 978,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 164 438,0 krooni;
7) raskemetallidel ja nende ühenditel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1670,7 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 1995,5 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 2413,7 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse:
1) 1,2 korda Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvate paiksete saasteallikate puhul, kui saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast;
2) 1,5 korda Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel ja Tartus asuvate paiksete saasteallikate puhul;
3) 2 korda Tallinnas asuvate paiksete saasteallikate puhul;
4) 2,5 korda Haapsalus, Kuressaares, Narva-Jõesuus ja Pärnus asuvate paiksete saasteallikate puhul.
(3) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku viimise eest maksab saastetasu energiaettevõtja, kelle saasteallika põletusseadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati. Süsinikdioksiidi saastetasumäärad tonni kohta on:
1) alates 2000. aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni;
2) alates 2001. aasta 1. jaanuarist 7,5 krooni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei laiene põletusseadmetele, mis kasutavad taastuvat loodusvara.

Lisame siia selguse mõttes saastetasud tabelina, kus on lisatud ka 2002.a.
Tabel 1 Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta saasteainete viimisel välisõhku
Saasteaine Saastetasu määr Eelnõu järgi 09.10.2001
alates 01.01.1999 alates 01.01.2000 alates 01.01.2001 alates 01.01.2002 alates 01.01.2003 alates 01.01.2004 alates 01.01.2005
Vääveldioksiid (SO2) 46 55,2 66,2 79 95 114 137
Süsinikoksiidil (CO)* 6,6 7,9 9,5 11 14 16 20
Tahked osakesed 46 55,2 66,2 79 95 114 137
Lämmastikoksiidid 105,4 126,4 151,7 182 218 262 315
Süsinikdioksiid (CO2) - 5 7,5 7,5 7,5 7,5 11,3
Lenduvad orgaanilised ühendid (v.a. merkaptaanid) 42,8 51,5 61,9 182 218 262 315
Merkaptaanid 113 842 135 978 164 438 180882 198970 240754 264829
Raskemetallid ja nende ühendid 1670,7 1995,5 2413,7 2896 3476 4171 5005
Märkus: CO2-le sätestatu ei laiene biokütuse, turba ja jäätmete põletamisele.”;

Käesolevat tabelit aluseks ja kui võrrelda meil olevaid makse teiste maade omadega, siis saab väita, et oleme eriline riik, kus keskkonnamaksud ei avalda erilist mõju kütuste valikule. Reeglina on ikka kohalikku ja taastuvat kütust soosivad maksusüsteemid teistes riikides. Teataval märal on teemat käsitletud ka osas A, kus käsitletakse puitkütuseid.

Võib avaldada lootust, et seoses liitumisega Euroopa Liiduga, tuleb ka maksusüsteeme ühtlustada võrreldes ülejäänud Euroopaga.


Viimasel ajal on erilist tähelepanu Euroopa Liidu (EL) poolelt hakatud pöörama CO2 kui kasvuhoone gaasile ja seega ei ole välistatud, et ka Eestis hakatakse rakendama selle gaasi saastetasu alla 50 MW seadmetele. Kuna EL suundumustes on CO2 saastemaks kümneid kordi kõrgem kui meil, on äärmiselt tõenäoline CO2 maksu mõju suurenemine Eestis, mis tähendab taastuvenergia suhtelist odavnemist fossiilsete kütuste suhtes.
Lähtudes eelnevast, on prognoositav suundumus, et elektri, kui kõige kvaliteetsema energiakandja hinnatõusu kiirus ületab ka lähemas tulevikus teiste energiakandjate hinnatõusu kiirust.
Rohkem saastavatel kütustel (vedelkütused) on eeldus, saastetasu prognoositavat muutust arvestades, suuremaks hinnatõusuks.
Seoses ristsubsideerimise lõpetamisega ja reaalsete kulutustega, on prognoositav väiketarbijatele suurem hinnatõus kui suurtarbijatel.
Peab silmas pidama ka seda, et just viimasel ajal on tõusnud päevakorda kõigile vedelkütustele aktsiisi rakendamine – NB! Kaasa arvatud põlevkiviõli!


Euroopa Liidu energiapoliitika

Vastavalt EL-i poolt välja antud Energia Valgele Raamatule ja teistele ametlikele dokumentidele koondab EL oma tähelepanu järgmistele põhilistele energiapoliitika valdkondadele:

- konkurents energiaturul;
- energiakulutuste vastavus riigi majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksevõimele (kohesioon);
- varustuskindlus ja julgeolekuvaru;
- keskkonnahoid ja -ohutus.

Selleks, et ühtlustada Euroopa riikide energiapoliitikat, peab EL nii oma liikmesriikide kui ka teiste Euroopa riikide rahvusliku energiapoliitika tähtsamateks instrumentideks:
- turu liberealiseerimist;
- hinna läbipaistvust;
- energia tootmise ja kasutamise efektiivsust;
- riikidevaheliste energiavõrkude arendamist.

Toome järgnevatel lehekülgedel mõned näited kütuste hindadest Taanis ja Soomes, silmas pidades seda, et meil on tulevikus võimalik samas suunas liikumine ja kohalike kütuste puhul tuleb seda kindlasti arvestada, sest seoses nendes naabermaades ja ka Rootsis tugeva taastuvate kütuste toetamisega on nemad meile sellel turul konkurendid, aga mitte ainult – võrreldes meiega ka tunduvalt ostujõulisemad. Konkurendid. Juhul kui me oma seadusandlust selles osas ei korrasta, ostavad nad taastuva kütuse meilt ära ja meil tõuseb hind. Seejuures on kasutatav seos: hind seal miinus transpordi maksumus võrdub hinnaga meil – seepärast ongi järgmistel lehtedel toodu meile väga tähtis, peame sellega arvestama.







Kui jutt on kütuste hindadest, siis siinkohal on otstarbekas vaadelda ka elektri hinna muutusi Eestis seni ja selle muutuse prognoose:

Elektri hinnad seni:


Siinkohal võrdluseks väljavõte pikaajalise energiakava eelnõust:



Prognoos (väljavõte Tartu- ja Jõgevamaa elektrivarustuse kavast –2000.):


Kui siin toodud graafiku arvandmed päris hästi ei ühtu eelmistega , siis tendents on ikkagi näha: kümne aastaga praktiliselt 1,5 kordseks. See on umbes
95 EUR/MWh ehk kolm korda kallim kui saepurugraanul (pellet) täna Soomes või kerge õli meil ja kaks korda kallim kui kerge õli täna Taanis.



6. Elektri tarbimine ja võimalik tuulepargi rajamine.
Kui võimaliku tuulepargi detailplaneeringu puhul Põldeotsa piirkonnas räägitakse 20 tuulikust võimsusega igaüks 1…3 MW, siis tuulikute rajamise piirkonnas, kus tööstustarbijaid pole, ei saa rääkida tootmise ja tarbimise tasakaalust. Kuna lähim piirkonnas arenev tööstus paikneb Jõõpre tee alguses ja Pärnus, siis reaalne võimalus elektrienergiat üle kanda tuulepargist võimsusega üle 10 MW on kasutada 110 kV liini. Kuna maakonna planeeringus toodud perspektiivne sama võimsuse klassiga tuulepargi ala on Liust piki rannikut lääne poole põhiliselt küll Tõstamaa vallas, siis tuuleparkide rajamine toob kaasa vajaduse 35 kV liini ümberehituse 110 kV liiniks lõigul Auru – Pootsi – Tõstamaa – Virtsu.
Siinkohal soovitus: Algatades tuulepargi rajamiseks mingit planeeringut on väga soovitav taotleda Eesti Energialt lähteandmed-tehnilised tingimused. Sellisel juhul ei tule investoritele üllatuseks rajatava tuulepargiga kaasnevad ettevõtmised.

E Soojusvarustusega seotud spetsiifilised tehnilised, finants-majanduslikud ja keskkonnakaitseli¬sed aspektid.

1. Üleminek kaugküttelt lokaalsele küttele
Veidi olukorrast Audrus:
Kogu Audru on juba praegu lokaalküttel. Kuna samal ajal tahetakse rääkida koostootmisjaamast Audrus, siis siinkohal peab märkima, et kaugkütte kadumine asulast mõjub negatiivselt koostootmisjaama soojuskoormusele ja plaanitav koostootmisjaam saab seega väiksema efektiivsusega töötada. Koostootmisjaam vajab efektiivseks töötamiseks võimalikku aastaläbi ühtlast koormust.
Elamute elanikud kütavad praegu igaüks kuidas oskab: elektriga, puudega, turbaga. Osaliselt on säilunud ka majaaluse katlaga keskküttesüsteemid, aga on ka levinuid variant, et köögis asuva pliidiga köetakse tervet korterit.
Kuigi elanikud on tahul, et saavad hakkama nii odavalt, ei saa seda lugeda ainukeseks lokaalkütte omaduseks. Lokaalküttel ja eriti iga korteri eraldi kütmisel on tõsiseid miinuseid ja siinkohal mõned neist: Korterelamu üldkasutatavad ruumid jäävad kütmata ja seeläbi lüheneb hoone kasutuisiga, sest konstruktsioonid saavad kahjustatud. Korteriomanik ei saa olla hõivatud tööga, mis nõuab pika-ajalisi komandeeringuid, sest kütmata korter muudab naabrite kulu oma korteri kütmiseks. Tekib oht, et keldris külma talvega torustikud külmuvad ja maja muutub üldse tarvitamiskõlbmatuks (kuni kevadeni).
Seega individuaalne kütmine seab piirangud elanike tööhõivele ja on ohtlik hoonele ja seal elavatele elanikele. Kui hoone all on katel ja maja köetakse keskküttesüsteemi kaudu on eelpool mainitud hädaohud väiksemad. Perspektiivis näevad käesoleva töö autorid, et Audrus minnakse üle kas kaugküttele, või ka lokaalküttele moel, kus iga maja köetakse ühe katlaga.

Vaatleme probleemi natuke üldisemalt:
Siinkohal võib eraldada kahte võimalust: esimene on see, kui tarbijad on hajutatud ja igasugune kaugküttesüsteem puudub – tuleb kasutada lokaalkütet, sest muu võimalus puudub; teine on see võimalus, kus kaugküttepiirkonnas tekkib lokaalküte – selle kohta toome järgnevalt selgitusi:
Lokaalküttele üleminekul seatakse põhiliselt alati eesmärgiks saada odavamalt toasooja. See võidakse teatud tingimustel saavutada praegu vaid kohalikke kütuseid ja maagaasi kasutades. Maagaasi võimalus aga seni Audrus puudub.
Kui elanikel on kõrge tööhõive, siis ei ole võimalik kasutada automatiseerimata kodu kütmist ja tuleks reeglina kasutada kalli kütusega lokaalkütet või kaugkütet, mida on otstarbekas automatiseerida ka odava kütusega.

a) tehnilised lahendused: Võimalused võib jaotada kaheks:
1. Odavad kütused ja madal automatiseerimise tase, mida võib lugeda väikese tööhõivega inimeste hädaabinõuks – siia kuulub praktiliselt igasugune käsitsiteenindatav tahkekütuse kasutamine.
2. Kallid kütused, mis võimaldavad kõrget automatiseerimistaset – siia kuulub elekter, kerge vedelkütus, gaas ja viimasel ajal ka puidupelletite kasutamine.

Näiteks Audru puhul, aga tuleb automatiseerimise rakendamiseks lokaalküttes kasutada ka veel kallimaid kütuseid kui täna kasutatakse. Halupuu kasutamine aga korterelamutes on raskendatud ka kütuse ladustamise võimaluse puudumise ja katlamaja rajamise vajaduse poolest hoonesse, mis algselt on projekteeritud ju kaugküttele.

Siinkohal on vajalik vaadeldakse tavaliselt ka soojuse hinda kaugküttetarbijatele juhul kui osa läheb kaugküttele. Toome graafiku hinna sõltuvusest katlamaja koormusest, mille abil on hõlbus neis asjast ettekujutus saada:

















Näide: Kui täna on soojuskoormus 1 ja kui koormus väheneb 2 korda (alles jääb 0,5) ning muutuvkulude osatähtsus on 0,5, siis hind tõuseb 1,5 korda.

b) finants-majanduslik tasuvus. Ka finants-majandusliku tasuvuse suhtes on eelpool toodud kaks varianti erinevad. Kuigi katelde maksumus on samas suurusjärgus, siis peamine erinevus tekib just kasutatava kütuse hinnast. Pelletite hind ulatub üle 360 kr/MWh, kergel kütteõlil aga üle 450kr/MWh. Kaugküttesse tehtavad investeeringud võib lugeda nn. ühekordseteks kulutusteks, võrreldes kütuse kõrgema hinnaga lokaalkütte puhul, mis jääb pidevalt toimima.

Kohalikule lokaalküttele üle minnes kasutades odavaid halupuid kaotame mugavuses ja automatiseerituses. Kallimate puitkütuste (näiteks puidupelletid) saame säilitada küll automatiseerituse, kuid kaotame odavuse.
Hoolimata sellest, et odava puitkütusega töötav küttesüsteem vajab katlakütjaid, on see täisautomaatsest elektri ning kergkütteõlil (ja gaasil) töötavast lokaal küttesüsteemist odavam, kuid ka tülikam.
Kui Audru piirkonnas soovitakse rajada koostootmisjaam, siis oleks vajalik osa tarbijaid kaugküttesse tagasi saada, mille tulemusel paraneb koostootmise efektiivsus - takistuseks võib kujuneda aga elamutes lõhutud keskküttesüsteemid, mis enam pole töövõimelised, samuti ka tehtud investeeringud oma katelde rajamiseks.

. Siinkohal on mõistlik meenutada Ehitusseadust:
“…§ 16. Kirjalik nõusolek
(1) Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
1) ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2;
2) muudetakse ehitise tehnosüsteeme. …”

Seega seaduse järgi peab omavalitsus andma nõusoleku elamu tehnosüsteemide muutmiseks.
See tähendab, et kui keskküttesüsteem majas lõhutakse ja hakatakse igat korterit kütma eraldi oma pliidiga, siis peab selleks olema nõusolek omavalitsusest.

c) mõju keskkonnale
Keskkonda mõjutab negatiivselt iga lokaalküttele üleminek, kuna õhusaaste jaotub tarbijatele suurema kontsentratsioonina sest korstnad on madalamad ja tarbijate juures. Ka kohalikku kütust puitu kasutades on õhusaaste suurenemine lokaalkütte puhul täitsa tajutav (vingugaas, tahked osakesed, aga ka lenduvad orgaanilised ühendid). Arvestades aga suundumust Euroopas, et taastuvaid kütuseid maksustatakse vähem kui fossiilseid kütuseid, tuleb ilmselt edaspidi seoses reostusmaksude muutumisega päevakorrale ka kõrgekvaliteedilise puitkütuse (pelletite) kasutamine kaasaegses (lokaal-) katlas.
d) sotsiaal-majanduslikud aspektid
Sotsiaalses plaanis erilist mõju lokaalküttele üleminek ei põhjusta, välja arvatud see, et suurema katlamajade arvu puhul ja eriti kasutades halupuu kütet on piirkonnas tööhõive kõrgem. Tsentraalküttel olnud korruselamute ja muude hoonete üleminekul lokaalsele küttele võib täheldada kulutuste tõusu, kohaliku õhusaaste suurenemist ja suurt investeeringut. Siinkohal ei saa märkimata jätta ka lokaalkütte suuremat tuleohtlikkust.

2. Üleminek lokaalselt küttelt kaugküttele (uue kaugküttesüsteemi rajamine)

Siinjuures tuleks paljus arvestada eelpoolöelduga, mis kehtis lokaalküte rakendamisega, need tõekspidamised kehtivad ka vastupidise tegevuse puhul. Juhul kui on aga küllalt tihe hoonestus, on otstarbekas kasutada kaugkütet. Siinkohal on mõistlik tsiteerida Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalist riiklikku arengukava aastani 2015 (visiooniga 2030), mis kiideti heaks selle aasta algul:
“…Kaugküte ja lokaalküte. Soojuse lõpptarbimisest moodustab kaugküte umbes 94% (Eesti Energeetika Instituudi analüüs 1998. a andmete alusel). Alates möödunud sajandi üheksakümnendate aastate algusest on aga kaugkütte kõrval järjest suurenenud lokaalkütte osa, mis on sageli regionaalse soojussüsteemi jaoks ebaefektiivne lahendus. Soojusvarustuse stabiilse arengu seisukohast on tähtis linnade (linnaosade) jagamine optimaalseteks varustustsoonideks, mis sisuliselt tähendab kaugkütte ja erinevate lokaalkütte viiside kooskõlastatud arendamist arvestades:
• tarbijate ning linna (linnaosa) kui terviku huvisid,
• säästva arengu põhimõtteid,
• vajalike investeeringute minimeerimist,
• keskkonnahoidu,
• sotsiaalaspekte.
Soojusvarustuspiirkondade määratlemise aluseks on omavalitsuse territooriumi (linna, küla) üldplaneering.
1. Lähtuvalt üldplaneeringust saab igale linnaosale, kvartalile või tänavale planeerida kas kaugkütte, lokaalkütte või individuaalkütte.
2. Eelnimetatud dokumendid on aluseks omavalitsuse soojusvarustuse arendamisel ja arengukavade koostamisel, kus määratakse kindlaks soojusallikate paigutus koos teeninduspiirkondadega (tarbijatega) lähiperspektiivis ja küttepiirkondade arengustsenaariumid.
3. Kui nimetatud linna mõnes piirkonnas või punktis õhusaaste ületab lubatava normi või läheneb normile (80% normist ja enam), on põhjendatud keelata sinna lähikonda punktsaasteallikate lisamine, st individuaalkatlamajade või lokaalsete kaugküttekatlamajade rajamine.
Uute asumite soojusvarustussüsteemi kaugküttele planeerimisel tuleb lähtuda seisukohast, et kogu tarbimiskoormus lisanduvas kaugküttevõrgu osas torustiku jooksva meetri kohta oleks vähemalt 5 MWh/(maasta) ja kogu liitumisvõimsus 2 kW/m. Kaugkütte täielik potentsiaal realiseerub vaid elektri- ja soojuse koostootmise puhul….” Ja ka vastupidi - koostootmise täielik potentsiaal realiseerub vaid kaugkütte olemasolu korral.

Siinkohal väljavõte ka Kaugkütteseadusest:
“…§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus reguleerib soojusenergia (edaspidi soojus) tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus (edaspidi võrk) ning võrguga liitumist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused peavad toimuma koordineeritult ning vastama objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetele eesmärgiga tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ja keskkonnaalastele nõuetele ning tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kaugküte on soojuse jaotamise ja müümise viis, kus soojust tarbitakse võrgu kaudu;
5) võrgupiirkond on ala, kus asub või kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
6) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
7) tarbija on isik, kes ostab soojust oma tarbeks;
§ 4. Kaugküttepiirkond
(1) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringuga määratud maa-ala, millel asuvate tarbijate soojusega varustamiseks kasutatakse või kavatsetakse kasutada valdavalt kaugkütet, et tagada keskkonnasõbralikud ja säästva arengu tingimused.
(2) Kaugküttepiirkonna kindlaksmääramise õigus oma haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogul.
…”

Seega siis on seadusandlikult võimalused Eestis olemas kaugkütte arenguks.
Millised on aga põhimõttelised võimalused ja üldised suunised, mida peaks järgima:
• Kaugküttekatlamaja võimaldab kasutada mitmeid tehnilisi lahendusi, mis väikestes katlamajades oleksid võimatud, sest nende väljaehitamine oleks nii väikese käibe puhul liialt kallis.
• Kaugküttekatlamaja võimaldab kasutada odavamaid ja keeruliste kolletega kasutatavaid kütuseid sest neid saab seal hästi automatiseeritult suhteliselt hea kvaliteediga ja efektiivselt põletada.
• Kaugkütte puhul pole probleemiks soojustarbijate lähedal reostus, nii atmosfääri reostus, mis suure katlamaja puhul võimaldab rakendada suitsugaaside puhastust ja iseenesest kõrgema korstna puhul reostus hajub suuremale pinnale, aga samuti ka kütuste ladustamisega seotud reostus aga samuti tuleoht pole elutsoonis probleemiks.
• Kaugküte kohalikul kütusel võimaldab suurendada kohalikku tööhõivet, seeläbi tugevdada kohalikku maksubaasi ning parandab ka väliskaubandusbilanssi.
Ei saa ignoreerida ka tuleohutuse tähtsust võrreldes elamutes olevate kolletega.
3. Kombineeritud soojuse- ja elektri tootmine
a) tehniline teostatavus
Siinkohal tuleks vaadelda järgmisi asjaolusid:
• soojustarbijate olemasolu ja stabiilsus – Üldjuhul peetakse koostootmise jaama ehituse eelduseks kõrgel tehnilisel tasemel ja hästi ning pikaajalises perspektiivis toimivat soojustarbijate süsteemi. Praegu aga selline Audrus puudub: kaugküte on lagunenud, ujulat veel pole ja kasvuhooned pole saadaoleva informatsiooni põhjal just kõrgel tehnilisel tasemel köetavad (Kiviõli katlad halupuudega). Seega tuleks selline heal tasemel süsteem luua. Praegu kõik soojustarbijad koos (koos kõigi lokaalküttega hoonete ja keskkooli ning perspektiivsete ujula ja kasvuhoonetega) annavad maksimaalseks koormuseks ülioptimistlikult kuni 6 MW soojuslikku koormust, mis teeb alla 3 MW keskmist koormust, siis selle kriteeriumi põhjal on vaja saada elektrile keskmist koormust 7 MW. Kuna aga (gaasimootoriga) koostootmise puhul on optimaalseks elektri ja soojuse koormuse vahekorraks suurusjärgus 40% elektrit ja 60% soojust, siis ülioptimistliku soojuskoormuse puhul võiks elektrivõimsus koostootmisjaamas olla 2 MW. Hinnates aga reaalsemalt soojuskoormust, siis võib hinnata, et sobiv oleks koostootmisjaam suurusjärgus 1,5 MW soojust ja 1 MW elektrit. Kuna aga suvine soojuskoormus jääb alla 1 MW, siis reaalne võimsus kujuneb ilmselt veel ligi poole väiksemaks: 0,75… 1 MW soojust ja 0,5…0,7 MW elektrit. Seega ülejääv soojuskoormuse katmine tuleks tagada kateldega
• ühendus gaasi võrguga, - Audrus tekib võimalus siis, kui gaasitrass jõuab Pärnusse ja Audrus tekib koormus, mis vastaks umbes 1 miljoni kuupmeetri gaasi tarbimisele aastas 1 km gaasitrassi kohta. Kui lugeda ühenduse pikkuseks 10 km , siis oleks vaja tarbida vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas. See teeb ligi 100 000 MWh/a ja tähendab aastast pidevat koormust 10 MW. Praegu aga on kogu soojuskoormust (kõik piirkonna soojustarbijad kokku) aastas umbes 30 000 MWh, lisame siia veel elektri tootmiseks mineva gaasi umbes 4000 MWh/a. Siit järeldus: optimistliku prognoosi kohaselt on piirkonna gaasi tarbimine võimalik vaid 1/3 ulatuses optimaalsest, et ehitada gaasitrass. Seega gaasitrassi rajamine vaid koostootmise tarbeks pole ilmselt otstarbekas.
• kohaliku kütuse võimalused – Audru puhul on võimaluseks põhiliselt turvas ja ka saetööstuse jäätmed (siinkohal on täpsemalt juttu nende kasutamise võimalusest ja hindadest käesoleva töö A osas). Kasvava ekspordiga seotud puidu hinnatõusuga võib Audrus perspektiivseks pidada siiski turbal koostootmist perspektiivsemaks. Arvestada tuleks siinkohal aga kohaliku kütuse koostootmisjaama suuremat maksumust võrreldes gaasil töötavaga. Seega ka pikemat tasuvusaega.
• ühendus elektrivõrguga - Siinkohal tuleb vaadelda kahte aspekti:
1. elektriliinide võimsus piirkonnas – see kriteerium on täidetud – saaks kasutada nii 110 kV kui ka 35 kV liine.
2. Elektrivõrgule on otstarbeks osta vaid baaskoormust, st. et aasta läbi kogu aeg ühesugust võimsust ja kui see pole tagatud, siis ilmselt võrguomanik näeb lepingus ette sanktsioonid.
b) finants-majanduslik tasuvus
A Kaugkütte ja koostootmise rajamine
• Maksumus. Et tagada nii soojuse, kui elektri tootmine on vaja korralikult toimivat soojusvarustuse süsteemi: koostootmise investeeringuks hinnata suurusjärgus 15 MEEK, Gaasitrass (10 km trassi + rõhualandusjaam) 10 MEEK, tsentraalse soojusvarustuse rajamine 5 MW katlamaja + trassid: 15 MEEK. Seega kokku 40 miljonit krooni.
• Toodetud aastase energia kütuse osa hinnas 9 MEEK/a
• Amortisatsioon 2 MEEK/a
• Muud kulud (hooldus, palgad, maksud, vesi , kemikaalid …) 3 MEEK/a
• Siit toodetava energia keskmine hind (toodetava soojuse ja elektri keskmine hind) üle 400 kr/MWh
• Kui õnnestub müüa elektrit hinnaga 300 kr/MWh ja soojust 450 kr/MWh, siis sissetulek aastas oleks 14,7 MEEK/a
• Siit tasuvusaeg 40/(14,7-14) =57 aastat
B Vaid koostootmise rajamine, (siinkohal võib probleeme tulla soojuskoormuse tagamisega.
• Maksumus: koostootmise investeeringuks 15 MEEK, Gaasitrass (10 km trassi + rõhualandusjaam) 10 MEEK. Kokku 25 MEEK
• Toodetud aastase energia kütuse osa hinnas 2 MEEK/a
• Amortisatsioon 1,25 MEEK/a
• Muud kulud (hooldus, palgad, maksud, vesi , kemikaalid …) 2 MEEK/a
• Siit toodetava energia keskmine hind (toodetava soojuse ja elektri keskmine hind) ligi 600 kr/MWh
• Kui õnnestub müüa elektrit hinnaga 300 kr/MWh ja soojust 450 kr/MWh, siis sissetulek aastas oleks 3,4 MEEK/a
• Siit tasuvusaeg 25/(3,4-5,25) = tulem negatiivne – seega projekt pole tasuv
C Juhul kui gaasitrass ehitataks muudest vahenditest
• Maksumus: 15 MEEK
• Toodetud aastase energia kütuse osa hinnas 2 MEEK/a
• Amortisatsioon 0,75 MEEK/a
• Muud kulud (hooldus, palgad, maksud, vesi , kemikaalid …) 2 MEEK/a
• Siit toodetava energia keskmine hind (toodetava soojuse ja elektri keskmine hind) ligi 540 kr/MWh
• Kui õnnestub müüa elektrit hinnaga 300 kr/MWh ja soojust 450 kr/MWh, siis sissetulek aastas oleks 3,4 MEEK/a
• Siit tasuvusaeg 15/(3,4-4,75) = tulem negatiivne – seega projekt pole tasuv
c) mõju keskkonnale: Väheneks üldine reostus ja atmosfääri saaste Audrus. Lisandub minimaalselt CO2 reostust kuna osaliselt on tarbijad täna puiduküttel, mis tinglikult CO2 reostust ei anna. Projekt on keskkonnasõbralik

Siinkohal saab järeldada, et eespool toodud väide (Üldjuhul peetakse koostootmise jaama ehituse eelduseks kõrgel tehnilisel tasemel ja hästi ning pikaajalises perspektiivis toimivat soojustarbijate süsteemi) kehtib ka Audru puhul: Ilma soojusvarustuse süsteemi ehituse ja gaasitrassi maksumuseta oleks ettevõtmine kõige tasuvam: Tasuvusajaks võiks kujuneda 15/(14,7-14) =21,5 aastat.
Eeltoodud arvutused on väga hinnangulised. Soovitada võib täpsema uurimistöö tellimist, kusjuures tuleb arvestada, et kui gaasitrassi ja kaugküttesüsteemi rajamise maksumus on koostootmise rajamise hinna sees, siis ettevõtmine pole tasuv.

F. Alternatiivsed lahendused soojusvarustuse edasiseks arenguks

Vallavalitsusel on soov vaadelda vähemalt järgmisi variante ja aspekte:

Õliküttele üleminek munitsipaalasutustes (alternatiivsete kütuste analüüs)
Tänase seisuga on plaanis üle minna vallavalitsusel ja kultuurikeskusel, kus täna on elektriküte orienteeruva keskmise energiahinnaga 0,85 kr/kWh. Kui minna üle kergele kütteõlile, siis möödunud aasta keskmine hind Audru valla tarbijatele oli 4,9 kr/l, tänane keskmine hind aga ulatub juba 5,5 kr/l, kui lisada järgmisest aastast aktsiisitõus 27 senti/l, siis saame hinnaks 5,17 kuni 5,77 kr/l. Siit kütuse hind on piires 0,52 kuni 58 kr/kWh. Lisaks tuleb aga teha veel investeering umbes 300000 krooni kumbki objekt.
Siit kapitalikulu vallavalitsuses 275000/20/105000=0,14 kr /kWh
Kultuurikeskuses 300000/20/62=0,34 kr/kWh
Siit kokku kulud kütusele ja kapitalile:
Vallavalitsus 0,66 … 0,72 kr/kWh ja
kultuurikeskusel 0,87… 0,93 kr/kWh.
Võrdluseks: Senine keskmine elektri hind oli umbes 0,85 kr/kWh.
Siinkohal on toodud hinnangulised investeeringu maksumused vallavalitsuse andmetel.
Kuna õliküttel lisanduvad veel mõned kulud: hooldus, vesi , elekter, …, siis võib juba sellisest lihtsast arvutusest järeldada, et kultuurikeskuses muutub üleminekuga kütmine kindlast kallimaks ja vallavalitsuse puhul peab tegema täpsemad arvutused.
Prognoositav aastane sääst rahas:
Vallavalitsusel (0,85-0,66…0,72)x140000=18200…26600 kr
Kultuurikeskusel (0,85-0,87… 0,93)x40000=-800…-3200 kr Kuna tulem negatiivne, siis säästu pole ja ettevõtmine selliste maksumuste ja energiahindade puhul pole tasuv..
Tasuvusaeg vallamaja projektil 275000/18200…26600=10,3…15 aastat.

Hinnates kulutused kergel õlil ja puidupelletitel katlamaja rajamisel samas suurusjärgus olevaiks, on siinkohal mõistlik kaaluda petrooli asemel pelletite kasutamist, mille tootmine on Audrule kõige lähemal firmas Tootsi Graanul. Kui arvestada võimaliku puidugraanuli hinnaks 1500 kuni 1900 krooni tonni kohta, siis oleks kütuse energiaühiku hinnaks 312 kuni 395 kr/MWh ehk 0,32…0,40 kr/kWh. Kui nüüd arvutada siit energia hind vallavalitsusele, saame 0,46…0,52 kr/kWh, aastane sääst (0,85-0,46…0,52) x 140000 = 46200…54600 kr ja siit tasuvusaeg juba 275000/46200…54600 = 5…6 aastat.
Samad arvutused kultuurikeskuse jaoks: hind 0,66…0,74 kr/kWh ja aastane sääst 26400…29600 kr. Siit saime juba positiivse tulemuse tasuvusaeg on arvutatav 300000/26400…29600=10,1…11,4 aastat.
Järeldus tänase kütuste hindade juures on majanduslikult otstarbekam elektriküttelt puidupelletitele, selle asemel, et minna üle kergele õlile.
Keskkonnakaitseliselt on soodsam kasutada pelleteid kui kerget õli elektri asemel . Kui tulevikus jõuab Audrusse maagaas, siis võimalik üleminek gaasile on samaväärselt lihtne, nii õli kui ka pelleti-kateldelt.
Elektri ja soojuse koostootmise rajamise võimalused kasvuhoonete baasil
Audrus võivad mõne aja pärast tekkida eeldused maagaas-kütusel koostootmisjaama rajamiseks – siis kui gaasitrass on Pärnuni rajatud. Teatud soojuslik koormus on ka olemas kasvuhoonete näol.
Siinkohal on sobilik toonitada, et täna on koostootmise rajamist raskendavaks asjaoluks kaugkütte puudumine Audrus - nimelt nõuab koostootmisjaam efektiivseks tööks ühtlast koormust ja suure soojusliku inertsiga hoonete küte oleks selleks otstarbeks väga hea. Tähelepanu peab pöörama sellele, et koostootmise süsteemi kui väga suure investeeringu aastase nominaalkoormusel töötamise aeg peaks olema kaunis suur, et saavutada koostootmise efekt – kasuteguri tõus. Kui katta koostootmisega 3 MW (vt. käesoleva töö osa D) soojuskoormus, siis oleks aastane nominaalkoormusel töötatud tundide arv alles 2/3 aastastest tundidest ja suvine koormus jääks liiga madalaks – seega ka siis tuleks ilmselt kasutada muid soojusallikaid. Ühest küljest oleks keskkooli katlamaja tipu ja suvise koormuse kandjaks hea, teisalt aga pole ta tipukoormuse režiimis hästi töötav seoses kohaliku kütuse tarvitamisega.

Investeeringutest ja süsteemi kasuteguri tähtsusest sõltuvalt koormusest:
Koostootmisjaama investeeringud ulatuvad 10…15 kordseks võrreldes sama soojusliku võimsusega katlamajadega. Kuna investeering on väga suur, siis peab olema tagatud ka investeeringu töötamine – seadmed peaksid töötama läbi aasta võimalikult nominaalkoormusel. Vaid siis saavutatakse efekt – kasuteguri tõus. Kui koostootmisjaama nii elektriline, kui ka soojuslik koormus on tagatud, siis on võimalik saavutada kasutegur isegi üle 90%. Kui aga soojuslik koormus langeb miinimumini, on ka jaama kasutegur vaid 40%. Võrdluseks: gaasikatlamaja kasutegur sõltub väga vähe koormusest ja on reeglina nominaalkoormusel veidi üle ja väikestel koormustel veidi alla 90%. Siit tulenebki põhjus, miks on vaja enne süsteemi rajama asumist teha täpsed (vettpidavad) uuringud olemasolevate koormuste kohta. Sellistes uuringutes ei piisa, kui arvestada kuude kaupa tarbimist (mida arvestatakse katlamajade eeluuringutes), tuleb teha koormuse uuringud päevade ja isegi tundide kaupa.
Täpsemalt vt osa E punkt 3.
Elamute individuaalse kütmise mõju elanikele ja ümbritsevale

Lokaalküttele üleminekul seatakse põhiliselt alati eesmärgiks saada odavamalt toasooja – see on Audrus elanike väidetel saavutatud.
Kui elanikel on kõrge tööhõive, siis ei ole võimalik kasutada automatiseerimata kodu kütmist ja tuleks reeglina kasutada kalli kütusega lokaalkütet või kaugkütet, mida on otstarbekas automatiseerida ka odava kütusega – sellega tuleb ilmselt tulevikus probleeme, sest kui kasvab nõudlus parema sisekliima järele ja tööhõive kasvades on vaja näiteks pikemaks ajaks komandeeringusse sõita, siis pole võimalik, sest kodu jääb kütmata.
Kuna Audrus planeeritakse koostootmisjaama ehitamist, siis kaugkütte puudumine on selle elluviimiseks üheks oluliseks takistuseks – Koostootmisjaama rajamisel peetakse eelduseks, et on olemas kõrgel tehnilisel tasemel soojusvarustus(kaugkütte)süsteem. Audrus on selle puudumine koostootmisjaam rajamisel oluliseks takistuseks.
Individuaalselt halupuu ja turba kasutamine aga korterelamutes risustab elamute ümbrust kütuse ladustamisega, sest elamud ja piirkond algselt on projekteeritud ju kaugküttele – see aga tähendab, et kujad on väikesed ja pole kohta puude ladustamiseks planeeritud.
Keskkonda mõjutab negatiivselt iga lokaalküttele üleminek, kuna õhusaaste jaotub tarbijatele suurema kontsentratsioonina sest korstnad on madalamad ja tarbijate juures. Ka kohalikku kütust puitu või turvast kasutades on õhusaaste suurenemine lokaalkütte puhul (reeglina madalal tehnilisel tasemel kolded) täitsa tajutav (vingugaas, tahked osakesed, aga ka lenduvad orgaanilised ühendid).
Sotsiaalses plaanis erilist mõju lokaalküttele üleminek ei põhjusta, välja arvatud see, et suurema katlamajade arvu puhul ja eriti kasutades halupuu kütet, on piirkonnas tööhõive kõrgem. Tsentraalküttel olnud korruselamute ja muude hoonete üleminekul lokaalsele küttele võib täheldada kulutuste tõusu tagamaks sama mugavusaste ja kohaliku õhusaaste suurenemist. Siinkohal ei saa märkimata jätta ka lokaalkütte suuremat tuleohtlikkust.




G. Elektri jaotusvõrkude edasine areng. (Arvestades võimaliku tuulepargi ja võimaliku koostootmise jaama ning uute tarbijatega).

Elektrivõrk jaguneb kandevõrguks (Audru valla territooriumil 110 kV) ja jaotusvõrguks (35, 15, 10 kV). Piirkonna toite¬ala¬jaam (110/35/10 kV) paikneb Audrus. Valda läbib 110 kV liin mille alajaam 110/35 asub Audrus. Sealt lähtub ka 35 kV liin Audru – Lavassaare ja Audru – Pootsi – Tõstamaa. Vaata ka käesoleva töö C osa.

Seoses võimaliku tuulepargi (vt. osa C punkt 3) rajamisega tuleks Audru – Pootsi – Tõstamaa – Virtsu 35 kV liin ümber ehitada 110 kV liiniks.

Kui Audru kasvuhoonete ja rajatava ujula juurde planeeritakse elektri ja soojus koostootmisjaama, siis see suuri liinide ümberehitusi ei nõua, sest hinnanguliselt on võimalik koostootmisjaama elektri võimsus (eeldatavalt alla 1 MW) ühendada 35 kV liiniga.

Seoses Papsaare elamurajooni laienemisega Pärnust kuni Audruni (kuni 1000 krunti 15 aastaga) (Vt. plaani töö lisas), tuleb selle piirkonna elektrivarustuse süsteemide võimsust tõsta.

Seoses tööstuspiirkonna kiire arenguga Jõõpre tee alguses (Vt plaani töö lisas)., on ilmselt vaja rajada piirkonda 110 kV alajaaam.

Juhiseid uute ehitiste ja elektritarbijate planeeringute algatajatele-koostajatele:
• Planeeringu algatamisel (ka ühe-kahe krundi detailplaneeringute ja tuulepargi või koostootmisjaama puhul) taotleda tehnilised tingimused-lähteandmed võrguettevõttelt. See võimaldab aegsasti informeerida elektrivõrke võimalikest võimsuste juurdetulekust ja ümberpaiknemistest. Samal ajal ei tule planeeringu alale ehitamisel hiljem üllatusi elektrivarustuse tagamisega.
• Planeeringute koostamisel vältida võimalikult elektriliinide läbiminekut kruntidest vaid planeerida liinide koridorid nn. tehnokoridoridesse teede äärde. See võimaldab paremat liinide teenindamist ja hoiab ära võimalikud arusaamatused võrguettevõtte ja krundivaldajate vahel.

H. Energiasäästu meetodite rakendamine

Tihtipeale soovitakse energiasäästualast konsultatsiooni vormis:
1. Meetmete nimekiri koos tegevusjärjekorraga tasuvusaja põhjal
2. Säästupotentsiaal
3. Vajalik investeeringu maht

Kuna aga kogu energiasäästu protsess praktikas on hoopis mitmepalgelisem, osutub sellise soovi rahuldamine tihti, kas asjatundmatu enesekindlateks täpseteks soovitusteks või asjatundja poolt väitega, et nii lihtsat vastust pole võimalik anda – saab anda ainult üldisi juhiseid ilma, et tehtaks suhteliselt mahukat uurimistööd.
Loomulikult on meie hoonete energiasüsteemides tüüpvead (mis tulenevad reeglina odava energia ajast ja säästmise traditsiooni puudumisest ning lisaks sellele ka tihti nn. kollektiivsest tarbimisest, kus minu raisatu maksab kinni ka veel 17 (või 44) naabrit…) , mille lahendamisele tuleb üldjuhul pühenduda ja pole vaja määratleda, kui tasuv ta on, vaid need meetmed on selleks, et hoone oleks edaspidi üldse kasutatav – nn. vältimatud meetmed ja tüüpsete puuduste kõrvaldamine, seda saab väljendada paari lausega. Siinkohal peab märkima, et soovitada saab ka ainult tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, mis puutub aga traditsioonidesse ja mentaliteeti, siis selle märksõnadeks tuleks pakkuda aega ja kultuuri. –
1. piiretega seotud probleemid: katuse läbijooksu vältimine, piirete läbipuhutavuse vähendamine (väga tähtis seejuures on, et hoone kasutajad ikka välisuksed ja aknad hoiaksid suletuna – traditsioonist ja kultuurist sõltuv asjaolu), piirete lisaisoleerimine.
2. Kütte-, ventilatsiooni-, veevarustuse süsteemide tehnilise taseme tõstmine (küttesüsteemi tasakaalustus ja välistemperatuuri ja ruumis viibijate vajaduste järgi automaatreguleerimine …)
Energiasäästuks loetakse sellist energia kokkuhoidu, mille puhul hoone kasutajate mugavusaste ei halvene. Energiasääst on kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, hoone säiluvus jms). Kuna selles kompleksis ei ole võimalik öelda, et teatud meede vähendab kohe teatud % võrra, siis tuleb seda lahendada ka kompleksselt.
Asja selgituseks mõned mõtted ja märksõnad:
• Energiaseire seisneb süsteemses ja korrastatud püüdluses säästa energiat ja kütust, alandamata elustandardi või vähendamata toodangut
Energiaseire komponendid võib jagada neljaks:
1 -- Energiabilanss
2 -- Energiatarbe prognoos
3 -- Energiakulu arvestus
4 -- Energiatarbe prognoosi kontroll
Energiasääst energiaseire varal :
• Energiaseire ei seisne vaid energiasäästu abinõude rakendamises. Ürituste ja investeeringute tulemused ilmnevad alles siis, kui on rakendatud tõeline energiaseire protsess. Selle üheks tähtsaks osaks on, et ametisse nimetataks energiahaldur -- hea juht, kellel on piisavalt autoriteeti ja ressursse (personali) vajalike meetmete rakendamiseks. Sageli on energiahalduril firmas ka muid kohustusi. Energiaseire tulemuste registreerimiseks peavad tehniline ja majanduslik raamatupidamine olema omavahel seotud.

• Energiakulu auditi eesmärgiks on anda ülevaade energia tarbimisest konkreetses hoones või selle osas ja määratleda energiasäästu meetmete võimalikud rakendusalad.
o Hoones energia auditi vältel kogutud info ja võimaliku lisainfo põhjal saab koostada hoone energiabilansi. Soojabilanss peegeldab praegust soojuse tarbimist hoones.
o Energia auditi lõpptulemuseks on rakendamiseks soovitatavate säästumeetmete pingerida.
• Loodetava energiasäästu arvutus võib põhineda arvutuslikul energia tarbimisel pärast energiasäästu meetmete rakendamist, mis on lahutatud praegusest tarbimisest.
• PROJEKTI TEOSTAMINE
Projekteerimine
Ehitusfirmade valik
Ehitusjärelevalve
Garantiid
Hooldus- ja kasutamisjuhendid
• Teostatu rakendamine - kaasaegne tehnika oskamatu kasutaja käes võib muutuda tarbetuks
Vastavalt eelpool mainitule, vaatleme edaspidises üldisemaid soovitusi, sest käesoleva töö eesmärgiks ei olnud energiaseire ja energiaauditi tegemine.

1. Energiasääst elamutes
a) Tarbitava soojuse reguleerimine

Hoonete küttekoormuse kontroll toimub tsentraalselt katlamajast. Võimaldamaks küttekoormuste reguleerimist tarbija juures, tuleks paigaldada hoonetesse (hone osadesse) täisautomaatsed soojussõlmed. Viimased ei tagaks mitte ainult kvaliteetse soojusenergia varustuse vaid võimaldaks nii õppe- kui ka eluruumides sõltuvalt nende kasutuse graafikust rakendada ka näiteks peale öise lisaks ka keskpäevasel ajal madaldatud kütte ehk soodusrežiimi kasutamist. Sisuliselt on võimalik ka käsitsi reguleerimine, kuid raske on tagada ööpäeva ringset mehitatud valvet.

Automaatreguleerimise eeliseks on, et temperatuure saab reguleerida palju väiksemas intervallis ja sel teel saavutada süsteemi optimaalset tööd. Automaatreguleerimisel saavutatav sääst sõltub palju eelnenud olukorrast ja reaalselt jääb piiridesse 5-30%.

Järgmise sammuna oleks otstarbekas läbi viia hoonete siseste küttesüsteemide tasakaalustamine, mis võimaldab saavutada hoonete erinevates osades ühtlase küttereziimi.

Oluline oleks ka kontrollida hoonete keldrites asuvate torustike soojustust. On tavaline kus ka keldrites on sisetemperatuur 18-20 kraadi. Normaalne keldrite sisetemperatuur oleks ca 10o C , mida suurema läbimõõduga toru me isoleerime, seda suuremat säästu saame. Torustiku isoleerimisel ei tohi unustada ka torustikul asuva armatuuri isoleerimist. Tavaliselt on soojuskadu ühe soojustamata ventiili kaudu võrdne 1,5 meetri pikkuse sama läbimõõduga isoleerimata toru soojuskaoga.

Paigaldades radiaatoritele reguleerventiilid on võimalik iga ruumi temperatuuri maksimaalselt lähendada tegelikule vajadusele.



b) Lisasoojustamine

Enne täiendavate isoleerimiste alustamist tuleks tagada, et maja tehniline seisund oleks enam-vähem rahuldav: katus vettpidav, kandekonstruktsioonid korras, funktsioneeriv ventilatsiooni, vee-, kütte- ja elektrisüsteem.

Täiendav isoleerimine oleks kindlasti vajalik arvestades, et hooned on ehitatud enne 1992 aastat nn. vanade Vene ehitusnormide ja kvaliteedi kohaselt. Nimetatud probleem ei puuduta mitte ainult kaugküttel olevaid hooneid vaid kõiki. Vaatleme alljärgnevalt 5 korruselise vene ehitusnormide järgi ehitatud hoone soojuskadude jaotust :


Suurimad kaod on läbi akende. Klaas juhib hästi soojust, kuid klaasikihtide vahel paiknev õhukiht väga halvasti. Siiski kandub läbi kahekordse klaasi soojust 10 korda enam kui tavalise hästi soojustatud seina. Kolmekordne klaas on 1,5-2 korda soojuspidavam, kui tavaline, kuid siiski 5-8 korda kehvem, kui sein. Odavaim soojustamise variant ongi akende (ka kahekordsete) vahele paigaldatud elastsest materjalist tihendusribad, mida saab teha iga elanik iseseisvalt. Erilist tähelepanu tuleb akende puhul pöörata akna raamide (saab kasutada eelmainitud elastseid tihendusribasid) ja raamide ja seina vaheliste vuukide tihendamisele.

Fassaadide soojustamisel võib soojustust paigutada nii sisse, kui ka välispinnale. Seina väljastpoolt soojustamine on tülikas ja töömahukas. Kuid samas on lisasoojustuse paigutamine betoon paneelidest või kivist välisseinte sisepindadele tehniliselt väär ja seda alljärgnevatel põhjustel:

• Soojustusest väljaspool paiknev kivi või betoon sein külmub talvel kogu ulatuses läbi ja korduvad külmumis- sulamis tsüklid põhjustavad seintesse pragude tekkimist ning niiskuse tungimist seintesse.
• Soojustuse ja külma kivi- või betoonseina vahele kondenseerub niiskus, mis aja jooksul rikub seina
• Säiluvad külma sillad- mööda betoon vahelage levib külm, ruumi lakke tekib kondensaat (niiskus)
• Seintesse paigutatud kommunikatsioonid torud ja elektrijuhtmed võivad külmuda ning külmatsüklitele mitte ettenähtud juhtmestiku isolatsioon mureneda.

Lisaks nimetatud põhjustele hoone välisseintele asetatud soojustus parandab hoone välisilmet ja pikendab hoone eluiga.

Otsaseinte soojustamine on tavaliselt odavam, kui seda on fassaadidel ja seda seetõttu, kuna puuduvad aknad ja muud arhitektuurilised elemendid.

Kahjuks on osa korrushooneid ehitatud meie kliimavööndisse vähesobivate lame- katustega. Seepärast oleks otstarbekas katuse soojustamisel paigaldada mõnevõrra kallim, kuid püsivam kaldkatus, st. et tekkiks pööning. Otstarbekas on soojustada siis, kui katuse kate nagunii vajab remonti. Üldjuhul kehtib eelöeldu ka fassaadi täiendava isoleerimise puhul – soojusta siis, kui fassaad nagunii vajab remonti.
Vaatleme 1992-1993 aastatel Tallinna Mustamäe linnaosas teostatud energiasäästu tööde põhjal saavutatud tulemusi erinevate meetmete korral (Tabel: 1.):

Energiasäästu meetmed Tallinna Mustamäe linnaosas
Tabel 1.
Nr. Meede Energiasääst kWh/m3a
1. Piirde tarindite täiendav isoleerimine 3-5
2. 2- klaasiga akende asendamine 3- klaasilisteks 2-4
3. Akende tihendamine 5-10
4. Küttevee reguleerimine vastavalt välisõhule 10-18
5. Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine 5-10
6. Radiaatorite termostaatventiilide paigaldamine 4-6
7. Sooja tarbevee temperatuuri reguleerimine 10-15
8. Soojusenergia mõõtmine 10-15
9. Kokku säästu potentsiaal 40-80




Allpool on toodud energiasäästu meetmete keskmine maksumus ja ligikaudne tasuvus:

Energiasäästu meetmete keskmine maksumus ja ligikaudne tasuvus aeg . Tabel 2.
Nr Meede Hind (EEK/m2) Tasuvusaeg (aasta)
1. Küttevee temperatuuri reguleerimine vastavalt välisõhu temperatuurile 15 5
2. Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine 15 3
3. Tarbevee tsirkulatsiooni ehitamine* 20 18
4. Termostaatventiilide paigaldus radiaatoritele 25 11
5. Kütte ja tarbevee torustike isoleerimine 5 6
6. 2-kordsete akende asendamine 3-kordsete akendega 30 6
7. Seinte välisvuukide tihendamine 55 25
8. Otsaseinte soojustamine 40 27
Märkus: Antud andmed on 10 aasta tagusest ajast. Sellest ajast on nii ehitusmaterjalide, kui ka energiahinnad tõusnud, kuid enam vähem samaväärselt – seega tasuvusajad on täiesti aktsepteeritavad. Tasuvusaeg ongi üheks indikaatoriks, mille järgi saab järjestada tehtavaid töid – väiksema tasuvusajaga reeglina enne.

Üldjuhul on energiasäästu meetmed küllaltki kallid ja selle tõttu oleks soovitav nad ühildada hoone muude osade renoveerimisega.

Selleks, et anda majanduslikult õigeid soovitusi, tuleb eristada tööd, mida on vaja teostada hoone üldiseks korrastamiseks, võimalikest energiasäästu meetmetest . Hoone üldise halduse ja remontimise vajadus tuleb arvesse võtta hoone jooksvate ekspluatatsiooni- ja hoolduskuludena. Lisakulud energiasäästu abinõudeks aga eraldi fikseerida. Eristades hoone üldise remondi või korrastuse kulud energiasäästu meetmeteks vajalikest kuludest, osutuvad viimased sageli väiksemateks. See tähendab, et energiasäästu meetmete rakendamine osutub sageli enam põhjendatuks, kui esialgselt arvati.
Elementaarseim on arvutada energiasäästu mõõdetud energia tarbimiste vahega enne ja peale meetmete rakendamist, reaalseim on arvestades tehtud investeeringuid leides lihtne tasuvus aeg. Nimetatud meetodi puuduseks on, et ei arvestata aega s.o. inflatsiooni faktorit.
Iga energiasäästu meetme mõju peaks arvestama eraldi, kuigi see ei ole alati võimalik. Erinevad meetmed võivad üksteist vastastikku mõjutada ja summaarne sääst on tavalisest väiksem, kui kõigi rakendatavate meetmete säästude summa. Eriti kehtib see, kui on tegemist automatiseerimise ning käitumisharjumiste muutmisega. Juhul, kui ruumide sisetemperatuur oli eelnevalt liiga madal on selge, et võttes arvesse terve maja on siis säästu summa null. Säästu, mis tagab elukvaliteedi tõusu on raske mõõta. Samuti peab säästumeetmete kavandamisel arvestama hoone tehnilise seisundi samaaegset paranemist, mis üldjuhul tagab ka hoone ja selle tehnosüsteemide pikema eluea .
Soovitame korrastada keldris asuvate kütte-ja soojatarbevee torustikke likvideerides võimalikud lekked (ventiilide topendid). Järgnevalt on toodud tabel tavalise musta terastoru soojakadude (W/m) sõltuvuse soojustuse paksusest ja temperatuuride vahest toru pinna ja ümbritseva õhu vahel (Tabel 3.):
Metalltoru soojuskadu sõltuvus isolatsioonipaksusest.
Tabel 3.
Toru Läbimõõt mm Soojustuse Paksus mm Õhu ja torupinna temperatuuri vahe oC
40 60 80 100 120
15 0
50 38
7 65
11 90
15 130
20 160
25
25 0
50 60
8 100
12 140
17 190
21 240
29
40 0
50 80
10 130
15 190
21 250
28 330
36
50 0
80
100 95
11
8 160
17
12 230
25
17 310
32
22 400
40
28
80 0
100
150 130
9
8 220
15
12 320
21
17 440
28
22 550
35
28

Üks tähelepanek: palja toru soojuskadu on 5 kuni 15 korda kõrgem, kui isoleeritud torul; Isolatsioonikihi paksuse suurendamine aga näiteks 1,5 korda vähendab kadu vaid 12 kuni 20%, mitte 1,5 korda e. 33%. Seeläbi on võimalik leida optimaalne soojustuse paksus.

Soojustuse majanduslikult otstarbekohane paksus sõltub toru pinna ja ruumi õhu temperatuuride vahest ja toru läbimõõdust (Tabel 4.):

Soojustuse soovitav paksus toru temperatuuril alla 100o
Tabel 4.
Toru läbimõõt (mm) 15...25 40...65 65...200
Soojustuse soovitav paksus (mm) 30 50 100...150





c) Muud meetmed

Kaod hoonete ventilatsioonist on ligikaudu 1/3 soojusenergia üldkadudest, seega on ka siin küllaltki suurt säästupotentsiaali. Vene normide järgi ehitatud hoonetel toimis ventilatsiooni värske õhu sissepuhe akende ja uste pragudest ja lahtise akna kaudu. Väljatõmme aga tualetti, vannituppa ja kööki paigaldatud väljatõmbe kanalite kaudu. Õhu välja tõmme toimis nn. ventilatsiooni korstna kaudu ja liikumapanevaks jõuks oli sise- ja välistemperatuuri vahe. Suvel, mil sise- ja välistemperatuurid praktiliselt võrdsed, ventilatsioon praktiliselt ei toiminud - sisekliima halb. Talvel vastupidi funktsioneerib maksimaal- võimsusega – on ka ruumide sisekliima kvaliteetne. Ruumide sisekliima on hea, kuid see saavutatakse suure kontrollimatu õhuvahetusega. Negatiivseks ilminguks on suur energia kulu lahkuva välja ventileeritud sooja õhuga. Elementaarseim abinõu oleks, elanikel iseseisvalt reguleerida ventilatsioonirestide salužiisid, kuid praktika näitab et need on tavaliselt avatud asendisse kinni korrodeerunud ja/või värvitud. Talvekuudel, kui suur välis- ja sisetemperatuurivahe paneb õhu liikuma tuleks nimetatud avade sulgemise teel vähendada ventilatsiooni intensiivsust.
Vältimaks ehitiste ventilatsiooni juhuslikkust paigaldatakse renoveeritavatesse ja praeguste normide järgi ehitavatesse hoonetesse ja büroo hoonetesse ventilatsiooni agregaat. Tegemist on seadmega, mis tagab väljatõmbe ja ka sissepuhke. Peale kontrolli all oleva õhuvahetuse kuulub seadmesse ka soojusvaheti. Soojusvaheti jahutab välja puhutava (sooja) õhu maha sissepuhutava (külma) õhuga. Seade tagab normaalse sisekliima ja ühtlasi hoiab kokku märgatava koguse soojusenergiat. Paraku on tegemist küllaltki kalli seadme ning õhukanalitega.
Soovitused madalahinnaliste energiasäästu meetmete rakendamiseks
Energiasääst peaks algama kodust, koduse kasvatusega ja koolist, kuid nagu on teada, on inimeste kasvatamine ja nende aastatega süvenenud harjumuste muutmine raske. Seda parem on ära kasutada praegust majanduslikku madalseisu, alustamaks organisatoorsetest, säästu meetmetest , mis ei maksa midagi.

Korteri omanikele/valdajatele:
• Puhastage radiaatorid/konvektorid – kui õhu liikumine ribide vahel on tõkestatud tolmu ja prahiga võib küttekeha anda meile vaid 5...20% kavandatud soojushulgast.
• Ärge katke ega varjake radiaatoreid – vanade malmradiaatorite puhul antakse 60% soojusenergiast üle kiirguse ja 40% konvektsiooni teel (uuematel vastavalt 50% ja 50%). Kattes ruumi küttekeha ( puitpaneeli, mööbli või muu kattega), vähendame kiirguse osa ja halvendame ka konvektsiooni osa. Viimasele mõjub kõige halvemini küttekeha pealt katmine ehk õhu voolu piiramine küttepindadelt.
Kasutage dušši vannis käimise asemel ( ühel vannitamisel kasutame ca 200 l vett dušši all pesemise korral aga 20- 50 l ).


2. Energiasääst soojusenergia tootmisel, edastamisel ja jaotamisel

Siinkohal anname üldise ülevaate erineva maksumusega meetmetest, mida tuleks kaugkütte (aga mitte ainult) süsteemide energiasäästuga tegeldes alati silmas pidada:

A.Odavad meetmed:

Üldised meetmed: -Ekspluatatsioonitaseme tõstmine; energiavoogude mõõtmine kadude määramiseks (Loob eeldused säästuks)
Küttekatlamajad: -Hapnikumõõtjate paigaldamine kõigile kateldele
-Ekspluatatsioonipersonali väljaõpetamine sagedaseks katla töörežiimi seadistamiseks

B.Keskmise maksumusega meetmed:

Soojuse edastamise tasand:
-Vee töötlemise sisseseadmine või täiustamine
-Tarbijate eraldamine soojustrassidest (soojusvahetite paigaldamine)
-Soojustorustiku asendamine eelisoleeritud torudega
Jaotussüsteem: -Tsirkulatsioonipumpade muutmine reguleeritavateks ja soojustrassides osaliselt kvantitatiivse reguleerimisviisi sisseseadmine
-Soojuse jaotamise automaatreguleerimise ja jälgimise süsteemi loomine
-Soojustrassi torude valikuline asendamine parandatud konstruktsiooni ja isolatsiooniga torudega
Betoonkünades torustikke soovitatakse suurema läbimõõduga torude korral
-Parandatud lekkemääramise meetodite rakendamine
-Täiustatud veetöötlemismeetodite rakendamine
Küttekatlamajad: -Kaasaegsete põletite paigaldamine
-Katla ja seadmete isolatsiooni paigaldamine
-Väikeste kõrgefektiivsete katelde paigaldamine väga madalate soojuskoormuste katmiseks

C.Kallid meetmed:
Soojuse tootmine: -Uute kõrgefektiivsete katlamajade ehitamine
-Tööstuse heitsoojuse kasutusele võtmine
-Bioenergia kasutuselevõtt (raie- ja metsatööstuse jäätmed,
turvas, õled...)
-Väiksema võimsusega elektrienergia ja soojuse koostootmise jaamade ehitamine küttekatlamajade asemele

Eelpool loetletu annab üldsõnalise iseloomustuse, arenguvariantide (käsitletud osas F) otstarbekuse ja hinna kohta. Alati tuleb alustada odavamatest ja kiiremini tasuvatest või ka rohkem energiat säästvatest meetmetest – seeläbi loome võimaluse koguda vahendeid kallimate meetmete teostamiseks.

Energiasääst lokaalkatlamajas
• Puhastage katelt regulaarselt – katla küttepindadele sadenenud tahm toimib soojusisolaatorina ja kasutegur väheneda 15-20% võrra.
• Sõltuvalt lisatava vee kogusest küttesüsteemi puhastada katelt katlakivist kolme kuni viie aasta järel.
• Kontrollige, et küttesüsteemis ei oleks lekkeid, toor vee pidev lisamine põhjustab katlakivi teket ja lisavee ( veevarustuse vee aasta keskmine temperatuur ca + 5o C) lisamise tõttu täiendavaid soojuskadusid.
• Vältige ülekütmist – 1o C ruumide sisetemperatuuri tõusu suurendab soojusenergia kasutamist 5%.
Hoidke sooja tarbevee temperatuur nii madalal kui võimalik – kõrge temperatuur põhjustab liigseid soojusenergia kadusid torustikes, normaalne oleks 55o C .
Pöörake tähelepanu järgmistele meetmetele:
a) põletusprotsessi juhtimine ja katelde töörežiimid
b) lisaisoleerimine
c) elektrienergia sääst
d) muud meetmed


3. Munitsipaalhoonete energiasäästuprogramm

Madalahinnalised säästu meetodid hoonete valdajatele:
• Paigaldage energia- ja vee kulumõõturid. Kulumõõtur ise ei hoia kokku energiat vaid võimaldab seda teha tulemit pidevalt mõõtes ja analüüsides, ning vastavalt analüüsile ka tegutsedes.
• Elektrienergia arvestuse korrastamiseks paigaldage kahetariifsed mõõturid (üldjuhul ei ole otstarbekas paigaldada, kui elektrienergia maksumus on väiksem, kui 400 EEK/kuus).
• Paigaldage uste ja akende tihendid. Peale energia säästu parandab üldjuhul ka sisekliimat (ühtlustab siseruumide temperatuuri ja väldib tuule tõmmet toas.
• Kütte ja tarbevee torustike isoleerimine keldrites
• Küttevee temperatuuri reguleerimine vastavalt välisõhu temperatuurile
• Küttevee temperatuuri reguleerimine programm kellaga (öisel ajal temperatuuri alandamine)
• Soojusjaotuse (püstikute) tasakaalustamine vastavate ventiilide paigaldusega
• Soojale tarbeveele ringluspumba paigaldamine
• Sooja tarbevee süsteemi maht olgu minimaalselt vajalik
• Uute säästlike kangventiilide paigaldamine, lisaks säästule muudavad ka elu mugavamaks
• Hoone piirdetarindite korrastamine
• Välisustele automaatsulgurite paigaldamine

Audru vallas on energiasäästuga tegeldud ja olukord munitsipaalhoonetes on reeglina parem kui keskmiselt Eestis.
Siinkohal toome ära objektiti veel vajaliku tööd.
Kuna Audru vallas on energiasäästuga päris tõhusalt tegutsetud ja hoonete olukord on Eesti keskmisest parem siis tuleb üldsõnaliselt öelda, et tuleks jätkata samas suunas.
Akende soojapidavaks muutmise otstarbekust tuleks kaaluda eelkõige: Jõõpre vanurite kodul, Sangamäe seltsimajal, Lindi lasteaed-algkoolil, Aruvälja rahvamajal, Audru tervisekeskusel, osaliselt vallamajal ja kultuurikeskusel.
Piirete soojuspidavuse tõstmist tuleks kaaluda Lindi lasteaed-algkoolil, Jõõpre vanurite kodul, Lindi rahvamajal, Aruvälja rahvamajal, Kihlepa rahvamajal, Audru tervisekeskusel ja vallamajal.
Küttesüsteemide renoveerimist tuleks kaaluda eelkõige tervisekeskusel, vallamajal, Jõõpre vanuritekodul-rahvamajal.
Eelmainitud meetmete pingerea koostamiseks tuleb pidada otstarbekaks energiaauditite tegemist nendes hoonetes koolitatud energiaaudiitori poolt.

4. Energiasäästu alane selgitustöö kohaliku omavalitsuse tasandil

Säästualane selgitustöö algab kindlasti energeetikaalase teadlikkuse tõstmisest vastava koolituse näol ja samuti energiatarbimise jälgimisest. Seega esimest neist tuleks alustada eelkõige koolist ja tarbimise näitlikku jälgimist alustada munitsipaalhoonetest.
1. Tagada iga munitsipaalhoone-asutuse juhtkonnal osavõtt energiakulude arvestuses, jälgimises ja sellest järelduvalt ka võimalikus kulude optimeerimises.
2. Tuleb soovitada kasutada teiste omavalitsuste positiivseid kogemusi energiamajanduses ja kogemustevahetust nendega. Näiteks tuleb tuua Puhja vald ja kool ning Viljandi linn munitsipaalettevõtete majandamisel:

ENERGIARESSURSSIDE ARVESTAMISE KORD VILJANDI LINNA MUNITSIPAALASUTUSTES Kinnitatud
Viljandi Linnavalitsuse 24. jaanuari 2000. a määrusega nr 5

Otstarbekaks tuleb lugeda maavalitsuste ja omavalitsuste poolt koostöös Regionaalsete Energia¬keskustega ja/või kõrgkoolidega (TTÜ, EPÜ) korraldada koolituskursusi ettevõtete juhtidele ja/või energiamajanduse eest vastutajatele elektrienergia säästu võimalustest elektri¬valgustuses, elektrimootorite, külmutus- ja kuumutus¬seadmete, suruõhumajanduse jms valdkondades ning ettevõtte energiamajanduse efektiivsest juhtimisest.

Ettepanekuid energiasäästu eesmärke ja võimalusi tutvustava tegevuskava väljatöötamiseks:
Et vältida või vähemalt vähendada emotsioonide tasandil otsustamisi investeeringute tegemisel, aga samuti murda traditsionaalset mõtlemist, mis on pärit odava energia ajast, tuleks eelkõige arvestada järgmiste asjaoludega:
• Korraldada koolitusi, et tagada kaasaegne arusaam energia säästu võimalustes asjaomastele munitsipaalhoonete juhtidele, korteri ühistuste juhtidele, omavalitsuse vastutavatele ametimeestele.
• Täiustada energia eest tasumise süsteem munitsipaalvaldustes, et see oleks paindlik-ülevaatlik-läbipaistev ja oleks võimalik teostada energiaseiret. (Vt. ka “ENERGIARESSURSSIDE ARVESTAMISE KORD VILJANDI LINNA MUNITSIPAALASUTUSTES” Kinnitatud
Viljandi Linnavalitsuse 24. jaanuari 2000. a määrusega nr 5)
• Korraldada vähemalt omavalitsuse haldustes olevate hoonete pidev energiaseire (energiatarbimise jälgimine ja analüüs – aga ka tarbe võrdlus eelnevate perioodidega arvestades ka klimaatiliste tingimuste erinevusi).
• Kaaluda võimalust energia tarbimise poolse juhtimise-jälgimise ja ka renoveerimise korraldamiseks rakendada tööle asjatundja
• Kasutada kogenud ja õpetatud energiaaudiitoreid, et oleks alus teha põhjendatud investeerimisotsuseid.


I Pika-ajaline energeetika arengukava ja soovitused kohalikule omavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks

1. Kohaliku omavalitsuse energeetika arengukava. Soovitused erinevate piirkondade edasiseks arenguks energeetika seisukohalt.
• Kütused ja energiaallikad: Audru vallas on hea võimalus kasutada kohalikke kütuseid ja vastavalt maakonna planeeringule, on tulevikus võimalik ka maagaasi kasutamine. Perspektiivseks tuleb pidada ka tuuleenergia kasutamist.
o Kohalikud kütused
 Puit. Pärnumaa metsasus on vabariigi keskmisest suurem. Mets on üks Audru valla märkimisväärseim loodusvara. Pärnumaa küttepuidu bilanss 2003 aastal näitab, et ressursist, oli kasutatud umbes pool, seega on bilanss positiivne, ehk kasutamine oleks võinud olla poole suurem. Eesti Põllumajandusülikooli prognoosi kohaselt aga aastaks 2030 muutub olukord kardinaalselt ja selleks ajaks Pärnumaal tarbimine ületaks juba veidi ressurssi. Pärnumaal mõjub hinda tõstva faktorina sadama lähedus, teiseks teguriks on aga puidutööstuste rohkus piirkonnas, mis võiksid küll anda jäätmeid kütuseks, kuid üha enam muutuvad jäätmed defitsiidiks, sest neis on võimalik toota näiteks puitlaastplaate ja isegi saepuru muutub defitsiidiks, sest sellest toodetakse pelletit, mis eksporditakse peaaegu täielikult. Puit on kõigele vaatamata Audrus perspektiiviga kütus. Perspektiivne on ka kerge õli asemel kasutada puidupelleteid, mida toodetakse ka Pärnumaal AS Tootsi Graanuli poolt.
 Turvas. Turvas on Audrus perspektiiviga kütus. Pärnumaa on rikkalike turbavarude ala Eestis. Lähimad turba-alad on Nätsi-Võlla raba ja Lavassaare soostik. Suurim tootja on Praegu Tootsi Turvas, mille tööstus asub Lavassaares. On veel teisi väiksemaid turbatootjaid. Turba varud on olemas, küsimus on vaid kättesaadavuses ja hinnas – nii hind, kui ka saadavus sõltub ilmastikust suveti ja see võib olla väga erinev.
o Tuul. Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule on perspektiivne tuuleenergeetika arendamise piirkond Audru valla rannikualadel. Siinkohal soovitus: Algatades tuulepargi rajamiseks mingit planeeringut on väga soovitav taotleda Eesti Energialt lähteandmed-tehnilised tingimused. Sellisel juhul ei tule investoritele üllatuseks rajatava tuulepargiga kaasnevad ettevõtmised.
o Maagaas. Seoses võimaliku maagaasitrassi rajamisega Pärnuni, on otstarbeks ka Papsaare elurajooni planeerimisel selle perspektiiviga arvestada. Algatada uurimistöö ja koguda andmeid võimalike perspektiivsete gaasitarbijate kohta piirkonnas, et juhul kui gaasitrass on juba Pärnus, oleks Audru vallal olemas andmebaas võimalike gaasitarbimise andmetega algandmeteks gaasitrassi Audrusse ehitamise otstarbekuse välja selgitamisel.
o Hinnapoliitika ja muud strateegilised mõjud. On prognoositav suundumus, et elektri, kui kõige kvaliteetsema energiakandja hinnatõusu kiirus ületab ka lähemas tulevikus teiste energiakandjate hinnatõusu kiirust. Rohkem saastavatel kütustel (vedelkütused) on eeldus, saastetasu prognoositavat muutust arvestades, suuremaks hinnatõusuks. Peab silmas pidama ka seda, et just viimasel ajal on tõusnud päevakorda kõigile vedelkütustele aktsiisi rakendamine – NB! Kaasa arvatud põlevkiviõli! Siinkohal peab lisama, et tänased tendentsid aktsiisi suhtes on järgmised:
• Biokütustele aktsiisi vabastus
• Aktsiisismäär kivisöele (kodumajapidamised vabastatud)
• Aktsiisimäär põlevkiviõlile (kaugküte ja kodumajapidamised vabastatud)
• Raskekütteõli aktsiisi tõus 200 kr/t kohta kuni 235 kr/t
• Kergekütteõli aktsiisi tõus 420 kr/1000 l kuni 690 kr/ 1000 l. (Siinkohal on mõistlik tuua ka EU nõuded kergekütteõli kohustusliku miinimumaktsiisi kohta, mis on 330 kr/1000 l.)

Eesti kütuse- ja energiamajanduse üheks strateegiliseks eesmärgiks on saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest; üheks olulisemaks vahendiks on tuuleenergeetika arendamine – seda ka Audru vallas.

• Soojusvarustus ja elektri ning soojuse koostootmine. Audru alevikus on kõik tarbijad lokaalküttel, kuid seoses suhteliselt kompaktse hoonestuse ja plaanitava koostootmisjaamaga võib osutuda otstarbekaks kaugkütte taastamine . On siiski vähe tõenäone, et lähemal ajal munitsipaaltarbijad võiksid moodustada kaugküttepiirkonna, sest alles on tehtud investeeringud lokaalkatlamajadesse. Suurema tõenäosusega võiksid elamud liituda, kui neil oma kateldega õiendamine ära tüütab, kui ikkagi vähe tõenäone. Võimaliku perspektiivsed soojustarbijad oleksid ujula ja kasvuhooned, mis ka moodustaksid põhitarbijate grupi koostootmisjaama soojustarbimisele. Et liita Audru keskkooli soojustrassi süsteem Audru alevikus loodava koostootmisjaama trassidega tuleks ehitada 2 km soojustrassi. Ka suhteliselt ebatõenäone ettevõtmine. Siinkohal on sobilik toonitada, et täna on koostootmise rajamine juba suhteliselt keerukas, sest kaugkütet pole. Üldjuhul peetakse koostootmise jaama ehituse eelduseks kõrgel tehnilisel tasemel ja hästi ning pikaajalises perspektiivis toimivat soojustarbijate süsteemi. Tähelepanu peab pöörama sellele, et koostootmise süsteemi kui väga suure investeeringu aastase nominaalkoormusel töötamise aeg peaks olema võimalikult suur, et saavutada koostootmise efekt – kasuteguri tõus. Hinnates aga reaalselt soojuskoormust, siis võib hinnata, et sobiv oleks koostootmisjaam suurusjärgus 0,75… 1 MW soojust ja 0,5…0,7 MW elektrit. On reaalne, et suur osa tarbijaid jääb lähitulevikus lokaalküttele ja kui elanikud on tüdinud ise kütmast ja maksejõulisus kasvab siis edaspidi tuleb pidada võimalikuks nende ühinemine kaugküttesse, mis on üheks eelduseks koostootmisjaama rajamiseks tagamaks stabiilsem soojuste tarbimine. Siiski on reaalsem, et võimaliku koostootmisjaama põhitarbijateks jäävad kasvuhooned ja võimalik rajatav ujula. Kuid tuleb toonitada, et ilma koostootmiseta on ujula rajamine vähetõenäone ja ka vastupidi. Koostootmisjaam rajamise planeerimiseks tuleb lasta spetsialistidel koostada teostatavuse uuring, mis annaks põhjendused selle projekti teostatavuse kohta. See aga eeldab täpset koormuste uuringut ja kohapeal kindlaid otsuseid , et tarbijate stabiilsust tagada.
• Elekter.
o Munitsipaaltarbijad. Edaspidi peab üha kallineva elektri puhul pidada otstarbekaks võimalikult kaasaegse seadmestiku ja otstarbeka lülitusautomaatika kasutamine nii munitsipaalasutustes, kui ka tänavavalgustuses. Selle eelduseks on korraliku projekti koostamine. Samuti on tähtis igale tarbijale sobiliku tariifi rakendamine.
o Uued elektri tarbijad ja võimaliku uued elektri tootmisüksused. Tähtsaks tuleb pidada võimalikult tihedat koostööd Eesti Energiaga nii uute suurte tarbijate (Papsaare elurajoon ja tööstus Jõõpre tee algul) kui ka igapäevaselt pinge- ja varustusprobleemide lahendamisel.
Seoses võimaliku tuulepargi (vt. osa C punkt 3) rajamisega tuleks Audru – Pootsi – Tõstamaa – Virtsu 35 kV liin ümber ehitada 110 kV liiniks.
Kui Audru kasvuhoonete ja rajatava ujula juurde planeeritakse elektri ja soojus koostootmisjaama, siis see suuri liinide ümberehitusi ei nõua, sest hinnanguliselt on võimalik koostootmisjaama elektri võimsus (eeldatavalt alla 1 MW) ühendada 35 kV liiniga.
Uute ehitiste ja elektritarbijate planeeringute algatajatele-koostajatele:
 Planeeringu algatamisel (ka ühe-kahe krundi detailplaneeringute ja tuulepargi või koostootmisjaama puhul) taotleda tehnilised tingimused-lähteandmed võrguettevõttelt. See võimaldab aegsasti informeerida elektrivõrke võimalikest võimsuste juurdetulekust ja ümberpaiknemistest. Samal ajal ei tule planeeringu alale ehitamisel hiljem üllatusi elektrivarustuse tagamisega.
 Planeeringute koostamisel vältida võimalikult elektriliinide läbiminekut kruntidest vaid planeerida liinide koridorid nn. tehnokoridoridesse teede äärde. See võimaldab paremat liinide teenindamist ja hoiab ära võimalikud arusaamatused võrguettevõtte ja krundivaldajate vahel.
 Energia ja raha sääst. Vajalik on alustada energiaseirega - analüüsida statistiliste energiatarbimiste muutuste põhjusi eesmärgiga säästa energiat ja raha. Tihtipeale on see odavaim moodus säästa vahendeid. Vaata ka Energiasäästu tehnilist juhendit aadressil www.mkm.ee .
o Kütmine. Tegelda edasi munitsipaalhoonete energiasäästu tegevusega (piirete soojustamine ja küttesüsteemide kaasajastamine) kasutada koolitatud energiaaudiitorite teenust, et tagada vahendite võimalikult otstarbekas kasutamine. Valida võimalikult otstarbekas kütus ja kütteseadmestik. Selleks kasutada hindade prognoose ja asjatundjat projekteerijat. Arvestada käesolevas töös toodud hindade prognoose ja arvutusi enne, kui otsustatakse vallamaja ja kultuurikeskuse õlikatlamaja rajamine.
o Tänavavalgustus ja munitsipaalhoonete elektri varustus.. Kasutada asjatundjat projekteerijat tänavavalgustuse ja munitsipaalasutuste elektrivarustuse projekteerimisel, mitte lihtsalt vahetada vana valgusti uue vastu. Kasutada põhjendatud tariife, selle eelduseks on korralik automaatjuhtimise süsteem, mis koosneb nii aja kui ka valgustatuse järgi juhtimisest.


2. Institutsionaalsed ja poliitilised soovitused energiapoliitika elluviimiseks kohaliku omavalitsuse tasandil.
• Tuleb soovitada energiaseire rakendamist munitsipaal-energiatarbijate töö jälgimiseks eesmärgiga saavutada säästu
• Aidata luua huviliste grupp koordineerides selle tegevust lähtudes koostootmisjaama probleemidest ja uurida võimalusi erakapitali kaasamiseks korraliku teostatavusuuringu ja ehituse finantseerimiseks.
• Tihendada koostööd Eesti Energiaga nii igapäevaste kui uute tarbijatega seotud probleemide lahendamiseks aga samuti tuuleparkide teemal infovahetuseks ja koostööks.


Lisa 1. Audru Keskkooli soojustrasside skeeem

No comments: